Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Uus, just avaldatud uurimine USA-s kinnitab, et küllastatut rasva kasutamie ei suurenda südame ega teise veresoonte lubjastuse ohtu.

On senini hoiatatud küllasatud rasvade eest – see tähendab näiteks või, rasvane piim ja vahukoor. Selle asemel on soovitatut “lahjad” (küllastamata) taimsed õlid, näiteks rapsiõli, sojaõli, maisisõli, jne, ning lahjad võied mis sisaldavad taimsed rasvad. Uurijad on väitnud et nendel on veresoonte lubjastuse vastu kaitsev toime. Viimasel ajal on esitatud põhjusi kahtelda, et see arvamus põhineb uurijate korruptsioonil mille tagajärjel uurimisulemused on kohandatud kooskõlla ärihuvidega. Taimsete õli tootmine on nimelt väga suur ja kasumitoov äri. Vaadake näiteks “The oiling of America“.

Üks suur uuring inglismaal leidis et inimestel kes neid on kasutanud on lühem eluiga, halvem tervis ja suurem vähjasagedus. Hiinas oli näiteks suur kopsuvähja epideemia kodunaiste seas, ja leiti et see toimus nende seas kes kasutasid rapsi õli praadimisel. Uurijad leidsid, et rapsiõli muutub aggressivseks vähjaloovaks aineks kuumutamise puhul.  Küllastamata taimsed õlid on kõik tundelikud kuumutamise vastu kuna see muudab neid kergesti vabadesse radikaalidesse mis on kahjulikud tervisele.

Küllastatud rasv paistab isegi olla kasulik

Juba mitu aastat tagasi kerkis kasvav kriitika arvamuse vastu, et küllastatut rasv on kahjulik. Leiti et tõendid selle kohta on nõrgad. Selleks et tõestada nende rasvada kahjulikust uuriti haigustust rajoonides kus kasutati eriti palju küllasatut rasva. Näiteks on Gasconny provints prantsusmaal tuntud oma ulatusliku anerasva kasutamise eest. Uurijaid üllatas, et selle provintsi elanikkonna tervis oli oluliselt parem kui keskmiselt prantsusmaal. Lugu oli seesamane iirimal kus kasutatatase suurel määral searasva teatud rajoonides. Mitte kusagil maailmas leiti et suur küllasatud rasva kastuamine oli seotud suurema südame ja veresoonte haigestumisega. Üldiselt oli inimesed nendes rajoonides tervemad kui teised.

Nüüd avaldatud uurimine kinnitab neid avastusi.

Allikas: Siri-Tarino PW, Sun Q, Hu FB, Krauss RM. “Meta-analysis of prospective cohort studies evaluating the association of saturated fat with cardiovascular disease.” Am J Clin Nutr. 91(3):535-46. 2010

Küllastatut rasv on kasulikum kui “lahja” toit

On isegi olemas uuringud mis on avastanud et küllastatut rasva kasutamine on kasulikum tervisele kui “lahja” toit. Leiti vähem vähja, tugevamat immuunsüsteemi ja pikkemat eluiga kui “lahjatoitlaste” seas.  Üks ameerika uurija leidis, et südame ja veresoonte haiguste sagedus on tegelikult tõusnud paralleelselt kasvava lahjade rasvade kasutamisega.

Üks võimalik põhjus mispärast lahjad küllastamata rasvad võivad olla kahjulikud on, et nemad on väga tundelikud kuumutamise eest. Eriti praadimisega tekkib siis kahjulikud vabad radikaalid – tuntud nii veresoonte lubjastuse kui vähja põhjustajad. Näiteks oli Hiinas kopsuvähja epideemia kodunaiste seas, mille põhjuseks leiti rapsiõliga praadimine (wookimine) ja sellest tuleneva praadimis suitsu sissehingamine.

Teistpidi on leitud et küllastatut rasvas on olemas kasulikud ained. Näiteks võirasval (butyric acid) on vähjavastased toimed. Ta on ka prebiotikum – toidab kasulikke soolte baktereid ning tapab kahjulike nii baktereid kui seeneid.  Experimentaalsed uuringud on leidnud et ta pikkendab eluiga uuritud loomadel selle läbi et ta takistab geenide deaktivieerimist (histoonatstüleerimise soodustamise läbi).

On palju ütelda selle kohta. Rohkem teine kord.

Igal juhul soovitan eeskätt kasutada rasvast piima, vahukoort ja võid ning vältida võiet ja margariini. Mina muud ei kasuta, ja mul on kahju et eestis ei ole kergesti kätte saada eriti terviklikut täisravast piima ega kohupiima.

Mitte praadida rapsi või teitste lahjate õlidega (sojaõli, rapsiõli, päevalilleõli, ja teised küllastamatu õlid), see on tervisele kahjulik. Kokosõli peab kõige paremine vastu praadimisel. Või ja oliivõli kannatavad ka kõrgemaid temperatuure, aga mitte täiesti.

Võies ja margariinis võib ka olla tahkestatud = hüdrogeenitud rasvad ja nende tootmisega tekkivad transrasvad mis on eriti kahjulikud veresoontele – infarktioht oli toppelt suurem nende seas kes seda kasutasid leidis üks uuring. USA teaduseakadeemia leidis et ei ole võimalik määrata mis on turvaline transrasvate tase toidus, kuna on kahjulik  isegi väga väikestes kogudes. Vaadake ka Transrasvad – eriti kahjulikud südamele.

Taanis on hüdrogeenitut rasvate kasutamine toidus keelatud, ja see on hästi põhjustatud otsus. Rootsi valitsus on samuti seda nüüd keelamas (2011). Eestis olen leidnud neid mitmetes toiduainetes, kaasarvatud mitmes leibades, sajades, küpsistes ja sokolaadides. Need rasvad teevad toitu kõvemaks, ja see on põhjus mispärast panakse nimetatut toiduainetesse, näiteks selleks et teha koogid ja sajad paremini vormitavaks ning küpsised kõvaks.

Kolestrool on kasulik – puudus on kahjulik

Teine selle teemaga seostatud lugu on kolesterooli kahjulikusse küsimus. Eestis on hoiataud kolesterooli rikkade toiduainete eest, näiteks munad, või ja maksa toidud. Aga sellel soovitusel puudub teaduslik põhialus.

Esimeseks kolesteroli kärpimine ei vähenda selle tasemet veres, kuna keha toodab 80% kolesteroolist. On aga olemas inimesed kellel on puudulik kolesteroli tootmisvõime, nn. Smith-Lemli-Opitz syndrome (SLOS). See on muuseas seotud vähemalt kolme korda suurema enestapu kalduvusega kui tavaliselt. See on geneetiline häire – kui teil on enestapud perekonnas on võimalik et teil on SLOS geen. Kolesteroli puudus on ka teisiti kahjulik. On ka võimalik, et on olemas seni tundmatu kolesteroli sünteesi nõrgestavaid faktoreid. Ei ole välistatud, et kolesteroli puuduse ära hoidmine on üks faktor mispärast kolesteroli rikkad toidud on seotud parema tervisega.

Teiseks näitavad uued uuringud et kolesterol ei ole kahjulik. Ta ei ole veresoonte haiguste põhjus vaid sekundaarne sümptom. Isegi on leitud et kõrgem kolesterol oli seotud pikkema elueaga, osati sellepärast, et kaitseb infektsioonide vastu, kaasarvatud südames (infektsioon võib põhjustada  südamepuudulikust). Üks uuring leidis, et inimestel kellel oli kõrgem kolesterol, oli toppelt vähem oht surra südamepuudulikuses.

Kuna kolesterol ei ole kahjulik on kindluste mõttes kasulik olla generoosne kolesterooli sissevõttuga. Soovitan ka lugeda ingliskeelset saiti: “Foods High in Cholesterol Could Save Your Health!“.

Rohkem ka sellest teine kord. Soovitan seda veebikohta lugemiseks: “Cholesterol myths” milles teadurid esitavad üllatavaid fakte asja kohta.

Lisa januaaril 2014

Juhtiv inglise südameekspert kinnitab

“Teaduslikud tõendid näitavad et nõuanne vähendada küllastatud rasvad toidus on paradoksaalselt suurendanud rahva südamehaiguste ohtu.”

Seda ütleb Dr Aseem Malhotra, südamehaiguste ekspert Londoni,  Croydon ülikooli haiglas. Rohkem selle kohta postituses: “Küllastatud rasvad on kasulikud ütleb juhtiv ekspert”

Allikas: “Saturated fats not the major issue”. British Medical Journal.

Juhtkangaga auto roolimine?

[Palun andestage mu natuke puuduliku väliseestlase keele eest]

Täna teatas Postimees et on Šveitsis valminud ideemasinaga UC?, mida saab juhtida mitte rooli, vaid hoopis juhtkangiga.

Tegelesin rootsis just selliste ergonoomiliste küsimustega ja tegin uurimist lihakste reaktsioonide kohta staatilise töö puhul.

Kui käsi peab tegema täpseid liigutusi tekkib terves ölapiirkonnas pinged mis kannavad ka üle kaelale. Käsi on nimelt nii konstrueeritud, et selleks et saada liigutada kätt suure täpsusega on abaluu stabiliseerimin  hädavajalik, mis tekkitab pingeid mitmes lihakses. Pinge saab eriti suureks siis kui ei ole randmetugi. Tundke ise järele mis toimub abaluu lihakstes kui te liigutade kätt nagu juhtkanga manövreerimisel.

Autol paistab et on võimalik toetada randmet aga konstruktsioon ei paista selle jaokse optimaalne.

Ei ole ka teada kui suur jõud on vajalik. Aga ka kui jõud on päris väieke (nagu arvutihiire liigutamsel) tekkib staatiline pinge õlalihaske mis võib olla väike aga see ei ole oluline. Mu uurimine näitas, et mis loeb on et juhul kui lihaksed on katkestamata isegi päris väikses pinges kogu aeg, tekkib varem või hiljem kroonilist lihakstepõletik mis on raskesti ravitav. Mis on oluline on katkestamata tegevus, mitte pinge suurus. See on põhjus mispäras isegi kerge arvutihiirega töö võib kahjustada lihakseid.

Kirjutasin seda kuna tean, et sellised konstruktsioonid võivad tulla ette ka teistes masinastes.

Allikas: Postimees online 18 veebr 2010

D3 vitamiin (1) – tähtis healolule ja puudub tihti talvel

Just nüüd on paljudel puudus D3 vitamiinist (kolekaltsiferool, mis tekkib nahas päikse mõju läbi).

D3 on mitmet moodi tähtis hea ennesetunne, hea tervise ja eluea jaoks.

D2 (ergokaltsiferool)  mida tavaliselt on müüdud apteegides, ei ole loomulik meile, vaid tekkib taimedes, ja ei ole hästi omistav ega pole sama heade toimedga. Kasutage ainult D3, mis on kättesaadav apteegides tänapäev (mõned müüvad ikkaveel erkokaltisferooli, näiteks laste D-vitamiin tilkades, mis on kahju).

Tähtis: D3-vitamiin töötab kehas koos Magneesiumïga mille puudus on samuti tavaline. Vaadake artiklit Magneesiumi kohta.

Efektiivne gripi kaitse

Paar uuringud on leidnud, et D3 vähendab haigestumist gripis palju suuremal määral kui vaktsinerimine. D3 stimuleerib valkaine loomist mis tõstab vererakkude võimet tappa viruseid. Rohkem D3 kohta leiate mu blogis: Dr Jaan gripi kohta.

Pikkendab elu iga

Hiljuti on leitud et D3 on seotud telomeeride pikkusega (DNA osad – selgitan hiljem). Seda lühemad telomeerid, seda lühem eluiga ja D3 soodustab pikkemaid telomeere (vaadake näiteks sissejuhatuseks siin, ja teaduslik allikas siin). See tulemus ühtib leiutisega et D-vitamiin vähenas suremust 7% ühes uuringus, aga ma ei ole veel saanud kontrollida detaile.

Puudus võib põhjustada depressioone

D3 puudus võib ka olla tavaline depressiooni põhjus. Arstiteadus on määranud valet vajaduse määra (kuni 800 IU), mis on üle  viis korda madalam kui see mis paistab olla vajalik viimaste uuringute alusel. Tavalise päivitamise puhul võib nahk, ültravioletsete kiirete mõju läbi, toota 5000-25.000 IU ühe päeva jooksul, ilma et keegi on saanud sellest mürgitatud. Rohkem sellest hiljem. Aga tahan juba nüüd õelda, et kui teil on see päris tavaline “pimeda aja depressioon”, siis võib tasuda seda proovida.

Kirjutan edaspidi rohkem D3 kohta. Seniseks väike nimekiri tuntud D3 mõjude kohta:

  • Kaitseb osteoporoosi (luuhõreduse) vastu (eriti koos K2 vitamiiniga)
  • Antidepressiivne mõju
  • Antiviraalne mõju – kaitseb grippi vastu
  • Kaitseb teatud vähjade vastu, ja võib ise soodustada vähja paranemist
  • Vähendab põletikut
  • Aitab parandada TBC-d
  • Võib vähendada kõrget vererõhku (eriti nn reniiniga seotud variandi).
  • Kaitseb veresoonte lubjastuse tekkimise vastu
  • Võib isegi vähendada veresoonte lubjastust

Positiivse vananemise saladused 1

[Tänan sõbra Ennu mu väliseestlaskeele parandamise eest. Kui leiate üksikuid grammatilisi vigu on põhjus, et olen veel midagi lisanud]

Selle blogisarja kohta

Olen 70-ndatel aastatel tegelnud vananemise uurimisega ja  hiljem jälginud selle ala arengut.

Kirjutan oma uurimusest ja kogutud teadmistest, eriti sellest, mis võiks tagada positiivse vananemise, see tähendab, hea tervise juurde jäämise praktiliselt elu lõpuni, mis on minu vananemisteooria kohaselt võimalik ja praktikas ka   eriti suurel määral kinnitust leidnud maailma kõige kõrgema keskmise elueaga elanikkonna hulgas Okinawa saarel Jaapanis.

Tähtis avastus

1972 esitas keemik Denham Harman hüpoteesi, et vabad (hapniku) radikaalid (VR-id) mängivad  vananemises ja eluea lühenemises määravat rolli. VR-id on agressiivsed keemilised ained, mis tekkivad hapnikuga seotud ainevahetuses. Uurimine on mitmest lähtekohast kinnitanud, et tal (Harmanil) on suurel määral õigus. Vabad radikaalid võivad kahjustada rakkusid ja selle osasid, sealhulgas DNA-d, olulisel määral.

Täna esitleti uut avastatust – rakkude enestapu mehhanismi

Täna teatati uurijate avastusest,  et rakud, mida vabad radikaalid on oluliselt kahjustanud, tekitavad signaale, mis kutsuvad esile  raku surmani või enese paljundamisvõime kaotuseni viiva ennasthävitava protsessi.  Selle avastuse tegid inglise uurijad Tom Kirkwood ja Thomas von Zglinicki (koos saksa Ulmi ülikooiga), vaadake Postimees. See on põhiliselt kooskõlas Harmani VR teooriaga.

See avastatud mehhanism ei määra, kui vanaks inimene saab

Küsimus on ainult individuaalse raku eluea lõppu määravas mehanismis. See tegelikult ei selgita, mispärast terve organism jõuab teatud vanuseni. Ka Kirkwood ise rõhutab, et vananemine on komplitseeritud protsess ja kinnitab, et see pole lõplik vastus eluea määramise küsimusele.

Eluea võimalikud määrajad

Denham Harman arvas, et eluiga määrav mehhanism peaks tema teooria kohaselt olema organismi võime  kaitsta end vabade radikaalide vastu. Mitmed uuringud, ja kaudselt ka tänane avastus, on selle teooriaga kooskõlas.

Järgnevat võib olla kasulik teada: Üks juhtivatest uurijatest, George Sacher, on leidnud, et kaks põhilist faktorit on seotud elu pikkusega.

  • Esimene on aju-/kehakaalu vaheline suhe  (Cephalization quotient).
  • Teine on elu jooksul kasutatud hapniku koguse ja kehakaalu vaheline kvoot.

Sacher järeldas: näib, et mida rohkem on arenenud aju, seda suurema koguse hapnikku /gramm kasutab liik elu jooksul ära – see tähendab, seda pikem on eluiga. (Sacheri lühikokkuvõte siin).

Minu vananemisteooria

Sacheri mõtted ühtivad ka minu ökoloogilise vananemisteooriaga, mille  esitasin rahvusvahelisel gerontoloogia kongressil 1973. Räägin sellest pikemalt artiklis “Vananemisteooria“.

Igal juhul olen veendunud, et  kõiki esitatud uurimistulemusi sellel alal tuleb võtta ettavaatliku skepsisega, kuna on vaja kindlaks teha, mil määral leitud muudatused vananemises toimuvad ka ökoloogiliselt optimaalsete tingimuste korral. Tuleb ka kontrollida, kas katseloomade elutingimused olid ökoloogiliselt optimaalsed. Kui mitte, on uurimus tegeliku vananemise mõistmiseks väärtusetu, nagu võib-olla ka nimetatud Kirkwoodi uurimus.

Kaitse vabade radikaalide vastu on eriti tähtis

Üks faktor, mis näib eluea pikkuse suhtes olevat põhiline ja tähtis, on vabade radikaalide mõju. Aga ei ole välditud, et optimaalsete elutingimuste korral saab nende kahjulikku mõju suurel määral vältida. Arvan, et Harmanil võib olla õigus, kui ta mainis, et vabade radikaalide peamine mõju on optimaalsel juhul  eluea piiramine meie energiat tootvate rakuosakesete, “mitokondrite” hävinemise tõttu. Mitteoptimaalsel juhul, niinimetatud oksüdatiivse stressi korral, kui  kaitse antiosküdantide vastu on puudulik ja vabade radikaalide koormus on suur, saavad need tekitada  igal pool kehas palju pahandust, mida ekslikult peetakse “vananemise” tulemusteks.

Igal juhul on uurimine kinnitanud, et üks tähtis faktor, mis määrab liigi eluea, on see, kui efektiivsed on keha oma antioksüdantide DNA-kaitse süsteemid, ja kui hästi on liik võimeline lisama väliseid, komplekteerivaid antioksüdante ning minimeerima tegevusi, mis toovad kaasa oksüdatiivse stressi (vabade radikaalide ülekaalu, mis toob kaasa kõikide kudede, sealhulgas rakkude ja DNA kahjustumise).

Selles suhtes näib olevat mõistetav, miks aju arengutase, nagu leidis Sacher, võib mängida oma osa: kuna vabad radikaalid tekitavad halba enesetunnet, peaksid loomad, kes suudavad efektiivsemalt ja arukamalt halba enesetunnet vältida, elama kauem. Muide, inimesel on aju/kehakaalu kvoot kõikide loomade seas  suurim  (delfiinid on teisel kohal). Tuleb lisada, et loomulikult on see jäme näitaja, mis näib siiski aitavat avastada huvitavat suhet.

Üks tavaline kahjulikute vabade raadikaalide hulgalise tekkimise põhjus

Halva enesetunde osas  on paljudele kahjuks selle põhjus tuttav, nimelt pohmelus. On avastatud, et seda põhjustavad vabad radikaalid, ja see on alkoholi keha, sealhulgas aju, kahjustava toime tähtis, võib-olla kõige suurem  põhjus.

Sellepärast ei ole üllatav, et teatud suuremad uuringud on leidnud, et suurem alkoholi tarbimine on seotud lühema elueaga (vaadake näiteks siin ka, et tervete rahvate suhtes kehtivad mitmed teised faktorid, mis võivad seda kompenseerida ja varjata tegelikut seost).

Alkoholi kahjuliku mõju vähendamine

On väga soovitav võtta enne alkoholi tarvitamist, isegi mõõdukas koguses, antioksüdante, näiteks C-vitamiini poole grammi kuni grammise doosina või rohkem (doos on individuaalne – leiate ise, kui suur doos ennetab halba enesetunnet). Seda on kaua teinud prantslased  (võtavad enne suuremas koguses alkoholi tarvitamist suuremas koguses apelsinimahla või midagi sellist), et vältida peale joomist halba enesetunnet.

Ei ole välja uuritud, milliseid antioksüdante ja kui suurtes doosides oleks vaja, et, kui üldse võimalik, hästi kaitsta end alkoholi tõttu tekkinud vabade radikaalide vastu (halb enesetunne on ainult jäme VR-ide indikaator). Lisaks on ka alkohol ise mürgine. Igal juhul on selge, et alkohol põhjustab suurel hulgal vabade radikaalide tekkimist ja ei ole veel hästi kindlaks tehtud, milline on selle minimaalne vajalik kogus vabade radikaalide ülekaalu tekitamiseks (kindlasti on siin suured individuaalsed erinevused).

On ka leitud, et alkoholi tarbimine (suuremas koguses – 2 “drinki” päevas) tõstab homotsüsteiini taset (vaadake siin ja siin), mis omatkorda lühendab telomeere (vaadake siin), DNA osasid, millede lühenemine on selgesti sesostatud eluea lühenemisega. Homotsüsteiin on mürgine aine, mis tekib kehas loomulikult ja mille tase tõuseb teatud tingimustel, sealhulgas alkoholi tarbimisel ja foolhappe, vitamin B6 ja B12, puudusel. Homotsüsteiin tõstab ka oluliselt infarkti ohtu. B12 puudus tähtsal määral on üsna tavaline, eriti vanemate seas, ja soodustab homotsüsteiini loomist. Rohkem sellest hiljem.

Nende asjaolude juures on alkoholi kahjuliku mõju ainus kindel vältimisviis minimeerida selle kasutamist, et ennetada negatiivset vananemist, aju kahjustamist  ja halba tervist, sealhulgas südame infarktid.

Negatiivse vanamese ennetamine

On selge, et antioksüdantidel on soodne mõju tervisele ja need takistavad negatiivset vananemist. Antioksüdante on palju mitmetes puuviljades, marjades ja aedviljades, eriti tumedamavärvilistes (blogin selle kohta teine kord).

Tähtsam kui eluea pikendamine on see, et antioksüdandid võivad aidata ära hoida mitmeid raskeid haigusi ja sellega võimaldada head tervist, soodsal juhul kuni elu loomuliku lõpuni.

Näiteks on leitud, et Jaapanis Okinawa saare elanikel on  maailmas kõige pikem eluiga ja kõige kõrgem protsent saja-aastasi. Südamehaigused ja mitmed vähihaigused on haruldased (mõned toidud on seotud teatud vähiohuga).  Antioksüdantide kogus nende traditsioonilises toidus on erakordselt suur. Eriti huvitav on, et isegi saja-aastased või vanemad on vitaalsed, nooruslikult liikuvad, aktiivsed ja tunnevad ennast väga hästi. Alles elu lõpus võib enne surma esineda lühike nõrkuseperiood.

Hea kaitse vabade radikaalide vastu on võib-olla kõige tähtsam, aga siiski mitte ainus tähtis faktor

Arutan teine kord, milliseid antioksüdante ja teisi asju on eriti soovitav kasutada, et saavutada positiivne vanamine – mis on loomulikult tähtsam kui väga suure vanuseni jõudmine. Selleks, et vananeda positiivselt, on vaja ka teisi faktoreid, mis võivad toidus puududa ja ka seda arutan edaspidi. Olen juba nimetanud magneesiumit eelmises blogis ja kirjutan teistest edaspidi.

Muide, lugege ka mu bloggi antioksüdantide tähtsuse kohta seagrippi puhul siin.

Magneesium – tähtis aine mis tihti puudub

Palun andestage võimalike keele vigade eest, olen väliseestlane

Viimati muudetud 19 juunil 2011

Uued sellega seotud lehekülged:

Magneesium – kasulik koduravim

 Nõuanded alkoholi sõltuvusest lahti saamiseks

________________________________________________

Magneesium on keha kõige tähtsamate mineraalide seas. Ta on seotud 360 enzüümide süsteemidega, mängib tähtsad rolli rakkude seinade tegevuses, ja on seotud närvide erutuvusega. Magneesiumi puudus on tavaline kusjuures puudus toidus ja stressist tingitud suurem vajadus ning kaotused on tähtsmate põhjuste seas (Seelig 1994).

Tähtis: Magneesium töötab  tihti koos D-vitamiiniga. Sellepärast on tähtis  kindlustada, et ei ole olemas D-vitamiini puudus, mis on tavaline päikesevaesel ajal (eriti okt-märts), kuna toit on tavaliselt D-vitamiini vaene. On ka arstiteaduses kaua olnud vale ettekujutus, et D-vitamiini vajadus on palju väiksem kui ta tegelikult on. Vaadake artiklit D-vitamiini kohta.

Diureetikud toovad kaasa magneesiumi kaotust

40 aastat tagasi avastasin, et diureetikud toovad kaasa magneesium kaotust. See avastus sai hiljem kinnitatud teiste uurijate poolt. Alates sellega olen jälginud magneesiumi uuringut maailmas ja olen magneesiumit tihti soovitanud oma kliinilises tegevuses, üllatavalt heade tulemustega.

Angiini ja südame infarkti oht on seotud magneesiumi puudusega

Üks esimestest keda ma ravisin magneesiumiga oli mees kellel oli väga raske südame angiin ja sellega seotud südamenõrkus. Magneesiumi puudus põhjustab nimelt pärgarterite krambi tendentsi. Mu patsient paranes kiiresti magneesiumi abil ja ma õpetasin teda panda magneesiumi keele alla seoses esimeste angiini märkidega (suulimanahk absorbeerib magneesiumit kergesti). Sellega vähenes tema nitroglütseriini vajadus olulisel määral.

Magneesiumi puudus toob ka kaasa vereliblete kleepuvuse suurenemist ja sellega tromboosi ohtu. Sellega tekkib südame ja aju infarkti oht. Uurimised on kindlaks teinud et südame infarktide enamusel on magneesiumi puudus. Alguses tekkis küsimus kas puudus tekkis võib olla alles peale infarkti, aga hiljem on kindlas määratud, et oluline puudus on olemas enne infarkti. Sellepärast peaks iga pärgarterite haige kasutama magneesiumit infarkti ennetamiseks.

On ka leitud, et magneesiumi andmine südame infarkti puhul vähendab surma ohtu suurel määral (rohkem kui 50%). Tal on mitu efekti kaasarvatud südame rütmihäire ohu vähenemine, mis on üks tähtis infarktiga seotud surma põhjus.

Paistab kaa, et magneesiumi puudus võib põhjendada nii tugevat pärgarterite krampi, et tekkib südameinfarkt ilma pärgarterite lubjastuseta (sama asi võib toimida aju veresoontes ja võib olla lühiajaliste ajurabanduste põhjus, erinevusega et olukord paremal juhul paraneb mõnede tunnide jooksul).

Vaadake ka mu postitust: “Südame infarkti ennetamine“, milles ma ka esitan teisi väärtuslikke ravimeid mis, saavad koos magneesiumiga hästi ära hoida infarkti ja soodustada pärgarterite paranemist, kaasarvatud kitsenemiste eemaldamist. See on minu kogemus, ja seda kinnitavad ka teaduslikud uuringud. Need meetmed on oluliselt efektiivsemad kui arstide poolt tavaliselt soovitatud rohud (kolesterooli vähendajad ja atsetüül-salitsüülhappe – mõlemate kaitsev effekt on parimal juhul vähem kui 1% võrreldes mitte-kasutajatega). Toidlustamine on ka tähtis, vaadake mu postitust: Kõrge kolesterool? Kõrge kaal? Söö rasvast toitu!

Seostatud paljude haigustega

Magneesiumi puudus on ka uuringute läbi seostatud migreeniga, maohaavadega, soolte krampidega, astmaga, ärritutavusega, unehäiretega, väsimusega ja depressiooni kalduvusega.

Rahutus ja keskendushäired (ADHD) noorte seas on seostatud magneesiumi puudusega, kuid ei ole selle põhjus (uued uuringud näidavad et üks tähtsam faktor paistab olla stress).

Magneesiumit on ka seostatud kõrge vereõhuga (stress on tavaliselt selle põhiline põhjus aga Mg puudus tõstab riski).

Luude hõredus (Osteoporos) on ka seostatud magneesiumi puudusega .

Selja valud/selja haigused. Mu kliinilises tegevuses olen saanud mulje, et magneesiumi puudus toob kaasa olulisel määral suuremat kalduvust tavaliste selja probleemidele, põhjustatut selgroolülide vaheliste lihakeste krambist (siis tekkib nn. selgroolülide lukustamised kirupraktika terminoloogias). Sellepärast annan alati magneesiumit seoses selle raviga, kui võimalik enne teraapiat (on olemas kiiresti mõjuvad tablettid keele alla panemiseks). Need lihakesed on väga erutavad magneesiumi puuduse puhul ja sellepärast lähevad naad krampi järsute liigutuste tagajärjel nagu tavalise kiropraktilise manipulatsiooni korral (vaadake ka siin). Sellepärast kasutan meetodi mis pehmelt eemaldab lukkustamist (ma ei ole kiropraktik vaid arst, aga olen muuseas õppinud selja ravimist ja olen seda praktiseerinud üle 20 aastat).

Arvan, et magneesiumipuudus võib olla kõige tähtsmate seljavalu põhjuste seas.

Esialgsed uuringud näitavad, et magneesium võib mõjuda positiivselt suhkruhaiguse puhul (parandada insuliini tundelikust) aga see ei ole veel kindlaks määratud.

Neerukivid. Magneesiumi puudus on tavaline neerukivide põhjus. Kui teil on neerukivide kalduvus on soovitav kasutatada Magneesiumit ennetamiseks. On ka olemas teised neerukivi põhjused aga see on kõige tavalisem. Magneesiumi ennetav mõju tuleneb sellest et ta soodustab mineraal-soolade lahustamist neerudes (milles vedelik on hüper-küllastatud ja sellepärast vajab kaitseaineid kivide tekkimise vastu).

Jaanuaris 2010 tuli teadusaruanne milles avaldati et magneesiumi treonaat parandas rottidel närvide ühenduskohtadeks olevate sünapsite plastilisust ning suurendas sünapsite tihedust aju osas, mis on oluline õppimise ja mälu jaoks (viide Slotsky 2010). See aine ei ole veel müügil.

Puuduse põhjused

Stress on tähtis faktor. Toob kaasa nii suuremat Mg vajadust kui suuremad kaotust. Lisaks võimendab puudus stressi hormonide mõju.

Toit puudulik. Meie moodne põllumajandus on toonud kaasa mineraalide puudust mullades. Taimed imevad üles tähtsaid mineraale, kaasarvatud mageneesiumit, aga seda ei anta väetistes. Selle tõttu on toiduained oluliselt mineraali vaesemad kui 50 aastad tagasi näitavad võrdlemised.

Alkoholi kasutamine viib välja Mg kehast ja puudus võimendab alkoholi negatiivsed mõjud (närvilikkus, rahutus etc),

Insuliini resistents mis on seotud Diabetes typ II-ga toob kaasa magneesiumi puudust.

Pinnaline uni toob kaasa magneesiumi puudust. Põhjus on et sügav uni on vaja kasvuhormooni (Growth Hormone) sekretsiooni jaoks ja selle hormooni puudus toob kaasa magneesiumi kaotusi (nn IGF – insulin growth factori vahendamisel). Mg puudus halvendab omatkorda und. Pinnalise une mõned tavalised põhjused

  • Alkoholi tarbimine õhtul. Alkohol takkisab sügavat, kasvuhormooni loovat und.
  • Kohvi tarbimine õhtul. Takkistab samuti sügavat und. Aju on nii tundelik selle eest et uni võib saada häiritud isegi kui juuakse nii vara kui kella 15-16 paiku peale lõunat.
  • Mobiiltelefoni kasutamine enne magama minekut. Seda teatavad paar uurimised Sveitsis kasutades ajuvõngete analüüsi mille abil saab kindlaks teha kas sügav uni toimub või mitte. On olemas mitu uuringut mis näidavad et mobiil telefoni kasutamine võib häirida närvisüsteemi mitmet moodi – väsimust ja ärritavust ja depressioonid on seostatut selle nende mikrolainete mõjuga.

Intensiivsed “Workoudid“, ja teised intensiivsed sporditegevused loovad magneesimu puudust kuna magnseesium kaob higi läbi. Uuing saksamaal leidis et magneesiumi puudus oli üllatavalt tavaline kergjöõustiku sportlasteste seas. Umbes 50% nendest vajasid magneesiumi lisamist toittu.

Kõhulahtisus toob kaasa Mg kaotusi, loomulikult eriti suurel määral krooniliste haiguste puhul mis põhjustavad seda, näiteks Mb Crohn ja Colitis Ulcerosa.

Amalgam. On tuntud et akuutne elavhõbe mürgitus kahjustab neerude võimet reabsorbeerida magneesiumit. Mul on mulje et nendel kellel on mitu amalagami plombid, kaotavad magneesium ebamäärasel korral. Olen ka näinud teadusuuringuid mis näitavad selles suunas. Mu hüpotess on et krooniline elavhõbe juuresolek kehas võibolla aeglasti toob kaasa samat kahjut kui akuutne mürgitus. Aga see ei ole veel teaduslikult kindlaks tehtud.

Puuduse märgid

Üks tavaline Magneesium puuduse märk on lihakeste tõmblused. Kui on suurem puudus valused lihakeste krambid, tavaliselt jalgades . Teine tavaline märk on, minu kogemusel, silma ümber “tõmblused” ja üldine pinge tunne lihakestes, eriti jalalabades, milledes võib ka tekkida krambid. Ärritavaus ja närvilisus on ka tavaline. Depressiooni kalduvus on ka seostatud puudsega. Samuti kõhukinnisus.

Olen aga leidnud, et mõnedel võib olla suur magneesiumi puudus (proovidega avastatud) ja siiski pole nendel krambid. Teised mineraalid ja võib olla geneetilised faktorid võivad põhjustada et sümptomid ei esine märgatavalt enne kui puudus on suur.

Minu kogemus on, et mõõdukas kuid siiski tähtis magneesiumi puudus tihti alati ei anna silmpapaistvaid sümptoome (krampe jne). Seda on ka uurimised kinnitanud mis on mõõtnud magneesiumi sisaldust kehas.

Tavaline vereproov kahjuks ei anna usaldavat infot, kuna keha hoiab alal “õiget” magneesiumi tasemet veres ka kui on oluline puudus keha kudedes. Sellepärast on vaja mõõta magneesiumi sisaldus kudedes, aga seda tavaliselt ei tehta (vähemalt rootsis ja saksamaal kus mina olen töötanud) ka kui see peaks olema kõige tähtsamate proovide seas.

Kuna magneesiumi puudus on tavaline ja keha eritab kergesti ülemääraset magneesium soovitan seda kasutada ennetavalt loomulikult eriti kui teil on mõni nimetatud sümptomidest või haigustest kaasarvatud südame veresoonte haigus.

Kuna pole tavaliselt kättesaadavat testi ja magneesium on ohutu isegi päris suurtes kogudes, pole põhjust karta teha nn. “ex juvantibus” diagnoosi. See tähendab, seda kasutada ja vaadata kas teie probleemid, näiteks unehäired, peavalu, ärrittavus, närivilukus, jne, paranevad.

Vajadus

Viimaste uurimiste alusel arvatakse, et meestel on vaja keskmiselt umbes 420 mg päevas ja naistel 320mg (rasedatel 350-400). Stressi ja kõva spordi puhul võib vajadus olla oluliselt suurem.

Diureetikumid kasutatakse tavaliselt südamehaiguste ja kõrge vererõhu puhul. Nendega seoses on tähtis alati võtta magneesiumit.

Magneesiumi puuduse puhul on vaja kasutada magneesiumit mitu kuud või isegi poolaastat, selleks et taastada tema kogust kehas.

Kui neerud on terved, on kindlam võtta korralik kogus 400-500 mg selleks et keha magneesiumi kogust tastada. Kui võtate rohkem kui keha saab vastu võtta, tekkib kõhu lahtisus mis kaob päeva jooksul kui vähenate doosi. Saate selle läbi ise määrata mis on optimaalne doos.

Kuna keha kergesti eritab magneesiumi kui teil ei ole suur neerude nõrkus, siis pole põhjus karta et kogub liiga palju magneesiumi kehas.

Siis kui arvate et keha on küllastatud, on soovitav jätkata magneesiumi kasutamist aga madalama doosiga – 200-300 mg päevas võib piisada. Loodan et varsti saab magneesiumi mõõtmine kudedes kättesaadavaks eestis.

Magneesium töötab koos teiste mineraalidega ja nende vahel on vastastikune mõjutus. Ükskülgselt ainult magneesiumit kasutada võib viia mineraalid tasakaalust välja. Sellpärast soovitan kasutada mineraalirikkast soola, eriti kivisoola (ka meresool on mineraalide rikkas aga tal pole täitsa hea nende koosseis) toidu soolastamiseks tavalise soola asemel, mis mitmel põhjusel ei ole kasulik kehale.

Toidud ei ole usaldatavad magneesiumi allikad puuduse korizeerimiseks, kuna tavaliselt on magneesiumi sisu väga vaheldav ja on vaja suuremat kogus kui saate kätte toidus. Üldiselt on aedviljades magneesiumi aga see sõltub muldades – öko toit on tavaliselt oluliselt rikkam selles suhtes.  Oad võivad ka olla magneesiumi rikkad, aga ubade koortes on fütiinhappe mis efektiivselt sidup magneesiumi enda juurde. See väheneb suurel määral kui leotatakse vees vähemalt 3-4 tundi (mõned oad nõuavad oluliselt pikkemat aega, näiteks lehmahernesed peavad liguma üle öö ka selle oa mürkide eemaldamisesks).

Kokkuvõttes: Magneesium väga tähtis aine kehas ja puudus on tavaline eriti stressi, spordi ja tavalise tööstuslikult toodetud toidu kasutamise puhul. Magneesium võib isegi ära hoida südame infarkti ja teisi tõsiseid häireid. Ta rahustab närvisüsteemi ja parandab sellega heaolutunnet. Soovitan selle reeglipärast kasutamist ja samal korral teha kindlaks et on piisavalt D-vitamiini (vaadake blog D-vitamini kohta). See võib lihtsal kombel parandada teie heaolu, võibolla olulisel määral,  eriti kui teil on ülatoodud sümptomid või puudust tekkitavad olukorrad. Aga isegi kui teil pole kindlad puuduse sümptomid võib tasuda seda proovida.

Vaadake ka uut lehekülgeMagneesium – kasulik koduravim.

Viited

(Täiendan peatselt seda nimekirja)

Slutsky I, et al. (2010). Enhancement of Learning and Memory by Elevating Brain Magnesium. Neuron, 65, 165-177. Kokkuvõtte sellest Postimehes: http://www.tarbija24.ee/?id=219141

Seelig MS. (1994) “Consequences of Magnesium Deficiency on the Enhancement of Stress Reactions”. Journal of the American College of Nutrition, 13, 429-446

Linus Pauling Institute. Magnesium.

blog.tr.ee