Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Uus, just avaldatud uurimine USA-s kinnitab, et küllastatut rasva kasutamie ei suurenda südame ega teise veresoonte lubjastuse ohtu.

On senini hoiatatud küllasatud rasvade eest – see tähendab näiteks või, rasvane piim ja vahukoor. Selle asemel on soovitatut “lahjad” (küllastamata) taimsed õlid, näiteks rapsiõli, sojaõli, maisisõli, jne, ning lahjad võied mis sisaldavad taimsed rasvad. Uurijad on väitnud et nendel on veresoonte lubjastuse vastu kaitsev toime. Viimasel ajal on esitatud põhjusi kahtelda, et see arvamus põhineb uurijate korruptsioonil mille tagajärjel uurimisulemused on kohandatud kooskõlla ärihuvidega. Taimsete õli tootmine on nimelt väga suur ja kasumitoov äri. Vaadake näiteks “The oiling of America“.

Üks suur uuring inglismaal leidis et inimestel kes neid on kasutanud on lühem eluiga, halvem tervis ja suurem vähjasagedus. Hiinas oli näiteks suur kopsuvähja epideemia kodunaiste seas, ja leiti et see toimus nende seas kes kasutasid rapsi õli praadimisel. Uurijad leidsid, et rapsiõli muutub aggressivseks vähjaloovaks aineks kuumutamise puhul.  Küllastamata taimsed õlid on kõik tundelikud kuumutamise vastu kuna see muudab neid kergesti vabadesse radikaalidesse mis on kahjulikud tervisele.

Küllastatud rasv paistab isegi olla kasulik

Juba mitu aastat tagasi kerkis kasvav kriitika arvamuse vastu, et küllastatut rasv on kahjulik. Leiti et tõendid selle kohta on nõrgad. Selleks et tõestada nende rasvada kahjulikust uuriti haigustust rajoonides kus kasutati eriti palju küllasatut rasva. Näiteks on Gasconny provints prantsusmaal tuntud oma ulatusliku anerasva kasutamise eest. Uurijaid üllatas, et selle provintsi elanikkonna tervis oli oluliselt parem kui keskmiselt prantsusmaal. Lugu oli seesamane iirimal kus kasutatatase suurel määral searasva teatud rajoonides. Mitte kusagil maailmas leiti et suur küllasatud rasva kastuamine oli seotud suurema südame ja veresoonte haigestumisega. Üldiselt oli inimesed nendes rajoonides tervemad kui teised.

Nüüd avaldatud uurimine kinnitab neid avastusi.

Allikas: Siri-Tarino PW, Sun Q, Hu FB, Krauss RM. “Meta-analysis of prospective cohort studies evaluating the association of saturated fat with cardiovascular disease.” Am J Clin Nutr. 91(3):535-46. 2010

Küllastatut rasv on kasulikum kui “lahja” toit

On isegi olemas uuringud mis on avastanud et küllastatut rasva kasutamine on kasulikum tervisele kui “lahja” toit. Leiti vähem vähja, tugevamat immuunsüsteemi ja pikkemat eluiga kui “lahjatoitlaste” seas.  Üks ameerika uurija leidis, et südame ja veresoonte haiguste sagedus on tegelikult tõusnud paralleelselt kasvava lahjade rasvade kasutamisega.

Üks võimalik põhjus mispärast lahjad küllastamata rasvad võivad olla kahjulikud on, et nemad on väga tundelikud kuumutamise eest. Eriti praadimisega tekkib siis kahjulikud vabad radikaalid – tuntud nii veresoonte lubjastuse kui vähja põhjustajad. Näiteks oli Hiinas kopsuvähja epideemia kodunaiste seas, mille põhjuseks leiti rapsiõliga praadimine (wookimine) ja sellest tuleneva praadimis suitsu sissehingamine.

Teistpidi on leitud et küllastatut rasvas on olemas kasulikud ained. Näiteks võirasval (butyric acid) on vähjavastased toimed. Ta on ka prebiotikum – toidab kasulikke soolte baktereid ning tapab kahjulike nii baktereid kui seeneid.  Experimentaalsed uuringud on leidnud et ta pikkendab eluiga uuritud loomadel selle läbi et ta takistab geenide deaktivieerimist (histoonatstüleerimise soodustamise läbi).

On palju ütelda selle kohta. Rohkem teine kord.

Igal juhul soovitan eeskätt kasutada rasvast piima, vahukoort ja võid ning vältida võiet ja margariini. Mina muud ei kasuta, ja mul on kahju et eestis ei ole kergesti kätte saada eriti terviklikut täisravast piima ega kohupiima.

Mitte praadida rapsi või teitste lahjate õlidega (sojaõli, rapsiõli, päevalilleõli, ja teised küllastamatu õlid), see on tervisele kahjulik. Kokosõli peab kõige paremine vastu praadimisel. Või ja oliivõli kannatavad ka kõrgemaid temperatuure, aga mitte täiesti.

Võies ja margariinis võib ka olla tahkestatud = hüdrogeenitud rasvad ja nende tootmisega tekkivad transrasvad mis on eriti kahjulikud veresoontele – infarktioht oli toppelt suurem nende seas kes seda kasutasid leidis üks uuring. USA teaduseakadeemia leidis et ei ole võimalik määrata mis on turvaline transrasvate tase toidus, kuna on kahjulik  isegi väga väikestes kogudes. Vaadake ka Transrasvad – eriti kahjulikud südamele.

Taanis on hüdrogeenitut rasvate kasutamine toidus keelatud, ja see on hästi põhjustatud otsus. Rootsi valitsus on samuti seda nüüd keelamas (2011). Eestis olen leidnud neid mitmetes toiduainetes, kaasarvatud mitmes leibades, sajades, küpsistes ja sokolaadides. Need rasvad teevad toitu kõvemaks, ja see on põhjus mispärast panakse nimetatut toiduainetesse, näiteks selleks et teha koogid ja sajad paremini vormitavaks ning küpsised kõvaks.

Kolestrool on kasulik – puudus on kahjulik

Teine selle teemaga seostatud lugu on kolesterooli kahjulikusse küsimus. Eestis on hoiataud kolesterooli rikkade toiduainete eest, näiteks munad, või ja maksa toidud. Aga sellel soovitusel puudub teaduslik põhialus.

Esimeseks kolesteroli kärpimine ei vähenda selle tasemet veres, kuna keha toodab 80% kolesteroolist. On aga olemas inimesed kellel on puudulik kolesteroli tootmisvõime, nn. Smith-Lemli-Opitz syndrome (SLOS). See on muuseas seotud vähemalt kolme korda suurema enestapu kalduvusega kui tavaliselt. See on geneetiline häire – kui teil on enestapud perekonnas on võimalik et teil on SLOS geen. Kolesteroli puudus on ka teisiti kahjulik. On ka võimalik, et on olemas seni tundmatu kolesteroli sünteesi nõrgestavaid faktoreid. Ei ole välistatud, et kolesteroli puuduse ära hoidmine on üks faktor mispärast kolesteroli rikkad toidud on seotud parema tervisega.

Teiseks näitavad uued uuringud et kolesterol ei ole kahjulik. Ta ei ole veresoonte haiguste põhjus vaid sekundaarne sümptom. Isegi on leitud et kõrgem kolesterol oli seotud pikkema elueaga, osati sellepärast, et kaitseb infektsioonide vastu, kaasarvatud südames (infektsioon võib põhjustada  südamepuudulikust). Üks uuring leidis, et inimestel kellel oli kõrgem kolesterol, oli toppelt vähem oht surra südamepuudulikuses.

Kuna kolesterol ei ole kahjulik on kindluste mõttes kasulik olla generoosne kolesterooli sissevõttuga. Soovitan ka lugeda ingliskeelset saiti: “Foods High in Cholesterol Could Save Your Health!“.

Rohkem ka sellest teine kord. Soovitan seda veebikohta lugemiseks: “Cholesterol myths” milles teadurid esitavad üllatavaid fakte asja kohta.

Lisa januaaril 2014

Juhtiv inglise südameekspert kinnitab

“Teaduslikud tõendid näitavad et nõuanne vähendada küllastatud rasvad toidus on paradoksaalselt suurendanud rahva südamehaiguste ohtu.”

Seda ütleb Dr Aseem Malhotra, südamehaiguste ekspert Londoni,  Croydon ülikooli haiglas. Rohkem selle kohta postituses: “Küllastatud rasvad on kasulikud ütleb juhtiv ekspert”

Allikas: “Saturated fats not the major issue”. British Medical Journal.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: