Täna tuli teade, et USA uurijad on leidnud, et D-vitamiini vähesus toob kaasa olulisel määral kehvema rinnavähja prognoosi.
Allikas:
1. Postimees 28.06.2011. D-vitamiini vähesus on seotud rinnavähi agressiivsemate vormidega
2. http://news.health.com/2011/04/29/low-vitamin-d-levels-linked-to-more-aggressive-breast-cancers/
Kommentaar
See on esimene teadustöö mis on uurinud seost rinnavähja prognoosi ja D-vitamiini puuduse vahel. Tulemus pole väga üllatav, kuna mitmed varemad teadustööd on kinnitanud et D-vitamiinil on vähjaennetav toime.
Uuring USA-s leidis 77% vähemat vähja ohtu 1,179 tervete naiste seas (vanusega 55+) kes võtsid 1100 Rahvusvehlist Ühikut (RÜ / IU ingliskeeles) D3-vitamiini koos 1500 mg kaltsiumiga. Jälgiti neid 4 aastat. Riski vähenemine hõlmas kõige tavalisemad vähjad, kaasarvatud rinna vähja, jämesoole vähja, naha vähja ja ka teisi vähja vorme. (Allikas: Lappe JM ,et al “Vitamin D and calcium supplementation reduces cancer risk: results of a randomized trial” Amer. J. Clinical Nutrition, Vol. 85, No. 6, 1586-1591, June 2007).
Märkamisväärne on, et D-vitamiini doos oli päris madal. Pean tõenäoliks, et kaitsev toime oleks olnud veel suurem kui oleksid kasutanud suuremat doosi, ka kui juba see tulemus on väga märkamisväärne.
Inimene kannatab palju suuremat doosi. Terve keha päivitamise puhul saab keha toota üle 20.000 R.Ü. D3-vitamiini ühe päeva jooksul. See toimub päikese UVB-kiirte abil, mis stimuleerivad teatud naharakude selle vitamiini eelstaadiumi tootmist (lõplik vorm tekkib maksa ja neerude töötlemise kaudu).
Pange tähele, et UVB-kiired jõuvad atmosfääri läbi alla ainult keset päeva siis kui päike seisab kõrgel. Pole selleks otstarbeks mõtet päivitada hiljem kui umbes kell 15 suvel (sõltub kui tihe otsooni kiht on). Kui on pilvine, väheneb UVB kiiritus umbes 30% suurusega. Üks uuring on leidnut et võib võtta kuni 2 tunni päivitamist selleks et saada kätte 400 RÜ, ja optimaalne D3 doos on 5-10 korda suurem. Kui see uuring on õige, pole kindel et saate isegi suvel kätte tervise jaoks optimaalset doosi kui te ei ole üsna paljalt päikese käes keskpäevati. Teised uuringud on leidnud, et on vaja vähemat aega d3 loomiseks. Naha värv ja geneetilised faktorid võivad tösta päivitamise aja vajadust.
Peale umbes augusti lõppu on päike niivõrd madalal ka keskpäeval, et vähe UVB-kiiri pääsevad läbi D3 loomiseks ja septembri jooksul kaovad naad täiesti. Alles aprillis tulevad tagasi, ja olulisemal määral mai kuu jooksul. See tähendab, et on hädavajalik kasutada D3 toidulisandit augusti lõppust kuni aprilli lõppuni, ja ka suvel kui olete vähe päikese käes. Mürgituse oht pole olemas ka kui võtate 5-10.000 R.Ü. kuna nahk ei tooda rohkem kui vajalik.
Vaadake rohkem selle kohta postituses D3 vitamiini kohta.
Allpool suure uuringu ülevaate järeldus mis lühidalt kokkuvõttes on et D3-vitamiin, 2000 RÜ päevas, vähendaks vähja haigestumist suurel määral maailmas. Ennetaks kolm neljandiku rinna ja jämesoole vähja surmadest.
It is projected that raising the minimum year-around serum 25(OH)D level to 40 to 60 ng/mL (100-150 nmol/L) would prevent approximately 58,000 new cases of breast cancer and 49,000 new cases of colorectal cancer each year, and three fourths of deaths from these diseases in the United States and Canada, based on observational studies combined with a randomized trial. Such intakes also are expected to reduce case-fatality rates of patients who have breast, colorectal, or prostate cancer by half. There are no unreasonable risks from intake of 2000 IU per day of vitamin D(3), or from a population serum 25(OH)D level of 40 to 60 ng/mL
Allikas:
- Vitamin D for cancer prevention: global perspective. Ann Epidemiol. 2009 Jul;19(7):468–83.
JÄRELDUS
PALVE – aidake päästa vähjahaigeid selle teave levitamise läbi
D3 vitamiin ja vähk
- Vitamin D, aging, and cancer. Nutr Rev. 2008 Oct;66(10 Suppl 2):S147–52. Review
- A meta-analysis of second cancers after a diagnosis of nonmelanoma skin cancer: Additional evidence that solar ultraviolet-B irradiance reduces the risk of internal cancers. J Steroid Biochem Mol Biol. 2007 Mar;103(3–5):668–74.
- Role of dihydroxyvitamin D(3) and its nuclear receptor in novel directed therapies for cancer. Gen Physiol Biophys. 2006 Dec;25 (4):339–53.
- Vitamin D: its role in cancer prevention and treatment. Prog Biophys Mol Biol. 2006 Sep;92(1):49–59. Review
Teised teemad
- Vitamin D and living in northern latitudes—an endemic risk area for vitamin D deficiency. Int J Circumpolar Health. 2008 Jun;67(2–3):164–78. Review.
- Vitamin D supplementation and total mortality: a meta-analysis of randomized controlled trials. Arch Intern Med. 2007 Sep 10;167(16):1730–7. Review. Umbes 5000 RÜ päevas vähendas suremust kõikides haigutes statiliselt olulisel määral.
Filed under: ENESERAVI, KÕIK POSTITUSED, Vitamin D3 Sildistatud: | D-vitamiin, ennetamine, tervis, Uudised, vähk

Milliseid toidulisandeid tuleks joodi puuduse korvamiseks võtta?
Jood on olemas suuremas koguses mereorganismides, nii vettikates (Kelp on populaarne joodi allikas), kalades kui merekapsases. Jaapanlaset on arendanud välja merekapsast millel on eriti suur võime akkumuleerida joodi. Tavalises merekapsases on vähem joodi.
Aga suurema joodi puuduse puhul on soovitav kasutada joodi tilgad mida ainult on kättesaavad retseptiga. Ainult joodi võtta võib olla riskantne, kuna see võib viia kilpnäärmet taskaalust välja. On vaja vähemalt võtta seleeni, efektiivseid antioksidante, ja magneesiumi koos joodiga. Loodan jõuda kirjutada selle kohta hiljem.