Veerpalu – kasvuhormooni test pole usaldusväärne

100% kindlat hormoonitesti meetodit pole olemas

WADA on Veerpalu dopingukontrolli puhul kasutanud  nn kasvuhormoni isoformide (KHI) testi. Selle usaldusväärsus pole teaduslikult kinnitatud ning just seepärast pole õigustatud  Veerpalu süüdlaseks mõistmine dopingu suhtes.

Arstiteadusel on ulatuslik kogemus hormoonide testimistest. On tavapärane kogemus, et kõikide testide puhul, kaasaarvatud testid, mis kasutavad sama metoodikat kui WADA isoformide test, võivad tekkida valed tulemused. See testimeetod on õrn ja keerukas. Inimese biokoeemia on väga komplitseeritud ning on olemas geneetiline variatsioon, mis saab mõjutada selle testi tulemusi. Pole ka välistatud, et võivad olla olemas tundmatud ained, mis  testi tulemusi mõjutavad.

Sisemeditsiini  spetsialistina (rootsi arstieriala), olles diagnoosinud paljusid inimesi erinevate hormonaalsete haigustega ja olles näinud mitmeid tähtsaid mõõtmisvigu, leian, et on vastuvõtmatu, kui pannakse “diagnoos” ainult ühe testimeetodi tulemuse põhjall. Mitte ükski kompetentne arst ei pane inimese tulevikku tõsisel määral prognoosides diagnoosi ainult ühe testimeetodi alusel.  Levinud arstiteaduse kogemus kinnitab, et dignoosi määramisel on alati vajalik uurida asja mitmekülgselt ja kasutades mitmeid erinevaid testimeetodeid.

WADA väide selle kohta, et  nende “kasvuhormooni isoformide test eksib vähem kui  0,01% juhtumitest (vt. allpool märkust “False positives..”), on väga kahtlane. Tavaliselt on hormonaalsetel testidel palju suurem veaprotsent.

Usaldatav kasvuhormooni test peab olema mitmekülgne

Kasvuhormooni testimine erineb teistest dopingutestidest oluliselt selles mõttes,  et on küsimus on loomulikust  kehas tekkinud ainest.

Kui uuritakse kunstlikku ainest,  mida normaalselt  kehas ei leidu, on asi palju lihtsam  ja dopingu kindlaksmääramiseks võib piisata ühestainsast  testist (kui selle usaldusväärsus on hästi kontrollitud).

Usaldusväärne kehaomase ainega dopingu testimine peaks kasutama mitmeid näitajaid dopingu tuvastamiseks, sarnaselt haiguse diagnostikaga, ning  mitte piirduma sportlase elu määravat otsuse tegemisel ainult ühel mõõtmisel põhineva testiga, nagu WADA seda teeb kasvuhormooni suhtes. See on vastuolus ulatusliku arstiteadusliku diagnostika kogemusega.

WADA on teinud olulise  vea selles, et on  käsitlenud kasvuhormooni testimist samamoodi kui kehavõõraste ainete testimist.

WADA keeldub kasutama paremini kinnitatud alternatiivi

Kasvuhormooni suhtes on olemas sobivam alternatiiv, nimelt maailma juhtiva kasvuhormooni eksperdi professor Peter Sonkseni biomarkeri meetod. See on mitmekülgne test, mis kasutab mitmeid omavahel sõltumatuid näitajaid.  Sonkseni kogemusel üksainuke näitaja ei ole piisav dopingu kindlaksmääramiseks, ilma et tekiks oht süütu sportlase “vehelejäämiseks”.

Hiljuti on ka juhtivad antidopingu eksperdid esitanud oma lugupidamist selle testi suhtes, kaasarvatud briti ja ameerika dopingukontrolli asutuste juhid.

On kahtlane ja imelik, miks WADA on kaua keeldunud kasutamast  biomarkeri testi, seda enam, et  selle testi usaldusväärsust, erinevalt WADA kasvuhormooni testist, on kinnitatud mitmete sõltumatute uurijate poolt teaduslikult dokumenteeritud mitmeaastaste testimiste kaudu ning mille tulemused on avalikustatud rohkem kui 30 teaduslikus töös (vt. viide “Biomarker test”).

