C-vitamiin – Tähtis koduravim

[Uuendatud 21 märtsil 2013]

Suur immikute enamus toob C-vitamiini rikkalikus koguses

Inimene, mõned ahvi liigid, meresead ja mõned teised liigid ei tooda C-vitamiini. Kõik teised liigid on võimelised toota oma enda C-vitamiini.

Kas teate, et kits sama kaaluga kui inimene toodab umbes 13000 mg C-vitamiini päevas.? Kui ta on stressis, võib toota kuni 100.000 grammi päevas- Samuti toodavad teised immikud, väljaarvatud inimesed ja üksikud ahvi liigid C-vitamiini suures koguses – keha kaalu suhtes umbes 200 korda rohkem kui doos mis Raviamet peab vajalikuks (100 mg päevas meestel ja 70 mg naistel).

Kas on põhjus arvata,  et inimesel on vaja vähem? Inimese geenid, füsioloogia ja biokeemia on peagu täiesti seesamane kui teistel immikutel. Pole ka olemas mitte ühte avastust mis näitab et meil C-vitamiiniga seotud ainevahetusprotsessides on olemas vahe võrreldes immikutega kes toodavad suured C-vitamiinikogused.

Uurijad on leidnud, et põhjus mispärast me ei tooda C-vitamiinie on ühe ainsa geeni defekt, mis tekkis mutatsioonina kaua aega tagasi.

Need asjaolud annavad põhjust arvate et meil võib tegelikult olla vaja palju suuremad C-vitamiini kogused hea tervise jaoks kui Raviamet arvab.

C-vitamiin on kasulik mitmet moodi

  • Stressi puhul tõuseb C-vitamiini vajadus mitmekordselt.
  • Viiruse ja bakteriaalsete haiguste puhul on vajadus väga suur. 
  • Suur arv uuringuid on teatanud, et C-vitamiini kasutamine on parandanud kõik uuritud viiruse haigused, kaasarvatud väga tõsised haigused nagu polio ja entsefaliit. On leitud et paranemine on doosi küsimus on vaja kõrged doosid.
  • Oxidatiivse stressi – vabade radikaalide ülekaalu puhul on vajadus suur
  • Pärgarterite haigus võib paraneda C-vitamiini abil
  • C-vitamiin on tähtis raua ja kaltsiumi imendumiseks
  • Grippi raskes kopsupõletikus suremas meest pästeti ellu C-vitamiini aabil. Kliinilised kogemused teiste raskete juhtumiste on samuti et C-vitamiin saab ära ravida.

Ja nii edasi..

Jätkan hiljem seda postitust.

Magneesiumi puudus võib tekkida täisteraviljade tõttu

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Mul on tekkinud mulje et paljudel eestlatel on suure magneesiumi puuduse tavaline sümptom, nimelt lihaksete krambid või kisklemised.

Uurimised teistes riikides on leidnud, et magneesiumi puudus on tänapäev päris tavaline. Põhjused on mitmed ja üks faktor, mis paistab olla eriti tähtis eestis on päris ulatuslik täisteraviljade kasutamine kas leibades või müslides.

Räägitakse et üks põhjus mispärast täisteraviljad on kasulikud on et nendes on palju mineraale. Aga nendes on ka olemas aine mille tõttu mineraalid ei imendu.

Füütinhappe takistab mineraalide imendumist

Täisterades on  fütiinhappe mis väga efektiivselt seob enda juurde tähtsad mineraalid, kaasarvatud magneesiumit, tsinki ja rauda. Kui sööte täistera, koos näiteks magneesiumi või raua tablettidega, siis need mineraalid ei imendu, vaid jäävad sooltesse. Continue reading

Kõrge kolesterool? Kõrge kaal? Söö siis rasvast toitu!

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Kas arvad, et rasvane toit töstab kaalu ja kolesterooli ning ohustab su tervist?

Kas arvad, et küllastud rasv ja kolestroolirikkas toit viib infarkdisurmale?

Siis sa eksid täiesti! Sul pole põhjust tunda häbi selle eksituse pärast, kuna see  on väga tavaline.

Teaduslikud faktid näitavad et kolesterooli ja küllastatud rasvarikkas toit koos valkainetega vähendab kaalu, kolestrooli ja teisi infarkti ohu näitajaid.

Vaadake seda ingliskeelset videot, USA professori poolt kes põhjalikult uuris mida teadus tegelikult näitab:

Vaadke ka mu varemat postitust, Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik

Transrasvad – eriti kahjulikud südamele

Transrasvad on ebaloomulikud – sünteetilised rasvad, mis suurendavad südame haiguse ohtu 10-kordselt (1) . Toovad ka kaasa kuni kaks korda suuremat eesnärmevähja (2) ja rinnavähja (3) ohtu.

Neid pantakse toidu sisse selleks et muuta tema konsistentsi, näiteks shokolaadi, või selleks et asendanda loomulikut rasva (olles odav), näiteks on olemas transrasvast vahukoor, see paistab olla tavaline eesti “vahukoore” kookides/tortides.  Mitmetes küpsitestes, leibades ja eriti sajades leiduvad transrasvad, eriti röstsajades kuna sellega saavad kõvemat konsistentsi mis võimaldab röstimist. Olen leidnud, et teatud märgid panevad transrasvu peaegu kõikidesse toodetesse, eriti Fazer.

Teine populaarne kategooria milles on transrasvu olulisel määral on kartulikrõpsud ja pommes frites. Mõnedes uuemates kartulikrõpsudes seda ei ole aga see on veel ebatavaline.

Tavaliselt on transrasvad olemas shokolaadides, ka rahvusvaheliselt tuntut märkides. Kalevi tooted on eesrindlikud, kuna nemad on eemaldanud transrasvu oma toodestes – teatavasti on nemad esimeste seas, kui mitte esimesed maailmas.

Transrasvu on ka olemas mitmes aga mitte kõikides margariinides. Üks õudsamatest oli varem Beceli Omega 3 margariin, mida reklaamiti punase südamega, väidetes et on hea südamele ka kui sisaldas tahkestatut rasva. Õnneks on Becel eemaldanud transrasvad selles toodes.

Hüdrogeenitud = tahkesatud

Tavaliselt ei seisa et toode sisaldab transrasvu, kuna seadused veel seda ei nõua – mis on suur puudus.

Deklareeritakse et toode sisaldab hüdrogeenitud/tahkestatud või osaliselt hüdrogeenitud/tahkestatud rasvu. Transrasvad tekkivad hüdrogeenimise (tahkestamise) läbi ja on olemas eriti suures koguses osaliselt tahkestatud rasvades. Täielikult tahkestatud rasvades ei ole transrasvu, aga sellised rasvad on nii kõvad, et ei sobi söömiseks. See tähendab, et tahkestatud, kas “osaliselt” või mitte on kahjulik.

USA teadusakadeemia – ka väga väike kogus on kahjulik

USA teadusakadeemia on teatanud peale ulatusliku uurimise et pole võimalik määrata kindlat kõige madalamat transrasvade kogust – isegi väga väike sisaldus on kahjulik.

Järeldus

Kuna transrasvasd on kahjulikud isegi väga väikestes kogustes, on soovitav nendest täitsa ära hoida. Sellega tekkitate ka surve nende vastustundetu tootjate vastu, kes panevad transrasvu oma toodetesse.

Eesti riik peaks, nagu Taani, vähemalt piirama transrasvad toidus kuni 2 protsednini. EL otustas 2008 alustada seadusandluseprotsessi transrasvade piiramiseks toitudes (see protsess on aeglane, võib võtta 5 aastat). Aga piiramine ei piisa, kuna isegi väisked kogused on kahjulikud, peaksime täitsa ära keelama. Oleme aasta tuhandite jooksul saanud hakkama ilma.

Transrasvad pole hädavajalikud. Argument et nemad (teatut määral) pikendavad toidu kestvust on absurdne. Mis mõtte on pikendada kestvust kui toit samal korral saab kahjulikuks tervisele? Kas tootjade ja kaupmeeste huvid on tähtsamad kui inimeste tervis? Lisaks kestvus ei ole tänapäev oluline probleem kuna nüüd kasutatakse külmetamist nii pikkades transpordides kui poodides?

LISA 8 aprillil

Hiljuti on rootsi parlament otsustanud keelata transrasvade kasutamist toidus ja jälgib sellega Taani eeskuju.

Saatke kirja tervishoiuministrile

Saate kopeerida järgmist ja saata aadressile (peale keele parandamist)

Lugupeetud tervise minister,

On teaduslikult kindlaks määratud et isegi väga väiksed transrasva kogused on kahjulikud tervisele. Nemad suurendavad südame haiguste riski kümnekordselt ning toovad kaasa suuremat rinna vähja ja eesnäärme haiguse ohtu, vaadake näiteks Dr Suurküla blogi “Transrasvad – eriti kahjulikud südamele“.

Nõuan sellepärast et Teie keelate ära nende kasutamist toiduainete tootmises, eriti kuna nemad ei ole hädavajalikud.

Lugupidamisega,

….

Viited

1. “The influence of trans-fatty acids on health“. A report from the Danish Nutrition Council.  2003.

See aruanne oli põhjus mispärast Taani keelas transrasvade kastuatmist toitudes suuremas koguses kui 2%.

2. Trans fats increase prostate cancer risk. Harvardi ülikooli uuring leides et transrasvade kasutamine kahekordistas eenäärme vähjua riski.

3. Trans-fats linked to breast cancer risk in study. (Reuters) Naistel kellel oli kõige kõrgemad transrasvade kogused veres, oli kaks korda nii suur risk põdeda rinna vähjasse kui teised. Seda rohkem transrasva, seda suurem oli oht.

Südame infarkti ennetamine

MÄRK 1: Palun andestage võimalike keele vigade eest, mida parandatakse nii pea kui võimalikult , vaadake mu keel]

MÄRK 2: Selle blogi kujundamisprogrammil on viga, mille tagajärjel fontide suurus tektstis võib varieerida (paistab olla seotud Windows 7-ga). Ma ei ole veel leidnud võimalust seda parandada.

_______________________________________

[Viimati uuendatud 2 novembril 2010]

Kuna sügis tavaliselt on infarktide hooaeg tahtsin seda kiiresti publitseerida kuna see teadmine võib infarkti efektiivselt ära hoida. Sellepärast pole see posititus veel lõpliklut valmis. Ravimite nimekiri ei ole veel täisluk ja ka mitte viidete oma.

Oksidatiivne stress – selle haiguse põhiline kahjustav faktor

Nagu selgitatud eelmises postituses, paistab olla hästi põhjustatud arvata, et vabad hapniku radikaalid on selle haiguse algpõhjus.  Vabad radikaalid on keemiliselt aggressivsed ained mille veresoonte kahjustav toime on hästi tõestatud. Nende ülekoormus loob nn. oksidatiivset stressi milles keha kaitse nende vastu on ülekoormatud. Lisaks arterite seinade kahjustamisele on oksidatiivne stress on ka seostatud pärgarterite krambiga (Yasue H, et al (2008)).

Stress, teatud bakteriaalsed infektsioonid, ning seente mürigid on seostatud selle haigusega. Need on kõik seotud oksidatiivse stressiga. Teatud antioksidatiivsete vitamiini puudused on ka seotud kõrgema riskiga: C-vitamiin, E-vitamiin (nii tokoferoolid kui tokotrienoolid, mitte ainult alfa-tokoferool), D-vitamiin. Samuti ka Seleni puudus. Selenil on ka antioksidatiivne toime.

On olemas mitmed vaba radikali allikad keskkonnas, mille seas auto väljheite gaasid ja eriti tsigaretti suits on tähtsad faktorid. Ka need on seostatud oluliselt suurema infarkti riskiga.

Selle haiguse keskne raviprintsiip peaks sellepärast, minu arvamusel, olema antioksidantide kasutamine. Selleks et see oleks efektiivne on vaja mitmet laadi antioksidante. Uuring on senini ükskülgselt uurinud ühe antioksidanti korraga ja on selle tõttu arvatavsti olulisel määral alla hindanud oksidatiivse stressi elimineerimise tähtsust.

Ennetamine ja ravi

(Allpool esialgne tekst)

Kõige pealt nimetan tähtsaid aineid ja pärast seda praktilised nõuanded.

Ülaltoodud faktide alusel on põhjustatud rõhutada mitmekülgset antioksidantide kasutamist.

E-vitamiinil on  väga väärtuslik anitoksidatiivne toime, aga mitte aptegis tavaliselt müüdud alfa-tokoferoli kujul, kuna sellel võib isegi vahest olla kahjulik toime. Alfa tokoferol on vaid üks kaheksast E-vitamiinist (alfa, beta, gamma ja delta tokoferolid ja tokotrienolid). On vaja enamvähem kõik selleks et saada kasu E-vitamiinist. Nimetan seda loomulikut E-vitamiini “E(8)”. Loomauuringud on näidanud et E(8) saabparandada pärgarterite kitsenemist, eriti teatud tocotrienolid. Inimeste juures on leitud et E-vitamiin vähendab arteriosklerootiliste plekkide (plaques) arvu tunduvalt. Delta-trienol takistab eriti efektiivselt trombotüütide ladestamist (see toob kaasa infarkti halvemal juhul).

Ma ei tea veel kas E(8) toidulisandid on jõudnud eestisse, aga neid on olemas, rootsis ja soomes. Vähemalt peaks siin olema olemas nisu idu õli millles on olemas kõik 8 E-vitamiinid, aga see õli peab olema raffineerimata ja õrnalt toodetud nagu see briti “Wheat Germ Oil“.

D3-vitamiinil (kholekaltsiferolil) on antioksidatiivne toime.Lisaks on on ka leitud, et toob kaasa veresoonte paranemist kaasarvatud kitsenemiste eliminatsiooni. D-vitamiin mõjub ainult kui keha on piisavalt varustatut magneesiumiga millel on oma ette positiivne mõju selle südamehaiguse puhul. Hoiatus: Apteegides müüakse peamiselt D2-vitamiini (ergokaltsiferoli) millel pole sama head toimed. On aga olemas D3 vitamiin mõnedes eesti apteekides.

C-vitamiinil on tähtis ennetav toime oma antioksidatiivseefekti tõttu ja soodustab ka veresoonte seinade normaalset struktuuri ja funktsiooni. C-vitamin on looduses seotud teatud bioflavoniididega ja siis on tema toime oluliselt suurem (30%) ja võibolla väärtuslikum – selle kohta on teadmine ebatäiuslik. Aga selleks et saada piisavat C-vitamiini, ei piisa alati looduslikute C-vitamiini allikate kasutamine. Mina soovitan sel juhul kombinatsiooni puhta C-vitamiina ja nende ainete vahel. On olemas soome ravimid millel on selline koostis. Puhas C-vitamiin imendub kiiresti ja kaob kiiresti verest. Sellepärast on vaja seda võtta mitu korda päevas, või parem võtta sorti millel on pikkaajalinde toime (slow release).

K2-vitamiin kohta on samuti teatatud et vähendab veresoonte kitsenemist. On olemas eriti suures koguses hapu kapsates.

Nattokinase on kõige efektiivsemate meetmete seas veresoonte kitsenemise eemaldamiseks. Tal on efektiivne võime elimineerida (fibriini) ladestusi veresoontes ja mu enda kogemusel on väga kitsad pärgarterid eelinfarkti seisundid paranenud sellega.

Quercetin, mis on olemas suures koguses muuseas õunades,takistab nende rakkude kasvu mis põhjustavad veresoonte kitsenemist.

Homotsüsteini vähendamine on tähtis kui selle tase on kõrge, ja see on minu kogemusel tavaline pärgarteri haiguse puhul. Kuna selle aine kõrge tase on seotud vitamiin B6, B12 ja foolhappe puudusega on hästi põhjendatud neid kasutada sel juhul. On hästi soovitav  vähemalt testida B12 veres. Aga ka kui homotüsteiini või B12 ei ole möödetud, soovitan võtta B-vitamiini, foolhappet ja B12 kui teil on pärgarterite haigus. B12 peab olema methylcobalamini kujul ja mitte tavaliselt apteetides müütud cyanokobalamin kuna see ei ole väga efektiivne.

Magnesium (Mg)

Sellelel mineralil on mitmed tähtsad mõjud. Infarkti põdejatel on tavaliselt magneesiumi puudus. Magneesiumi puudus on päris tavaline, vaadake mu artikel magneesiumi kohta.

  • Mg vähendab tromboosi (veresoone ummistamise) tekkimise kalduvust. Mg vähendab tromboksaani tekkimist (Nadler 1993). See aine põhjustab nii veresoonte krampi kui trombotsüütide settitamist (tromboosi).
  • Mg vähendab otseselt veresoonte krambi tendentsi. On olemas juhtumeid kellel polnud üldse kitsad veresooned, aga surid siiski infarkti – leiti et nendel oli väga madal magneesium tase.  Ma arvan, et infarkti võib vahest, või võibolla sageli põhjustada veresoonte krambi ja tromboosi kombinatsioon. Mg vähendab ka thromboksaani mis    (arteriosklerootilise plekki rebestus on ka vahest infarkti põhjus, mis toob kaasa ummistust, tromboosi, ja võibolla krampi).
  • Mg ennetab südame rütmi häireid, mis on tavaline järsu surma põhjus infarkti puhul.
  • Mg puudus võimendab stressi hormooni adrenaliini negatiivset möju. See hormoon on seostatud infarkti arenemisega.

(tekst ettevalmistamisel)

Koenzüüm Q10 (tekst ettevalmistamisel)

Seleen (tekst ettevalmistamisel)

Haruldased mikroelemendid (tekst ettevalmistamisel)

Toidlustamise peamine eesmärk

See peaks olema vältida mükotoksiine ning rikkalikult kasutada eriti antioksidanti-rikkaid toiduaineid. Vältida kolesteroli on tegelikult mõttetu, kuna on teaduslikult kindlaks tehtud, et toiduga ei saa mõjutada kolesterooli tasemet. Aga tähtsam on et isegi kui see oleks olnud võimalik oleks kolsteroli vähendamine põhjendamata kuna kolesterol pole selle haiguse põhjus.

Mükotoksiinide rikkad on eriti majsi, nisu, rukki ja odra tooteid. Kaeral ja speltal ning teistel vanadel nisu sortidel on suurem vastupanu seente vastu.
Antioksidanti rikkad toidud on enamus puuviljadest, marjadest ja köögiviljadest (kirjutan rohkem sellest hiljem).  See on arvatav põhjus mispärast taimetoitlus on seostatud madalama infarkti ohuga.
TÄHTIS: Praadimine tavaliste õlidega loob vältimatult palju kahjulike vabu radikaale. Kõik küllastamatud õlid on tundelikud kuumutamise eest, kaasarvatud oliiviõli.
Mitte kuumutada (näiteks praadida) järgmiseid tavalisi rasvu (nimekiri pole tälelik):
  • Oliivi õli
  • Rapsi õli
  • Päevalille seemne õli
  • Majsi õli
  • Soja õli (mida vahest müükase “toiduõli” nimetusega)
  • Saffloorõli
  • Margariinid/võided (sisaldavad ülalnimetatud õlid erinevates kombinatsioonides)

Praadimine nendega loob vältimatult suurearvuliselt kahjulikke vabu radikaale ning aineid mis on kartsinogeensed (vähja tekkitavad).

Ainus rasv mis hästi kannatab kuumutamist on kokosrasv aga parem vältida suurt kuumust ka sellega.

Stressi on tähtis vähendada

Stressi peetakse üheks kõige tähtsamaks südame infarkti põhjuseks. See toimub mitmete mehanismide läbi, nende seas:

  • Stressi hormoon adrenaliin toob kaasa veresoonte krampi arterioskleroosi puhul (näiteks Fackelmann A 1991, Tennant C. 1996)
  • Stress toob kaasa vabade radikaalide tekkimist olulisel määral.
  • Stress toob kaasa suuremat tromboosi kalduvust. Stressi hormoon kortisol töstab tromboxani mis nii soodustab versoonte krampi kui tromboosi tekkimist, (vaadake Fimognari, F 1996), ning stressi hormoon adrenaliin toob kaasa suuremat tromotsüütide aggregatsiooni (tromboosi tekkimise), kalduvust.
  • Stress vähendab ka magneesiumi tasemet, ja ka see toob kaasa suuremat infarkti ohtu. Magneesiumi puudus võimendab omatkorda adrenaliini mõju.

Sellepärast on väga tähtis vähendada stressi tasemet. Selleks ei piisa lõõgastumine ja stressi käsitlemismeetodid. Jooga, tavalised meditatsioonid, hingamisharjutused on nüüd moes ja naad saavad küll vähendada stressi, aga see toime on ajutine – kestab mõni või mõned tunnid. Uuring on leidnud et on vaja muuta inimese stressi tundlikust selleks et tegelikult vähendada stressi hormoonide tasemet. USA tervishoiuamet on rahastanud uuringut selle kohta ja on leitud et üks meetod erineb teistest selles suhtes et ta on võimeline pidevalt vähendada stressi tasemet olulisel määral selle läbi et tekib suurem stressi taluvus. See meetod on transtsendentaalne meditatsioon, milles mul endal on väga head kogemused, vaadake TM-i stressi maandav mõju. Üks 15 aastat kestev uurimus näitas et pärgarterite haigete seas vähendas TM suremust 50% võrreledes kontrollgruppiga. Mitte üks teine meetod on andnud võrdlevalt suurt kaitsvat efekti. See tulemus kinnitab ka mu arvamust, et stress on kõige tähtsam infarkti esiletoov faktor eriti siis kui vabad radikaalid erinevatest allikatest on teinud oma “valmustustöö” arteriosklerootiliste plekkide loomisena. Aga stress iseeneses on tähtis vabade radikaalide tekkija.

Krooniliseid infektsioone tuleb elimineerida

Lisaks on hädavajalik elimineerida krooniliseid infektsioone, eriti hammastes ja igemetes aga arvatavasti ka teistes kohtades, kuna kahtlustakse ka teatuid bakteriaalseid mürke.

Pärgarterite puhastamine

Siin mängid Natto peamist rolli koos E(8), C, D3 ja K2 vitamiiniga.

Kõik nende ravimite kohta on olemas uuringuid või kogemuseid mis näitavad et naad soodustavad pärgarterite kitsenemise eemaldamist. Eriti silmapaistvad on Natto efektid nii efektiivsuse kui kiiruse suhtes. Natto eemaldab kitsendavat trombootilist materjali mis on peamine südame infarkdi (ja ka ajurabanduse – “stroke”) põhjus. Teised nimetatud ravimid soodustavad kitsenemiste taastamist ka kui isegi on olemas kitsendavad muudetused veresoonte seinades.

Kirjutan rohkem selles kohta hiljem.

________________________________________________

Viited

Fimognari, F, 1996, et al.  The Journal of Laboratory and Clinical Medicine. 128, 115-121.Nadler JL, 1993.  Magnesium deficiency produces insulin resistance and increased thromboxane synthesis. Hypertension. 21:1024-9. 

Fackelmann, A 1991. Stress puts squeeze on clogged vessels – coronary artery disease. Science News, Nov 16, 1991. (Aruanne juhtiva sella ala uurija, AC Yeungi leiutise kohta). Tervete juures stress ei too kaasa krambi tendentsi, kuna adrenaliin tekkitab veresooned laiendavat ainet, aga arteriosklerosi puhul kaob võime tekkitada seda ainet.

Krantz DS, et al 1996. Mental stress as a trigger of myocardial ischemia and infarction. Cardiol Clin. 14:271-87.

Tennant C. (1996) Experimental stress and cardiac function. J Psychosom Res 1996; 40: 569-583.

Whitlow, L. Mycotoxins in Silage Cause Multiple Effects in Dairy Cattle Including Oxidative Stress,  http://www.dairybalance.com/WhattheExpertsSay/MycotoxinsinSilage.aspx

Yasue H, et al (2008) Coronary artery spasm – clinical features, diagnosis, pathogenesis, and treatment. J Cardiol. Feb 2008;51:2-17.

blog.tr.ee

Südame pärgarterite haiguse põhiline põhjus

[Viimati uuendatud 21 märtsil 2013]

Teadusliku teadmise ühistav teooria arteroskleroosi põhjuse kohta

Allpool esitatud teooria põhineb teaduslikult kinnitatud faktidel. Ka kui see teooria katab arteroskleroosi üldiselt, suunan arutelu eriti pärgarterite haigusele, kuna seda on eriti ulatuslikult uuritud.

Tagapõhi

On arvatud, et pärgarterite haiguse põhjus on peamiselt kolesterool ja küllastatud rasvad.

A. Kolesterooli hüpotees on eriti viimaste 10-15 aastatel vastuvaidlustatud sel määral et arvamus et see põhjustab haigust paistab nüüd olla aegunud, vaadake näiteks “The cholesterol myth” je eriti “Blood cholesterol has nothing to do with atherosclerosis“. Kolesterooli  tõus veres  paistavad olema põhjustava haiguse sümptom, aga mitte põhjus. Ranskov isegi on esitanud arvamuse, et kolesterooli roll on kaitsev (Ranskov U, 2003). Sama arvab LL Smith. Nn. HDL “hea” kolesterooli kohta on olemas uuringud mis näitavad et sellel on kaitsev toime, kaasarvatud antioksüdatiivne efekt. Vaadake allmärkus Kolesterooli kohta ning postitus “Kõrge kolesterool“.

B. Küllastatut rasvade kohta on lugu seesamane. Orignaaluurimine, Ancel Keys-i  “Seven countries study” mida ikkaveel tsiteeritakse tõendina oli ebateaduslik. Algusest peale uuris Keys 20 riiki, aga jättis ära riigid mille tulemused ei ühtinud tema hüpoteesiga, et küllastatud rasvad on kahjulikud. Juba sarnane epidemioloogiline uuring mida tehti paar astad hiljem, ei  kinnitanud seda hüpoteesi Yerushalmy (1957). Siiski seda ei võetud arvesse kuna “lahjade rasvade” tootjad võtsid kiiresti Key-si teooriat omaks ja nägid siin suurt äri (tänapäev on nende rasvade tootmise kasum sajandite miljardite suuruses).

Suured uuringud pole kinnitanud et küllastatud rasvade vältimine kaitseb selle haiguse vastu, näiteks “the Women’s Health Initiative” mis uuris 48,835 naisi. 13 uuringut mis võrdles pärgarterite haiguses põdenute dietti tervetega, ei leidnud vahet küllastatut rasvade sõõmise suhtes (Ranskov ning Ranskov U, 1998). Veel tähtsam on et seitse, nn randomiseeritud kontrollkatsed (vaadake allmärkus “Randomiseeritud..”) ei ole leidnud et küllastut rasvate vältimine ning küllastamata rasva söömine on vähendanud infarkti ohtu (vt viide “Küllastamata..”). Vaadake ka postituse “Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik“.

Isegi uuringud mis on paistnud tõestada nende kahjulikust seda ei kinnita. Näiteks kuulus “Framingham study” mis kattis kolm generatsiooni alates 5209 meest sündinud 1948 statistikat ei kinnita seost küllastatud rasvade söömisega ja arterioskleroosiga.

Lisa 22 märtsil 2013

2010 tehtud ülevaade, nn. metaanalüüs 21 uuringute kohta mis hõlmasid kokku 348.000 isikut ei leidnud vahet südame haiguste suhtes nende juures kes sõid palju küllastatud rasva võrreldut nendega kes sõid vähe (Siri-Taniro 2010).

Järelikult on olemas põhjust otsida teist selle haiguse selgitust. Esitan allpool mitmed teised faktorid mis on seostatud pärgarterite haiguse, leides et kõikidel on üks ühistav toime.

Faktorid, mis on seostatud pärgarterite haigusega

  • Stress. Sellega on seos hästi tõestatud. Pilt on aga olnud segane – erilised arvamused mehhanismi kohta on esitatud kuna stress on ka seotud kõrgema kolesterooliga, vererasva tõusuga ja vereliblete suurema kleepuvusega (mis toob kaasa suuremat soonte trombotiseerimise ohtu). Vabad radikaalid, keemiliselt aggressivsed ained (vaadake alllmärkus) tõusevad stressi puhul olulisel määral.
  • Suitsetamine. On hästi tõestatud, et see suurendab riski olulisel määral. Suits loob olulisel märal vabade raadikaalide tõusu kehas.
  • Bakteriaalsed infektsioonid suu igemetes toovad kaasa oluliselt suuremat koronaarhaiguse ohtu. Tähtsad bakteriaalsed mürgid on vabad radikaalid, näiteks eriti tavaline mürk, endotoksiin (lipopolüsahharid – LPS) on tugevalt oksidatiivne. 
  • Homotsüsteiin on seostatud oluliselt suurenenud pärgarteri haiguse ohuga. See aine tekib ainevahetusel, normaalselt väiksel määral aga kogus kasvab B6-vitamiini, Foolhappe ja B12-vitamiini puuduse puhul. Homotsüsteiin on äge vaba radikaal.  (Tyagi N, 2005).
  • Kõrge vere raua tase on ka seostatud selle haigusega. Selle põhjus on geneetiline faktor mille tõttu raud koguneb kehas kuna rauda eemaldav süsteem ei tööta piisavalt efektiivselt. Varem on usutud et see, nn Hemokromatoos, on haruldane, aga hiljuti on leitud et on olemas geneetilised variandid sellest mis ei too kaasa nii kiiresti tõusvat raua kogust ja sellega mitte nii rasket haigust. Need variandid ei ole väga haruldased ning vähemalt üks variant leidub ka eestlaste seas. Kõrge raua kogus veres toob kaasa oksüdatiivset stressi – vabade radikaalide ülekaalu.
  • Triglütseriidid. Mitmed uuringud on seostanud arterioskleroosi triglütseriidigega. Suur uuring Asias leidis et Triglütseriidid on seotud südamehaigustega sõltumatu kõididest teistest riskfaktoritest (Patel A et al (2004), vaadake viidete nimekiri). On esitatud hüpoteesi, et triglütseriidid toovad kaasa vabade radikaalide
    Triglütseriid. Vasakul pool . vertikaalselt on glütserool. Kolm horitsontaalsed on rasvhapped mis võivad olla ni küllastatud kui küllastamata

    Triglütseriid. Vasakul pool . vertikaalselt on glütserool. Kolm horitsontaalsed on rasvhapped mis võivad olla ni küllastatud kui küllastamata

    loomist tähtsal määral (näiteks BakkerSJ et al 2000). On olemas uuringud mis paistavad toetama seda, (näiteks Katsuki A, et al 2004). Triglütseriidid on rasvhappete kandjad (kolm happed kokku pantud üthe “pakki” mida hoiab kokku glütserooli molekül, vaadake pilti vasemal). Need rasvhapped võivad olla vabad radikaalid

  • Oksideeritud vere rasvad. On leitud et nn. LDL rasvad pole normaalselt kahjulikud, aga kui on oksideeritud vabade radikaalide poolt, muutuvad nemad kahjuliks ja on tähtis faktor arterioskleroosi arengul.
  • Valgete lihakste kasv. Arterioskleroosi algstaadiumis tekkib valgeste lihkste migratsioon arterite seinast siisepoole arteri sisemise kihisse (intimasse). Hiljuti on eksperimentaalne uuring leidnud  mehanismi kuidas see võib toimuda. Leiti, et vabade radikaalide ülekaal, oksidatiivne stress, paistab olla selle põhiline põhjus. See on esialgne leid mis vajab veel kinnitust (Satoh K, et al 2010). Seljuures on huvitav et on  leitud et Vitamin C inhibeerib seda kasvu, ja arvatakse et see on seotud “vabade radikaalide” elimineerimisega, vaadake Ivanov VA (1997).
  • Seene mürgid (mükotoksiinid). Need mürgid põhjustavad täpselt samasuguseid muudatused veresoontes  mikroskoopilisel tasemel kui need mida leitakse arteroskleroosi algstaadiumis. Seente vastane teraapia on vähendanud arteroskleroosi. Mitmed seente mürgid toovad kaasa vabade radikaalide tõusu veres. Seente mürkide uuring on olnud puudulik aga mõned uurijad arvad et need on tavalisemad toidus tervisele olulises kogustes kui on senini teatud (vt näiteks Costantini AV).

Kõiki faktoreid ühistav hüpotees

Nagu juba olete leidnud ülal on vabad radikaalid, mis on keemiliselt aggressiivsed ained, seotud kõikide nimetatud pärgarterite haigust põhjustavate faktoritega. Vabad radikaalid põhjustavad oksidatsiooni, mis saab kahjustada igasugused keha kuded kaasarvatud veresoonte seinad.

Otsesed uuringud vabade radikaalide kohta on ka neid hästi seostanud  arterioskleroosi tekkimisega.

Kuna need arteroskleroosi põhjustavad faktorid erinevad teine teisest olulisel määral, ja vabad radikaalid paistavad olema ainus ühine faktor, on põhjus arvata, et nemad on arteroskleroosi peamine põhjustav faktor

Vabade radikaalide ülekoormust nimetatakse oksüdatiivne stress ja see tekib siis kui kaitsemehanismid (antioksüdandid) ei jaksa neid neutraliseerida.

Antioksidantide roll

Võiks siis paista, et oksidatiivset stressi vähendavadate ainete, nn. antioksüdantide, kasutamine peaks tooma kaasa efektiivset pärgarterite haiguse kaitset. Selles suhtes on aga teaduslikud tulemused olnud ebaselged – mõned leiavad head efekti aga teised mitte. Ma arvan, et see põhineb puudulikul teadmisel antioksüdantide kohta, ning ühekülgsel teraapial.

Näiteks on leitud, et E-vitamiin, tähtis antioksüdant alati ei kaitse ja võib isegi halvendada olukorda. Hiljuti on aga leitud et see toimub kui kasutatakse ainult alfa-tokoferooli, mis on üks kaheksast e-vitamiini faktoritest. Kui aga kasutaksed täiuslikumat E-vitamiini ja eriti delta-tokoferooli, on leitud hea kaitsev mõju.

C-vitamiin töötab koos E-vitamiiniga kehas. Kui C-vitamiini tase on madal, mis pole ebatavaline, siis ei ole E-vitamiin efektiivne (C-vitamiin taastab oksüdeeritud E-vitamiini). [täiendan viidetega hiljem].

C-vitamiini on uuringutel kasutatud standartse doosiga, näiteks 500 mg päeval või vähem. Aga on hästi kindlaks tehtud, et mitmed faktorid tõstavad keha C-vitamiini vajadust mitmekordselt (faktor 10 või rohkem), näiteks õhu saastatus, stress, keha traumad ja haigused. Sellepärast ei anna ühe ja sama C-vitamiini doosi igapäevane kasutamine õiget pilti selle kaitsva toime kohta.

Need on ainuld mõned näited, selleks et seletada mispärast antioksüdantide uuring ei ole saanud anda selget pilti asjast. Vaadake ka allmärkus – puudulik uurimine.

Arvan, et oksidatiivse stressi tähtsus olnud allahinnatud arteroskleroosi tekkitamise kui ka üldiselt tervise ja negatiivse vananemise suhtes. See põhineb mu 40-aastase vananemise uuringu jälgimisel kusjuures olen pannud eriti suurt tähelepanu vabade radikaalide uuringule.

Arvan et vajalik antioksüdatiivsete faktorite doos on allahinnatud suurel määral, see tähendab, mis doos on vaja selleks et efektiivselt kaitsta oksüdatiivse stressi vastu. 

Arvan et ühe üksiku antioksidanti kasutamine ei piisa . Teaduslikud avastused annavad põhjust arvata et on vaja mitmed antioksüdatiivsed faktorid, selleks et efektiivselt ennetada ja ravida arteroskleroosi kaasarvatud pärgarterite haigust. Erinevatel antioksidantidel on nimelt erinevad, üksteist võimendavad või täiendavad toimed. Uurimised mis üksikult kasutavad ainult ühte antioksüdanti ei saa sellepärast anda õiget pilti. Siiski see on olnud valdav meetod antioksidantide arterioskleroois kaitsva rolli uurimisel.

Arvan, et C-vitamiin mängib eriti tähtsat rolli kuna pole ainult antioksidant, vaid on ka mitmed teised toimed (on esitatud arvamuse, et igemete põletik on lihtsalt skorbuut – C-vitamiini puuduse sümtpom – ja see toob kaasa bakteriaalsed igemete infektsioonid, periodontiiti). Toime valgete lihaksete sissekasvu summutamisel on küll seotud antioksidatsiooniga, aga võib ka olla seotud C-vitamiini veresoonte seinade parandavaga toimega (arvab Ivanov VO 1997).

Oksidatiivse stressi tähtsuse allahindamine on tänapäeval valdava uurimismetoodika tulemus. Selles uuritakse ainult ühte faktorit korraga, mis on väga ebareaalne kuna keha protsessid on väga suurel määral üksteisest sõltuvad ja mitmed faktorid määravad igat olukorda. 

See puudulik uurimismeetod on andnud killustatud ja arvasti olulisel määral ebatäiuslikut, kui mitte valet pildi asjast.

Teine tähtis põhjus on, et Kolesterooli ja küllastatud rasvade kahjulikuse hüpoteesid on toonud miljardite tuhandite kasumid nii “lahedate”, küllastamatu rasvade tootjatele ning kolesteroli maandavate arsti rohtude tootjatele. Nende poolt toetatud uurimine on summutanud ja väänanud faktid mis eitavad kolesterooli ja küllastanud rasva rolli, vaadake näiteks Dr Ranskovi kodulehte. Antioksidantid on odavad ja rohkelt kättesaavad looduses ja pole patenteerivad. Sellepärast pole hea “äri” neid müüa.

Järeldus

Kuna oksidatiivne stress on faktor mis ühistab kõik tuntud arterioskleroosi põhjendavat faktoreid ja kuna on hästi kindlaks tehtud, et oksidatiivne stress ise efektiivselt saab kahjustada veresooned ning tuua esile arterioskleroosi, paistab hästi põhjendatud arvata et see on selle haiguse peamine põhjus.

Sel juhul on efektiivne antioksidantide kaitse kõige tähtsam meetod ära hoida pärgarterite ja teised arterioskleroosi haigused.

C-vitamiin paistab siin mängida tähtsat rolli kuna tal on mitu väärtusliku funktsiooni lisaks antioksidatsioonile.

Paistab, et tänapäevased rekommendatsioonid nii C-vitamiini kui teiste antioksidantide suhtes on olulisel määral liiga madalad.

Allmärkused

Vabad radikaalid

Ained mis sisaldavad aatomi mis on kaotanud üks elektroon nimetatakse vabadeks radikaaldeks. See teeb neid keemiliselt aggressiivseks – kahjustavad teised ained “röövides” ühte elektrooni. Tegelikult kui aatom on osa suuremast molekülist, nagu rasvhappe, nimetatakse seda reaktiivne happniku liik. Aga selleks et lihtsustada, nimetan igat ainet milledel puudub üks elektroon “vaba radikaal”.

Randomiseeritud kontrollkatsed

Need peetakse kõige ustavamaks eriti kui on prospektiivsed, see tähendab tuleviku poole suunatud (retropspektiivsed uuringud uurivad juba toimunud juhused). Valitakse juhuslikult välja osalejad eksperiment- ning kontrolligruppi ning jälgitakse tulemused.

Puudulik antioksidantide uurimine

Õige pildi saamiseks antioksüdantide, kaasarvatud C-vitmini, D-vitamiini, E-vitamiine ja teiste ennetevast ja ravivast toimest on vaja mõõta oksüdatiivse stressi taset jooksvalt terve päeva jooksul ja lisada antioksüdante vastavalt sellele (kuna oksüdatiivse stressi tase võib kõikuda päeva jooksul, võibolla olulisel määral). Teatavasti ei ole tehtut sellist uuringut vaid on kasutatud samat doosi iga päev.

Nagu ülal õeldud, on hästi kinnatud teaduslik fakt et eriti C-vitamiini vajadus on väga vahelduv, ja võib tekkida suur puudus kehas stressi, vigastusete ja infektsioonide puhul kui võetakse ainult soovitatud standard doosi (100 mg).

Järelikult pole tehtud uuring antioksidantide arterioskleroosi enneteva toime kohta olnud adekvaatne.

Kolesteroli kohta

Kui LL Smithi kolesteroli teooria on õige, siis on “halb kolesterol” mite midagi muud kui kolesteroli antioksidatiivse toime tulemus (Smith LL, 1991). Siis kui antioksidant reageerib vaba radikaaliga, saab ta oksideeritud ja on olemas mehanismid nende taastamiseks. Kolesteroli suhtes toimub see maksas. LL Smith arvab, et kui kehas on oksidatiivne stress, siis toodab maks rohkem kolesterooli.

On olemas hästi tehtud uuringud mis näitavad et seda kõrgem kolesterol, kaasarvatud “kahjulik” LDL kolesterol ja teised vererasvad, seda madalam infarkti surma oht (Vredevoe 1998, Rauchhaus 2000 ja 2003) . See on täielikus vastuolus kolesteroli hüpoteesiga kaasarvatud arvamusega et LDL-kolesterol on kahjulik.

On ka huvitav et on olemas uuringud mis on leidnud et “kahjulik” LDL kolesterol paistab teistpidi olla kasulik. Saksa uurijad on leidnud et LDL kolesterol kaitses valgeid vererakkuid bakteri mürgi (endotoxini) eest (Weinstock 1992). Seda toetab ka dr Mihai Netea (1996) uuring mis leidis, et hiirtel kellel oli neli korda kõrgem LDL tase kui normaalselt, talusid 8 korda rohkem endotoksiini kui hiired normaalse LDL tasemega.

Professor Matthew Muldoon USAs leidis et noortel kellel oli madal LDL tase, oli madalam arv valgeid vere rakkusi kui, nendel kellel oli körgem LDL tase, mis võib tähendada et LDL soodustab immuunsüsteemi funktsiooni (Muldoon 1997).

Eriti huvitav on Bakkeri hüpotees, et triglütseriidid (TG) on tegelikult peamised faktorid, põhjendates vabade radikaalide tekkimist (Bakker SJ, 2000). Uuringud on leidnud et triglütseriidid on sõltumatu arterioskleroosi põhjustajad (Patel A 2004). TG on võibolla peamine vere rasva faktor mis on tegelikult põhjustavalt seotud arterioskleroosiga.

Teine rasva faktor võib olla oksideeritud rasv LDL-kolesterolis. Analüüsid näitavad, et LDL võib sisaldada oksideeritud rasvhapped – vabad radikaalid – mitte-küllastatud toidu-õlidest, nagu soja-õli, maisi õli, rasva õli ets. See on seotud arterioskleroosi ohuga. Kuid kui LDL kolesterolis leidvat rasvad pole oksideeritud siis pole nemad kahjulikud.

Täiendav info:

 

Viited

Bakker SJ et al (2000). “Cytosolic triglycerides and oxidative stress in central obesity: the missing link between excessive atherosclerosis, endothelial dysfunction, and beta-cell failure? Atherosclerosis. 2000 Jan;148(1):17-21.”. Atherosclerosis. 2000 Jan;148(1):17-21.
Katsuki A et al 2004. “Increased Oxidative Stress Is Associated With Serum Levels of Triglyceride, Insulin Resistance, and Hyperinsulinemia in Japanese Metabolically Obese, Normal-Weight Men.” Diabetes Care February 2004 vol. 27 no. 2 631-632
Küllastamata rasvade uuringud:
Research committee. Low-fat diet in myocardial infarction. A controlled trial. The Lancet 1965;2:501-4.
- Rose GA, Thomson WB, Williams RT. Corn oil in treatment of ischaemic heart disease. British Medical Journal 1965;i:1531-3.
- Research committee to the medical research council. Controlled trial of soya-bean oil in myocardial infarction. The Lancet 1968;ii:693-700.
- Dayton S, and others. A controlled clinical trial of a diet high in unsaturated fat in preventing complications of atherosclerosis. Circulation 1969;40(suppl 2):1-63.
- Leren P. The effect of plasma cholesterol lowering diet in male survivors of myocardial infarction. A controlled clinical trial. Acta Medica Scandinavica 1966;suppl 466:1-92.
- Woodhill JM, and others. Low fat, low cholesterol diet in secondary prevention of coronary heart disease. Adv Exp Med Biol 1978;109:317-30.
- Burr ML, and others. Effects of changes in fat, fish, and fibre intakes on death and myocardial reinfarction: diet and reinfarction trial (DART). The Lancet 1989;2:757-61.
- Frantz ID, and others. Test of effect of lipid lowering by diet on cardiovascular risk. The Minnesota Coronary Survey. Arteriosclerosis 1989;9:129-35.2
Ivanov VA (1997), J Mol Cell Cardiol 29, 3293-3303
Muldoon MF et al (1997). Immune system differences in men with hypo- or hypercholesterolemia. Clinical Immunology and Immunopathology 84, 145-149, 1997
Netea MG et al. “Low-density lipoprotein receptor-deficient mice are protected against lethal endotoxemia and severe gram-negative infections.” Journal of Clinical Investigation 97, 1366-1372, 1996.
Siri-Tarino PW, Sun Q, Hu FB, Krauss RM. (2010) “Meta-analysis of prospective cohort studies evaluating the association of saturated fat with cardiovascular disease.” Am J Clin Nutr. 2010 91(3):535-46. 2010 Jan 13
Patel A et al (2004), Serum Triglycerides as a Risk Factor for Cardiovascular Diseases in the Asia-Pacific Region. Circulation. 2004; 110: 2678-2686
Ravsnskov U (1998) The questionable role of saturated and polyunsaturated fatty acids in cardiovascular disease. J Clin Epidemiol 1998;51:443-460.  (See artikel võitis Skrabanek auhinda 1999)
Rauchhaus M, et al (2000). The endotoxin-lipoprotein hypothesis. Lancet 356, 930–933, 2000.
Rauchhaus M et al (2003). The relationship between cholesterol and survival in patients with chronic heart failure. J American College of Cardiology 42, 1933-1940, 2003.
Vredevoe DL et al (1998). Skin test anergy in advanced heart failure secondary to either ischemic or idiopathic dilated cardiomyopathy.American Journal of Cardiology 82, 323-328, 1998.
Satoh K. et al (2010). “Oxidative stress and vascular smooth muscle cell growth: a mechanistic linkage by cyclophilin A.” Antioxid Redox Signal. 2010 Mar 1;12(5):675-82. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19747062
Smith LL, “Another cholesterol hypothesis: cholesterol as antioxidant.” Free Radic Biol Med. 1991;11(1):47-61.
Tyagi N, et al. “Mechanisms of Homocysteine-Induced Oxidative Stress.” Am J Physiol Heart Circ Physiol (August 5, 2005).
Weinstock CW et al (1992). Low density lipoproteins inhibit endotoxin activation of monocytes. Arteriosclerosis and Thrombosis 12, 341-347, 1992.
Yerushalmy J, Hilleboe HE. (1957) Fat in the diet and mortality from heart disease. A methodologic note. New York State Journal of Medicine 1957;57:2343-54.

Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Uus, just avaldatud uurimine USA-s kinnitab, et küllastatut rasva kasutamie ei suurenda südame ega teise veresoonte lubjastuse ohtu.

On senini hoiatatud küllasatud rasvade eest – see tähendab näiteks või, rasvane piim ja vahukoor. Selle asemel on soovitatut “lahjad” (küllastamata) taimsed õlid, näiteks rapsiõli, sojaõli, maisisõli, jne, ning lahjad võied mis sisaldavad taimsed rasvad. Uurijad on väitnud et nendel on veresoonte lubjastuse vastu kaitsev toime. Viimasel ajal on esitatud põhjusi kahtelda, et see arvamus põhineb uurijate korruptsioonil mille tagajärjel uurimisulemused on kohandatud kooskõlla ärihuvidega. Taimsete õli tootmine on nimelt väga suur ja kasumitoov äri. Vaadake näiteks “The oiling of America“.

Üks suur uuring inglismaal leidis et inimestel kes neid on kasutanud on lühem eluiga, halvem tervis ja suurem vähjasagedus. Hiinas oli näiteks suur kopsuvähja epideemia kodunaiste seas, ja leiti et see toimus nende seas kes kasutasid rapsi õli praadimisel. Uurijad leidsid, et rapsiõli muutub aggressivseks vähjaloovaks aineks kuumutamise puhul.  Küllastamata taimsed õlid on kõik tundelikud kuumutamise vastu kuna see muudab neid kergesti vabadesse radikaalidesse mis on kahjulikud tervisele.

Küllastatud rasv paistab isegi olla kasulik

Juba mitu aastat tagasi kerkis kasvav kriitika arvamuse vastu, et küllastatut rasv on kahjulik. Leiti et tõendid selle kohta on nõrgad. Selleks et tõestada nende rasvada kahjulikust uuriti haigustust rajoonides kus kasutati eriti palju küllasatut rasva. Näiteks on Gasconny provints prantsusmaal tuntud oma ulatusliku anerasva kasutamise eest. Uurijaid üllatas, et selle provintsi elanikkonna tervis oli oluliselt parem kui keskmiselt prantsusmaal. Lugu oli seesamane iirimal kus kasutatatase suurel määral searasva teatud rajoonides. Mitte kusagil maailmas leiti et suur küllasatud rasva kastuamine oli seotud suurema südame ja veresoonte haigestumisega. Üldiselt oli inimesed nendes rajoonides tervemad kui teised.

Nüüd avaldatud uurimine kinnitab neid avastusi.

Allikas: Siri-Tarino PW, Sun Q, Hu FB, Krauss RM. “Meta-analysis of prospective cohort studies evaluating the association of saturated fat with cardiovascular disease.” Am J Clin Nutr. 91(3):535-46. 2010

Küllastatut rasv on kasulikum kui “lahja” toit

On isegi olemas uuringud mis on avastanud et küllastatut rasva kasutamine on kasulikum tervisele kui “lahja” toit. Leiti vähem vähja, tugevamat immuunsüsteemi ja pikkemat eluiga kui “lahjatoitlaste” seas.  Üks ameerika uurija leidis, et südame ja veresoonte haiguste sagedus on tegelikult tõusnud paralleelselt kasvava lahjade rasvade kasutamisega.

Suur uuring Suurbrittannias mis kestis mitu aastat leidis et lahjatoitlastel oli rohkem vähja, halvem tervis ning lühisksem eluiga kui nendel kes sõid rohkem küllastatut rasva.

Üks võimalik põhjus misspärat lahjad küllastamata rasvad võivad olla kahjulikud on, et nemad on väga tundelikud kuumutamise eest. Eriti praadimisega tekkib siis kahjulikud vabad radikaalid – tuntud nii veresoonte lubjastuse kui vähja põhjustajad. Näiteks oli Hiinas kopsuvähja epideemia kodunaiste seas, mille põhjuseks leiti rapsiõliga praadimine (wookimine).

Teistpidi on leitud et küllastatut rasvas on olemas kasulikud ained. Näiteks võirasval (butyric acid) on vähjavastased toimed. Ta on ka prebiotikum – toidab kasulikke soolte baktereid ning tapab kahjulike nii baktereid kui seeneid.  Experimentaalsed uuringud on leidnud et ta pikkendab eluiga uuritud loomadel selle läbi et ta takistab geenide deaktivieerimist (histoonatstüleerimise soodustamise läbi).

On palju ütelda selle kohta. Rohkem teine kord.

Igal juhul soovitan eeskätt kasutada rasvast piima, vahukoort ja võid ning vältida võiet ja margariini. Mina muud ei kasuta, ja mul on kahju et eestis ei ole kergesti kätte saada eriti terviklikut täisravast piima ega kohupiima.

Mitte praadida rapsi või teitste lahjate õlidega (sojaõli, rapsiõli, päevalilleõli, ja teised küllastamatu õlid), see on tervisele kahjulik. Kokosõli peab kõige paremine vastu praadimisel. Või ja oliivõli kannatavad ka kõrgemaid temperatuure, aga mitte täiesti.

Võies ja margariinis võib ka olla tahkestatud = hüdrogeenitud rasvad ja nende tootmisega tekkivad transrasvad mis on eriti kahjulikud veresoontele – infarktioht oli toppelt suurem nende seas kes seda kasutasid leidis üks uuring. USA teaduseakadeemia leidis et ei ole võimalik määrata mis on turvaline transrasvate tase toidus, kuna on kahjulik  isegi väga väikestes kogudes. Vaadake ka Transrasvad – eriti kahjulikud südamele.

Taanis on hüdrogeenitut rasvate kasutamine toidus keelatud, ja see on hästi põhjustatud otsus. Rootsi valitsus on samuti seda nüüd keelamas (2011). Eestis olen leidnud neid mitmetes toiduainetes, kaasarvatud mitmes leibades, sajades, küpsistes ja sokolaadides. Need rasvad teevad toitu kõvemaks, ja see on põhjus mispärast panakse nimetatut toiduainetesse, näiteks selleks et teha koogid ja sajad paremini vormitavaks ning küpsised kõvaks.

Kolestrool on kasulik – puudus on kahjulik

Teine selle teemaga seostatud lugu on kolesterooli kahjulikusse küsimus. Eestis on hoiataud kolesterooli rikkade toiduainete eest, näiteks munad, või ja maksa toidud. Aga sellel soovitusel puudub teaduslik põhialus.

Esimeseks kolesteroli kärpimine ei vähenda selle tasemet veres, kuna keha toodab 80% kolesteroolist. On aga olemas inimesed kellel on puudulik kolesteroli tootmisvõime, nn. Smith-Lemli-Opitz syndrome (SLOS). See on muuseas seotud vähemalt kolme korda suurema enestapu kalduvusega kui tavaliselt. See on geneetiline häire – kui teil on enestapud perekonnas on võimalik et teil on SLOS geen. Kolesteroli puudus on ka teisiti kahjulik. On ka võimalik, et on olemas seni tundmatu kolesteroli sünteesi nõrgestavaid faktoreid. Ei ole välistatud, et kolesteroli puuduse ära hoidmine on üks faktor mispärast kolesteroli rikkad toidud on seotud parema tervisega.

Teiseks näitavad uued uuringud et kolesterol ei ole kahjulik. Ta ei ole veresoonte haiguste põhjus vaid sekundaarne sümptom. Isegi on leitud et kõrgem kolesterol oli seotud pikkema elueaga, osati sellepärast, et kaitseb infektsioonide vastu, kaasarvatud südames (infektsioon võib põhjustada  südamepuudulikust). Üks uuring leidis, et inimestel kellel oli kõrgem kolesterol, oli toppelt vähem oht surra südamepuudulikuses.

Kuna kolesterol ei ole kahjulik on kindluste mõttes kasulik olla generoosne kolesterooli sissevõttuga. Soovitan ka lugeda ingliskeelset saiti: “Foods High in Cholesterol Could Save Your Health!“.

Rohkem ka sellest teine kord. Soovitan seda veebikohta lugemiseks: “Cholesterol myths” milles teadurid esitavad üllatavaid fakte asja kohta.

Lisa januaaril 2014

Juhtiv inglise südameekspert kinnitab

“Teaduslikud tõendid näitavad et nõuanne vähendada küllastatud rasvad toidus on paradoksaalselt suurendanud rahva südamehaiguste ohtu.”

Seda ütleb Dr Aseem Malhotra, südamehaiguste ekspert Londoni,  Croydon ülikooli haiglas. Rohkem selle kohta postituses: “Küllastatud rasvad on kasulikud ütleb juhtiv ekspert”

Allikas: “Saturated fats not the major issue”. British Medical Journal.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 343 other followers