Puukide haiguste ennetamine 1

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Mõned tavalised teadmata head meetmed

1. Hoiatus

Puugid võivad põhjustada peamiselt kahte tõsist ja vahest tapvaid haigust – borrelioosi ja viiruse entsefaliiti. Sellepärast on tähtis hoida neid eemale ja korrektselt käistleda hammustust.

Eestis on borrelioos muutnud väga tavaliseks, ja võib tuua kaasa paljuid sümptome (ingliskeelne nimekiri siin) ja raskeid haiguse probleeme. Borrelioosi võib olla raske ära ravida, eriti edasijõudnud haiguse staadiumites.

See lehekülg on ettevalmistamisel, aga tahtsin juba seda ilmutada kuna see teadmine võib päästa lugejat tõsisest haigusest. Tellige blogi (vt. “Blogi tellimine”paremas tulbas), selleks et saada teadet kui rohkem infot on lisatud.

2. Uus teadmine puukide eemale hoidmise kohta

Testid on hiljuti lednud, et Citronella õli on kõige efektiivsem – väga efektiivne puukide eemale hoidmiseks. See võib olla natuke ärritav tundlikule nahale. Saate ka panda mõned tilgad riiete peale, eriti sokkidele/püksidele. Samuti ka koduloomade peale kui nemad käivad looduses. Kättesaadav looduspoodides kus müüakse eteerilisi/arooma õlisi.

Nelkide (maitseaine) tõmmis on teine võimalus. 1 teelusikat nelke keeta 200 ml vett 15 min – valmis –  määrida keha peale, ka oma loomadele.

3. Hea, odav abinõu hammustamise puhul

Enne välja tõmbamist määrida peale Jooditinktuuri (kättesaadav apteegis) paari, või mitme tsentimeetri ulatuses puugi ümber aga mitte puugi peale. Kui määrite puugi peale, sureb küll puuk ära, aga seoses sellega tühjendab ta oma sisu sinu kehasse (arvatavasti on see kontsentreeritud joodi ärritava toime tagajärg).

Sissemääritud ala suurus sõltub sellest kui suureks puuk on kasvanud kuna suur puuk tähendab, et on vaja määrida sisse  suuremat ala, kas või mitu detsimeetrit. Lasta joodi mõjuda 10-15 min enne ära võtmist. Jood tappab nii viirused kui bakterid buugis. Joodil on nimelt väga hea võime imbuda sisse kuna on väike aatom. Kandke alati kaasas joodi pudelit kui käite looduses, ja kontrollige tagantjärel et pole puuke naha peal.

Välja tõmbamisel on tähtis mitte suruda kokku puugi keha – siis surute ta sisu sisse. Kasutage spetsiaalset puugi pintsetti (vt. pilt allpool). Ettevaatlikult ja aeglasti tõmmata – puuk laseb alati lahti kui teha aeglasti. Järsu või kõva liigutusega võib puugi pea jääda alles, mis ei ole soovitav.

Kui avastate punakat “buugirõngast” (tekkib mõne aja järele peale hammustust ja puuk ise võib olla ära kadunud), pange jooditinktuuri terve rõnga peale 3  korda päevas. Rõngas tuleneb keha katsest piirata ja eemaldada infektsiooni ja kui see on efektiivne saab,. minu kogemusel, joodi abil täielikult ära hävitada bakterid isegi kui rõngas on suur. Puugirõnga pilt:

4. Mida teha peale hammustust

Vältida faktoreid mis nõrgestavad immunsust, kaasarvatud kehaline pingutus, stress, ja alkohol (vaadake Does Alcohol Affect the Immune System?).

Kui avastate puuki alles sii kui ta on jõudnud algata ennast “üles pumpata” (verega) on halvemal juhul olemas oht et ta on süstinud baktereid ja viruseid kehasse.  On soovitav kasutada baktereid ja viiruseid tapvat vahendit lisaks joodi kohapealset määrimist.

Joodi on siis ka soovitav panna lümfi sõlmkohtadel vastavalt käele või jalale kus on hammustus. Kui on muul kohal soovitan panna vasaku rangluu alla, kuna seal on koht kus tervest kehast lümf jookseb verde (vena jugularis). Kuna joodil on hea võime võime penetreerida sügavasse, on võimalik et ta saab teha teatud kasu sellel kohal, aga see pole kindel.

Lisaks on tüümiani arooma õli kasulik. Temal on nii antibakteriaalsed kui antiviraalsed toimed. Ka C-vitaminil samuti. Rohkem selle kohta leheküljel Puukide haiguste ravi.


Advertisements

Veerpalu võib tõesti olla süütu (v.2)

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Selle blogi tekst põhines alguses andmetel mida anti Eesti Suusaliidu pressikonverentsil näljapäeval 7 aprillil. Seal oli juttu kasvuhormooni kogusest veres, ja sellega oletasin, et dopingutest põhines koguse mõõtmisel aga hiljem selgus et kasutatakse teist meetodi.

Olen viimastel päevadel asja põhjalikult uurinud ja kirjutasin seda ümber.

Lühendused:

WADA = World AntiDoping Association – maailma dopinguvastane asossiatsioon.

HGH = Human Growth Hormne = Kasvuhormoon

mAb = monoclonal antibody (hormooni indikaator)

WADA uus test

Ei mõõdeta kasvuhormooni kogust vaid näitajaid mis teoreetiliselt saavad kindlamini paljastada hormooni süstimist.

Põhimõtte on lihtne. Kasvuhormoonil, mida ajuripats toodab, on mitu varianti, nn. isovormid. Üks loomulik isovorm on pitHGH. Teine isovorm on recHGH ja seda on kopeeritud kunstlikult ning leidub dopingu vahendites. WADA analüüs mõõdab mõlemate kogust. Kui inimene süstib kunstlikut kasvuhormooni, tõuseb recHGH suurel määral. Kuna kasvuhormooni tase võngub veres, mõõdetakse eeskätt suhet recHGH ja pitHGH vahel ja mitte isovormide kogust. Normaalselt on se suhe umbes 1/1.  Kui on süstinud, siis tõuseb suhe   mitmekordeselt. Veerpalul oli see suhe 2,5 ja 3 proovides.

Sellega võib asi paista olevat selge ja vaidlemata teoreetilisest lähtekohast. Aga teooria on üks asi ja praktika teine.

Võimalik oluline testiviga

Mul tuli täna mõtte, et võibolla ei ole mõõtmine, mida tehtakse antikehade abil piisavalt täpne. Neid antikehaid, nn monoklonaalssed antikehad (monoclonal antibodies, mAbs) toodetakse hiirtes keda pantakse teatut provokatsiooni läbi moodustama immuunreaktsiooni manustatud kasvhormooni isovormi vastu. Osa sellest reaktsioonist on nende antikehade, mAbside, loomine. Testimine käib nii et lisatakse neid antikehad vereproovile ja nemad ühinevad siis vastava isovormiga, ja on võimalik mõõta kui palju antikeha+isovormi komplexid on olemas proovis ja sellega saab määrata kui suur on isovormi kogus.

Mul tuli mõtte, et võibolla saab kasvuhormon olla kas muutunud või algusest peal natuke teistsugune.  Sel juhul antikehad (mAbsid) ei saaksid tunda ära hormoonid. Sel juhul WADA test ei saa olla täpne ja usaldav, kuna see test kasutab ainult 2 antikehade paari mis on olnud “eriti spetsfiisilised”.  Muutunud isovormi pitHGH isovorm annaks tulemust et on palju vähem pitHGH kui tegelikult. Samuti recHGH-ga. Sellega võiks tekkida mis tahes valed tulemused, kaasarvatud täpselt Veerpalu kvoot 3, ilma et ta on süstinud recHGH-d.

Saastin täna küsimust selle kohta HGH maailmauktoriteedile, Professor Peter Sonksenile kes on esitanud kriitikat WADA testi vastu. Küsisin ka täna õhtu ühte Eesti juhtivat monoklonaalse antikehade uurija käest kas (epi)geneetiline variatsioon ning teised hormooni muudatused on mõeldavad mis võivad mõjutada mõõtmistulemust. Ta kinnitas, et mu mõtte on õige, ja just spetsifiisilus on oluline probleem mõõtmissüsteemides mis kasutavad monoklonaalseid antikehasi. Saab ainult kindlaks teha suurte materjaalide uurimsega millel määral on olemas isovormide  variante mida WADA test ei saa õigesti mõõta.

Nagu juba varem õeldud, on WADA usadlusväärsuse kontroll, milles ainult kasutatati 20 isikut igal juhul väga ebapiisav.

Lisaks sellele on teine ja võibolla tähtsam mõõtmisviga allikas, et need suured muudatused mis tekkivad kehas füsioloogiliselt ja biokeemiliselt väga kõva kehalise pingutuse töttu Veerpalu trenni puhul  võivad tuua kaasa, et isovormide struktuur muutub. Eriti pole välistatut et väiksed, aga tähtsad isovormide muutused võivad tekkida keemiliselt agressiivsete vabade radikaalide mõju läbi, kuna uuringud on leidnud, et nende kogus võib tõuseda tohutu suurel määral raske kehalise pingutuse puhul (ka kui keha oma kaitse nende vastu ka tõuseb trenni läbi ei ole kindel et see piisab ülepingutuse puhul). Uuringud on ka leidnud, et peptiidid (HGH on peptidhormoon) võivad muuta oksidatiivse stressi (vabade radikaalide suure ülekaalu) tõttu. Eriti pikkajalise kõva trenni puhul on võimalik, et sellega seotud suur vabade radikaalide tekkimine toob kaas keha antioksidantide ammendamist ja sellega oksidatiivset stressi, mis omatkorda saab muuta hormoonide keemilist “nägu”.

Lisa 13 aprillil: Tegin teadusaruannete otsingut, ja leidsin, et on teaduslikult kinnitatut et on olemas kasvuhormooni erinevaid geneetilisi variante. Need variandid mis põhjustavad puuduliku kasvuhormooni efekti on tuntud, aga on mõeldav, et on olemas senini tundmatu variante, mis ei too kaasa olulist hormooniefekti häiret. On põhjus seda arvata kuna isegi geentehniliselt toodetud HGH-l on küll identse amiinohappe sekvents ja efektiivne hormonaalne toime, aga siiski teatud mõttes teised omadused.

Järeldus

Nimetatud hüpoteetilised testivigu põhjustavad mehanismid võiksid anda oluliselt valet testitulemust. Nagu varem õeldud, ei ole teaduslikult vastuvõetav, et WADA on ainult testinud väikest gruppi vabaajasportlasi peale lühemat pingutust testi usaldusväärsuse määramisel.

On vaja teha usaldusväärsuse mõõtmisi suurtel gruppidel enne kui on võimalik määrata kas test on usaldatav. Tugev oksidatiiivne stress võib tekkida pikkaajalise kõva trenni puhul, ja pole välistatut, et see võib muuta kasvuhormooni isovormide struktuuri. Sellepärast on tähtis teha testimist selliste treenimistingimuste puhul. Seda pole üldse tehtud.

Järelikult ei ole välistatut et Veerpalu on süütu ka kui test paistab näidata et on kasutanud HGH süsti. Võib olla küsimus mõõduveast.

Lisa 13 aprillil: On rõõmustav leida, Eesti Ekspress on minu arvamusi tsiteerinud.


Veerpalu dopinguproov ei tõesta mitte midagit

Olen avastanud, et pole olemas sõltumatut, teadusikult usaldavat uuringut kasutatut dopingutesti kohta, vaid ainus uuring on tehtut teadurite poolt kelle enamus omavad selle dopingutesti firma aktsiad! Rohkem selle kohta leiate mu blogis: “Veerpalu dopinguproov on väärtusetu.”


Veerpalu dopinguproov: Testimeetod pole piisavalt kinnitatud

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Testi pole kinnitatut sõltumatu uuringute poolt – ei kehti tõendina

Selleks et kiita uut testi heaks on teaduses nõue et sõltumatu uuringud on kinnitanud selle usaldusväärsust. Sellist kinnitust pole olemas WADA kasvuhormooni testi kohta. Sellega pole dopinguproovil teaduslikult vastuvõetvat tõendiväärtust.

Olen avastanud kahtlased asjad WADA testi kohta. Ainus “teaduslik” aruanne selle kohta pole sõltumatu. Kuna see nägi pigem välja kui reklaamiteos kui teadustöö, uurisin autorite sõltumatust. Leidsin, et seitsme autorite seas on neli WADA dopingutesti kas tootmis- või levitamisfirma osaomanikud, ja üks on levitamisfirma töötaja.  Kahtlane on ka, et kaks autoritest on nii osaomanikud, kui WADA töötajad.

Teiste sõnadega – pole olemas ühtegit ustavat uuringut, mis kinnitab, et WADA test on usaldatav. Arstiteaduse kogemus on, et on vaja teha ulatuslikud erapooletud testimised, enne kui saab võtta mõnda uut testimeetoodi kasutusule, kuna võib olla olemas olulisi puudusi mis esialgsed proovid ei avasta. Siin on asjalolu täitsa teistpidine – on ainult uuritud väikest grupi (64 isikut) ja uurijatel on ärihuvid asjas.

On vastuvõtmatu kasutada testi dopingukontrolli jaoks mille usaldusväärsus ei tugine pädevale teaduslik-uurimuslikule baasile.  See puudus tähendab, et Veerpalu dopingutest on väärtusetu – ei tõesta mitte midagi teaduslikust lähtekohast.

Kas WADA on usaldav?

Küsimus tekkib ka kui usaldav on WADA, kuna tema kasutab testi mida tema töötajad omavad. Tekkib kahtlus et nemad on valinud seda oma ärihuvide põhjusel pigem kui sellepärast et on hea test.

Briti kasvuhormooni ekspert, professor Peter Sönksen, on maininud et temal on täpsem ja usaldatavam test, mida tema on arendanud mitme aasta põhjaliku uuringu läbi. Sönksen oli esimene maailmas kes avastas selle hormoni toimed täiskasvanute juures ja on selle ala maailmajuhtiv ekspert. Eelmises blogis tsteerisin Professor Sönksenit selle kohta. Arvan et seda tsitaatidi tasub korrata ja paistab teises valguses ülaltoodud asjaolude tõttu. Seekord olen seda tõlkinud eesti keelde:

“Ma ei tea mispärast nad [WADA] valisid isoformi. Ma arvan, et nad mõtlesid, et see oli otsesem test kui meie [bio]markeri meetod. Ma arvan et nad olid, ahh, liiga paksud  [peas] selleks et seda mõista. Nad polnud selle ala asjatundjad ja nad tegelikult ei mõista seda.

Peter Sönksen, M.D. Endokrinoloogia professor.

Allikas: “Experts Question WADA Blood Test for HGH

Kas ärihuvid on põhjus mispärast WADA ei ole võtnud arvesse USA juhtiva eksperdi Catlini tõsist kriitikat nende testi kohta, millepärast ta on soovitanud Sonkseni testi (vaadake eelmist postitust)? Kas võimalus teenida suurt raha on põhjus mispärast WADA testi uurijad on arendanud seda testi, ka kui nendel on puudulikud teadmised sellel alal Sönkseni arvamusel?

Kas on vastuvõetav et kontrolliorganil on ärihuvid testides?

Kas on põhimõtteliselt vastuvõetav, et dopingut kontrolliva organisatsiooni uurijad ja töötajad on dopingutesti firma aktsiaomanikud ja võivad teenida suurt raha testi müümisest? Kas on välditud et see ei või tuua kaasa, et kasutatakse ebakvaliteetsed testid ärihuvide tõttu? Ning veel tõsisem, kas on välditud et ärihuvide tõttu eitakse või peidetakse testide puudused ja sellega mõistetakse hukka süütuid sportlasi?

[Kui soovite toetada selle teate levingut, klikkige “Like” allpool vasakus nurgas, ning ka “meeldib” Dr Jaani Facebooki lehel]


Veerpalu võib tõesti olla süütu

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Uue info tõttu on see blogi ümberkirjutatt ja leidub siin:

veerpalu-voib-toesti-olla-suutu-v-2