“The consensus … is that this test is a well-validated, scientifically reliable test which extends the window of detection and would also be important to implement,” Tygart [USA Anti-Doping Agency peadirektor/JS] told the AP following a separate anti-doping and ethics symposium.. in London. He said the biomarker test had been supported by more than 30 peer-reviewed scientific articles.”

Allikas:Anti-doping officials back new HGH test“. Olympic sports 3 oktoober 2011.

WADA on teatanud, et neil on vaja “hinnata” seda testi enne kasutuselevõttu. On vastuvõetamatu, et WADA peab vajalikuks “hinnata” testi, mida on juba väga põhjalikult hinnatud  ning sõltumatute uurijate poolt heakskiidetud , samas kui ei ole aktsepteeritud vastavaid teaduslikke nõudeid nende endi testi suhtes.

Iga tõsine ja vastustundlik teadur teeks teistpidi – eelistaks inimese elu ja saatust määrava testimise puhul kahtlemata  hästitõestatud testi kasutamist .

WADA on keeldunud informeerima USA rugby assotsiatsiooni, mis on testi referentsipopulatsioon. Testi kaasleiutaja on nimelt rõhutanud, et referentspopulatsioon peab olema sarnane kui testitud sportlased:

The NFLPA quotes Martin Bidlingmaier, co-founder of the HGH test, who has said that gender, age, body composition, injury history, type of sport, diet and the effects of chronic exercise could all be relevant, and the ratios should be based on “a suitable reference population.” Is WADA’s reference population suitable for 300-pound NFL players? Is it suitable for 6-foot-6 NBA players? Whom did WADA conduct its trials on? Downhill skiers? How big were they, where do they live, what were their diets, their living conditions, their habits? WADA has only provided the NFLPA with some summary info, and not the study itself.

Ainus referentsipopulatsioon, mida WADA on nimetanud oma teaduslikus aruandes, on hobisportlased. Nende füsioloogiline olukord erineb kindlasti olulisel määral sellest, mis tekib sellise võimsa ja pideva pingutuse puhul nagu tekkis Veerpalu treenimisel. Teiste sõnadega, testi leiutaja ei tunnusta testi usaldusväärsust sellistes ekstreemsetes tingimustes nagu esinesVeerpalul, kui pole olemas vastavat referentsipopulatsiooni.

WADA käitumine kasvuhormooni asjas pole teaduslik. Paistab, et tegeletakse pigem omaenda juhtide ärihuvide soodustamisega selle asemel, et  rakendada testimismetoodikat, mis kindlustaks maksimaalsel võimalikul määral  süütu sportlase  ülekohtu vältimise. WADA  juhid  nimelt omavad kasvuhormooni isoformide testi aktsiaid (vt. allpool).

Kahtlused WADA suhtes

  • On kahtlane, miks WADA on korduvalt keeldunud avalikustamast oma dokumentatsiooni testi usaldusväärsuse ja täpsuse kohta.
  • On kahtlane, miks on keeldutud  sõltumatute uurijate kontrollist testi usaldusväärtuse üle. Testi kasutati esimene kord aastal 2004, mille järel on olnud palju aega selle objektiivsust kontrollida.
  • On kahtlane, et WADA juhtkonna liikmed ja uurijad omavad aktsiad WADA kasvuhormooni testis, kusjuures nemad on ainsad “teadusliku” aruande autorid  vaadake siin.

Need asjaolud panevad kahtlema, et WADA teab, et sõltumatute uurijate poolt testi kontrollimine ei  kinnitaks seda, mida WADA väidab testi usaldusväärsuse kohta.

On vaja panna WADA tööviis ja testimispõhimõtted kahtluse alla.

Spordimaailm peaks nõudma järgmist:

  • WADA töötajatel ja uurijatel ei tohi olla ärihuvisid seoses kasutatud testidega.
  • WADA ei tohi kasutada sõltumatute teadlaste poolt tõestamata teste (nagu kasvuhormoonide isoformide test, mida kasutati Veerpalu dopingukontrolli puhul).  
  • WADA avalikustagu oma isoformide testi hindamise dokumentatsioon ja  tingimata lubagu sõltumatutel uurijatel kontrollida testi usaldusväärsust (WADA senine käitumine annab põhjust kahelda, et siin võib olla küsimus pettusest).
  • kehaomaste ainete dopingukontrolli puhul tuleb kasutada mitmeid näitajaid
  • WADA kasutagu sõltumatuid tipptasemel teaduslikke konsultante, kes on  määrava otsusõigusega dopinguasjades.
  • dopingutestimist rakendataks inimlikult ja väga ettevaatlikult võttes arvesse, et tippsportlase edu tuleneb suurest aastatepikkusest  panusest ja just sellepärast on vale testitulemus raskesti traumeeriv tragöödia. Väga põhjalikud teaduslikud tõendid peavad kinnitama testi  usaldusväärsust, enne kui seda kasutatakse (WADA on käitunud täpselt teistpidi oma kasvuhormooni testiga).

Asjaolu, et WADA töötajate ärihuvid võivad mõjutada WADA  otsuseid, nõrgestab organisatsiooni usaldusväärsust olulisel määral.

Raha tagaajamine võib kaasa tuua selle, et WADA ei ole piisavalt ettevaatlik, põhjalik ja vastutustundlik oma dopingutestide valimisel ja rakendamisel.

Kuidas saab spordimaailm aktsepteerida, et selline äritegev, tähtsaid fakte peitev ning sobivama ja paremini tõestatud testi kasutamisest keelduv organisatsioon võib teha ülimalt tähtsaid ja potentsiaalselt raskesti traumeerivaid otsuseid sportlase elu suhtes?

Lõppjäreldus

Kui kohtunikud on ausad ja respekteerivad teadust, on ainult üks otsus võimalik – pole tõestatud, et Andrus Veerpalu on kasutanud kasvuhormooni dopingut.

Lisa peale Veerpalu süütuks mõistmist

On väga rõõmustav, et kohtunikud käsitlesid asja ausalt respekteerides teadust, pealtvaatama tugevast survest karistada Veerpalud.

Allikad:

2 Vastust

  1. Olen omal nahal kohanud korruptsiooni meditsiinis, mis ravimiäril põhineb, mitte ravil. Kord käisin perearstilt nõu küsimas maovaeguste kohta. See teatas mu kõhtu katsudes, et mul maks laienenud ja pean nüüd elu lõpuni maksa tablette sööma hakkama. Kirjutaski mulle neid üüratu summa eest välja, milled ma realiseerimata jätsin ja rahvameditsiini järgi värske kapsalehe söömisega hoopis mao korda sain. Vahetasin perearsti ja aasta pärast saatis see mu ultrahelisse, läbivaatusele, kust teatati, et nemad ei näe küll mul midagi viga olevat ja maks olla paremas korras, kui teistel inimestel.
    Just selliselt meie ravimiäri toimibki, et pookida inimestele külge haigusi, mida neil pole ja hirmutada neid elu lõpuni nende keemiat manustama, mis põhjustavad järgmise keemia vajaduse. Netist võib leida dokfilme, kus inimesed on laostunud aidsi, vähki ja kes teab veel mida ravides, kuid sattunud teistele testidele, mis näitasid, et pole neil kunagi selliseid haigusi olnudki. Viimases juhuslikult nähtud filmis rääkis inimene, kuidas osa HIV- positiivsete grupist, kuhu ka tema kuulus, kasutasid ravimeid ja on kõik surnud ja teine osa, kes ei kasutanud, elavad kõik siiani??? Maailmas olla liiga palju rahvast ja selle hävitamisega tegeleb meditsiin, kellelt inimesed just abi ootavad. Ravimiäriga aga saadakse kätte ka patsientide varad.
    Eks siinkohal ole paljud inimesed juba kogenud, et ravimite tarbimisega tervis hoopis käest läheb ja targemad loobuvad piinarikkast ravimi sõltuvusest ning usuvad hoopis loomulikku surma. Vanasõna, et tohter seob haavad jumal prandab saab teoks, sest näen tulevikus arste vaid õnnetuste korral inimesi lappimas, ravi toimub teadvuse tasandil.
    Veerpalu juhtumi ümber suured rahad ja suuremad vassimised. Tõde tuleb päevavalgele varem või hiljem, õigel ajal ja õigel moel. Kõik mida teeme, tabab hiljem ikka meid endid.
    Andrusele ikka reipust ja sirget selga!

  2. Tere.
    Minul ikka küsimus oma Sclerosis Multiplex-i kohta, kas lisaks magneesiumile on vaja booraksit ja kust teda saab.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: