Südame infarkti ennetamine

MÄRK 1: Palun andestage võimalike keele vigade eest, mida parandatakse nii pea kui võimalikult , vaadake mu keel]

MÄRK 2: Selle blogi kujundamisprogrammil on viga, mille tagajärjel fontide suurus tektstis võib varieerida (paistab olla seotud Windows 7-ga). Ma ei ole veel leidnud võimalust seda parandada.

_______________________________________

[Viimati uuendatud 2 novembril 2010]

Kuna sügis tavaliselt on infarktide hooaeg tahtsin seda kiiresti publitseerida kuna see teadmine võib infarkti efektiivselt ära hoida. Sellepärast pole see posititus veel lõpliklut valmis. Ravimite nimekiri ei ole veel täisluk ja ka mitte viidete oma.

Oksidatiivne stress – selle haiguse põhiline kahjustav faktor

Nagu selgitatud eelmises postituses, paistab olla hästi põhjustatud arvata, et vabad hapniku radikaalid on selle haiguse algpõhjus.  Vabad radikaalid on keemiliselt aggressivsed ained mille veresoonte kahjustav toime on hästi tõestatud. Nende ülekoormus loob nn. oksidatiivset stressi milles keha kaitse nende vastu on ülekoormatud. Lisaks arterite seinade kahjustamisele on oksidatiivne stress on ka seostatud pärgarterite krambiga (Yasue H, et al (2008)).

Stress, teatud bakteriaalsed infektsioonid, ning seente mürigid on seostatud selle haigusega. Need on kõik seotud oksidatiivse stressiga. Teatud antioksidatiivsete vitamiini puudused on ka seotud kõrgema riskiga: C-vitamiin, E-vitamiin (nii tokoferoolid kui tokotrienoolid, mitte ainult alfa-tokoferool), D-vitamiin. Samuti ka Seleni puudus. Selenil on ka antioksidatiivne toime.

On olemas mitmed vaba radikali allikad keskkonnas, mille seas auto väljheite gaasid ja eriti tsigaretti suits on tähtsad faktorid. Ka need on seostatud oluliselt suurema infarkti riskiga.

Selle haiguse keskne raviprintsiip peaks sellepärast, minu arvamusel, olema antioksidantide kasutamine. Selleks et see oleks efektiivne on vaja mitmet laadi antioksidante. Uuring on senini ükskülgselt uurinud ühe antioksidanti korraga ja on selle tõttu arvatavsti olulisel määral alla hindanud oksidatiivse stressi elimineerimise tähtsust.

Ennetamine ja ravi

(Allpool esialgne tekst)

Kõige pealt nimetan tähtsaid aineid ja pärast seda praktilised nõuanded.

Ülaltoodud faktide alusel on põhjustatud rõhutada mitmekülgset antioksidantide kasutamist.

E-vitamiinil on  väga väärtuslik anitoksidatiivne toime, aga mitte aptegis tavaliselt müüdud alfa-tokoferoli kujul, kuna sellel võib isegi vahest olla kahjulik toime. Alfa tokoferol on vaid üks kaheksast E-vitamiinist (alfa, beta, gamma ja delta tokoferolid ja tokotrienolid). On vaja enamvähem kõik selleks et saada kasu E-vitamiinist. Nimetan seda loomulikut E-vitamiini “E(8)”. Loomauuringud on näidanud et E(8) saabparandada pärgarterite kitsenemist, eriti teatud tocotrienolid. Inimeste juures on leitud et E-vitamiin vähendab arteriosklerootiliste plekkide (plaques) arvu tunduvalt. Delta-trienol takistab eriti efektiivselt trombotüütide ladestamist (see toob kaasa infarkti halvemal juhul).

Ma ei tea veel kas E(8) toidulisandid on jõudnud eestisse, aga neid on olemas, rootsis ja soomes. Vähemalt peaks siin olema olemas nisu idu õli millles on olemas kõik 8 E-vitamiinid, aga see õli peab olema raffineerimata ja õrnalt toodetud nagu see briti “Wheat Germ Oil“.

D3-vitamiinil (kholekaltsiferolil) on antioksidatiivne toime.Lisaks on on ka leitud, et toob kaasa veresoonte paranemist kaasarvatud kitsenemiste eliminatsiooni. D-vitamiin mõjub ainult kui keha on piisavalt varustatut magneesiumiga millel on oma ette positiivne mõju selle südamehaiguse puhul. Hoiatus: Apteegides müüakse peamiselt D2-vitamiini (ergokaltsiferoli) millel pole sama head toimed. On aga olemas D3 vitamiin mõnedes eesti apteekides.

C-vitamiinil on tähtis ennetav toime oma antioksidatiivseefekti tõttu ja soodustab ka veresoonte seinade normaalset struktuuri ja funktsiooni. C-vitamin on looduses seotud teatud bioflavoniididega ja siis on tema toime oluliselt suurem (30%) ja võibolla väärtuslikum – selle kohta on teadmine ebatäiuslik. Aga selleks et saada piisavat C-vitamiini, ei piisa alati looduslikute C-vitamiini allikate kasutamine. Mina soovitan sel juhul kombinatsiooni puhta C-vitamiina ja nende ainete vahel. On olemas soome ravimid millel on selline koostis. Puhas C-vitamiin imendub kiiresti ja kaob kiiresti verest. Sellepärast on vaja seda võtta mitu korda päevas, või parem võtta sorti millel on pikkaajalinde toime (slow release).

K2-vitamiin kohta on samuti teatatud et vähendab veresoonte kitsenemist. On olemas eriti suures koguses hapu kapsates.

Nattokinase on kõige efektiivsemate meetmete seas veresoonte kitsenemise eemaldamiseks. Tal on efektiivne võime elimineerida (fibriini) ladestusi veresoontes ja mu enda kogemusel on väga kitsad pärgarterid eelinfarkti seisundid paranenud sellega.

Quercetin, mis on olemas suures koguses muuseas õunades,takistab nende rakkude kasvu mis põhjustavad veresoonte kitsenemist.

Homotsüsteini vähendamine on tähtis kui selle tase on kõrge, ja see on minu kogemusel tavaline pärgarteri haiguse puhul. Kuna selle aine kõrge tase on seotud vitamiin B6, B12 ja foolhappe puudusega on hästi põhjendatud neid kasutada sel juhul. On hästi soovitav  vähemalt testida B12 veres. Aga ka kui homotüsteiini või B12 ei ole möödetud, soovitan võtta B-vitamiini, foolhappet ja B12 kui teil on pärgarterite haigus. B12 peab olema methylcobalamini kujul ja mitte tavaliselt apteetides müütud cyanokobalamin kuna see ei ole väga efektiivne.

Magnesium (Mg)

Sellelel mineralil on mitmed tähtsad mõjud. Infarkti põdejatel on tavaliselt magneesiumi puudus. Magneesiumi puudus on päris tavaline, vaadake mu artikel magneesiumi kohta.

  • Mg vähendab tromboosi (veresoone ummistamise) tekkimise kalduvust. Mg vähendab tromboksaani tekkimist (Nadler 1993). See aine põhjustab nii veresoonte krampi kui trombotsüütide settitamist (tromboosi).
  • Mg vähendab otseselt veresoonte krambi tendentsi. On olemas juhtumeid kellel polnud üldse kitsad veresooned, aga surid siiski infarkti – leiti et nendel oli väga madal magneesium tase.  Ma arvan, et infarkti võib vahest, või võibolla sageli põhjustada veresoonte krambi ja tromboosi kombinatsioon. Mg vähendab ka thromboksaani mis    (arteriosklerootilise plekki rebestus on ka vahest infarkti põhjus, mis toob kaasa ummistust, tromboosi, ja võibolla krampi).
  • Mg ennetab südame rütmi häireid, mis on tavaline järsu surma põhjus infarkti puhul.
  • Mg puudus võimendab stressi hormooni adrenaliini negatiivset möju. See hormoon on seostatud infarkti arenemisega.

(tekst ettevalmistamisel)

Koenzüüm Q10 (tekst ettevalmistamisel)

Seleen (tekst ettevalmistamisel)

Haruldased mikroelemendid (tekst ettevalmistamisel)

Toidlustamise peamine eesmärk

See peaks olema vältida mükotoksiine ning rikkalikult kasutada eriti antioksidanti-rikkaid toiduaineid. Vältida kolesteroli on tegelikult mõttetu, kuna on teaduslikult kindlaks tehtud, et toiduga ei saa mõjutada kolesterooli tasemet. Aga tähtsam on et isegi kui see oleks olnud võimalik oleks kolsteroli vähendamine põhjendamata kuna kolesterol pole selle haiguse põhjus.

Mükotoksiinide rikkad on eriti majsi, nisu, rukki ja odra tooteid. Kaeral ja speltal ning teistel vanadel nisu sortidel on suurem vastupanu seente vastu.
Antioksidanti rikkad toidud on enamus puuviljadest, marjadest ja köögiviljadest (kirjutan rohkem sellest hiljem).  See on arvatav põhjus mispärast taimetoitlus on seostatud madalama infarkti ohuga.
TÄHTIS: Praadimine tavaliste õlidega loob vältimatult palju kahjulike vabu radikaale. Kõik küllastamatud õlid on tundelikud kuumutamise eest, kaasarvatud oliiviõli.
Mitte kuumutada (näiteks praadida) järgmiseid tavalisi rasvu (nimekiri pole tälelik):
  • Oliivi õli
  • Rapsi õli
  • Päevalille seemne õli
  • Majsi õli
  • Soja õli (mida vahest müükase “toiduõli” nimetusega)
  • Saffloorõli
  • Margariinid/võided (sisaldavad ülalnimetatud õlid erinevates kombinatsioonides)

Praadimine nendega loob vältimatult suurearvuliselt kahjulikke vabu radikaale ning aineid mis on kartsinogeensed (vähja tekkitavad).

Ainus rasv mis hästi kannatab kuumutamist on kokosrasv aga parem vältida suurt kuumust ka sellega.

Stressi on tähtis vähendada

Stressi peetakse üheks kõige tähtsamaks südame infarkti põhjuseks. See toimub mitmete mehanismide läbi, nende seas:

  • Stressi hormoon adrenaliin toob kaasa veresoonte krampi arterioskleroosi puhul (näiteks Fackelmann A 1991, Tennant C. 1996)
  • Stress toob kaasa vabade radikaalide tekkimist olulisel määral.
  • Stress toob kaasa suuremat tromboosi kalduvust. Stressi hormoon kortisol töstab tromboxani mis nii soodustab versoonte krampi kui tromboosi tekkimist, (vaadake Fimognari, F 1996), ning stressi hormoon adrenaliin toob kaasa suuremat tromotsüütide aggregatsiooni (tromboosi tekkimise), kalduvust.
  • Stress vähendab ka magneesiumi tasemet, ja ka see toob kaasa suuremat infarkti ohtu. Magneesiumi puudus võimendab omatkorda adrenaliini mõju.

Sellepärast on väga tähtis vähendada stressi tasemet. Selleks ei piisa lõõgastumine ja stressi käsitlemismeetodid. Jooga, tavalised meditatsioonid, hingamisharjutused on nüüd moes ja naad saavad küll vähendada stressi, aga see toime on ajutine – kestab mõni või mõned tunnid. Uuring on leidnud et on vaja muuta inimese stressi tundlikust selleks et tegelikult vähendada stressi hormoonide tasemet. USA tervishoiuamet on rahastanud uuringut selle kohta ja on leitud et üks meetod erineb teistest selles suhtes et ta on võimeline pidevalt vähendada stressi tasemet olulisel määral selle läbi et tekib suurem stressi taluvus. See meetod on transtsendentaalne meditatsioon, milles mul endal on väga head kogemused, vaadake TM-i stressi maandav mõju. Üks 15 aastat kestev uurimus näitas et pärgarterite haigete seas vähendas TM suremust 50% võrreledes kontrollgruppiga. Mitte üks teine meetod on andnud võrdlevalt suurt kaitsvat efekti. See tulemus kinnitab ka mu arvamust, et stress on kõige tähtsam infarkti esiletoov faktor eriti siis kui vabad radikaalid erinevatest allikatest on teinud oma “valmustustöö” arteriosklerootiliste plekkide loomisena. Aga stress iseeneses on tähtis vabade radikaalide tekkija.

Krooniliseid infektsioone tuleb elimineerida

Lisaks on hädavajalik elimineerida krooniliseid infektsioone, eriti hammastes ja igemetes aga arvatavasti ka teistes kohtades, kuna kahtlustakse ka teatuid bakteriaalseid mürke.

Pärgarterite puhastamine

Siin mängid Natto peamist rolli koos E(8), C, D3 ja K2 vitamiiniga.

Kõik nende ravimite kohta on olemas uuringuid või kogemuseid mis näitavad et naad soodustavad pärgarterite kitsenemise eemaldamist. Eriti silmapaistvad on Natto efektid nii efektiivsuse kui kiiruse suhtes. Natto eemaldab kitsendavat trombootilist materjali mis on peamine südame infarkdi (ja ka ajurabanduse – “stroke”) põhjus. Teised nimetatud ravimid soodustavad kitsenemiste taastamist ka kui isegi on olemas kitsendavad muudetused veresoonte seinades.

Kirjutan rohkem selles kohta hiljem.

________________________________________________

Viited

Fimognari, F, 1996, et al.  The Journal of Laboratory and Clinical Medicine. 128, 115-121.Nadler JL, 1993.  Magnesium deficiency produces insulin resistance and increased thromboxane synthesis. Hypertension. 21:1024-9. 

Fackelmann, A 1991. Stress puts squeeze on clogged vessels – coronary artery disease. Science News, Nov 16, 1991. (Aruanne juhtiva sella ala uurija, AC Yeungi leiutise kohta). Tervete juures stress ei too kaasa krambi tendentsi, kuna adrenaliin tekkitab veresooned laiendavat ainet, aga arteriosklerosi puhul kaob võime tekkitada seda ainet.

Krantz DS, et al 1996. Mental stress as a trigger of myocardial ischemia and infarction. Cardiol Clin. 14:271-87.

Tennant C. (1996) Experimental stress and cardiac function. J Psychosom Res 1996; 40: 569-583.

Whitlow, L. Mycotoxins in Silage Cause Multiple Effects in Dairy Cattle Including Oxidative Stress,  http://www.dairybalance.com/WhattheExpertsSay/MycotoxinsinSilage.aspx

Yasue H, et al (2008) Coronary artery spasm – clinical features, diagnosis, pathogenesis, and treatment. J Cardiol. Feb 2008;51:2-17.

blog.tr.ee

5 Vastust

  1. Kas nattost saadud looduslik vitamiin K2 on sama toimega mis mainitud Nattokinase?
    Eestis vist neid anieid sisaldavaid preparaate müügil pole.

    • Ei ole. Nattokinase on teine asi kui vitamiin K2. Nattokinase on entsüüm mida ekstraheeritakse nattost, aga on vaja suured natto kogused piisava toime saavutamiseks. Paremat Nattokinaset sisaldavad tooted on Trevinol (kõige võimsam), Vitalzym ja Neprinol.

    • Ei ole. Vitamin K2 on kasulik versoontele aga ei on midagi muud kui nattokinase mis on entsüüm mis leidub nattos aga nii väikses koguses et ei ole kasu natto söömisest.

      Tuleb tellida nattot sisaldavaid tooteid välismaalt. Trevinol on kõige võimsam. Vitalzym ja Neprionl sisaldavad ka Nattot. Eesti toll arvatavasti ei lase neid läbi kui saadetakse ärisaadetisena. Tuleb korraldade nii et tulevad privaatpostina.

  2. kust saaks nattokinaasi osta?

    • Nattokinaset on vaja tellida välismaalt. Kõige paremad preparaadid on Trevinol (kõige võimsam), Vitalzym ja Neprinol. Eesti toll aga ei lase läbi enamus interneti kaudu tellitud äripakkid ravimitega. On vaja kuidagiviisi korraldada nii et keegi saadab seda privaatpostina.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: