“Beauty sleep” ei ole müüt – aktiveerib tüvirakud

beautysleep2

Tüvirakkude uurimine avastab hea ja regulaarse une tähtsuse naha tervise ja sellega ilu jaoks

Sain täna (11 okt) selle huvitava pressiteate Barcelona uurimisasutsest IRB.

Naha tüverakkud

Naha tüvirakkud

Meie nahk uuendab ennast iga päev ja on silmitsi kahjulike keskkonnateguritega nagu päikesevalgus, viirused ja bakterid. Professori Salvador Aznar Benitah Barcelonas ​​on kirjeldanud, kuidas ööpäevane rütm (sisemine bioloogiline kell) reguleerib inimnaha tüvirakkude tegevust, selleks et saavutada optimaalset naha taastumist ja kaitset kahjulike ainete vastu.

Tüvirakkud on mitte-spetsialiseeritud rakud, millel on võime areneda mitmes suunas. Need on nimelt samal arengutasemel kui kõige varemad embrüo rakud. Sellepärast on nemad võimelised taastama ja isegi noorendama komplitseeritud kudesid ja organeid nagu näiteks nahka (vaadake ka allmärkust).

Leiti, et tüvirakud taastavad nahka öösel, aga ainult siis, kui bioloogline rütm on korras. Kui inimene magab liiga vähe või ebaregulaarsetel aegadel, siis see taastav tegevus seiskub.

Professor Benitah ei oska õelda, mis hoiab alal seda rütmi, aga arvab, et päevavalgus võib olla üks faktor.

Kommentaar

Aju ja terve keha taastamine – revitaliseerimine

[See tekst leidus varem “Beauty sleep ei ole müüt” kommentaaris]

On teaduslikult tõestatud, et keha koed taastuvad öösel, aga see uuring lisab uut teavet, et tüvirakud mängivad kesket rolli selles tegevuses just nahas, ja võib arvata, et sama kehtib ka teiste kudede kohta.

Arvan, et kasvuhormooni biorütm (see millega Veerpalul tekkisid probleemid), võib olla peamine naha tüvirakkude tegevust reguleeriv faktor. On nimelt teada, et kasvuhormoon aktiveerib tüvirakud erinevates teistes keha kudedes (mis on ka loomulik, kuna tüvirakud vastutavad kasvu ja taastamise eest).

Hall tagapõhja värv näitab uneaega. Must joon näitab madal kasvuhormooni tekkimine juhul kui uni on takistatud ja rütmist väljas. Punane joon näitab kasvuhormooni variatsiooni juhul kui uni toimus regulaarselt. Siis kasvuhormoon tekkib peamiselt une algusel enne keskööd.
Hall tagapõhja värv näitab uneaega. Must joon näitab madalat kasvuhormooni tekkimist juhul, kui uni on takistatud ja rütmist väljas. Punane joon näitab kasvuhormooni variatsiooni juhul, kui uni oli regulaarne. Sellisel juhul tekib kasvuhormoon peamiselt une alguses ehk enne keskööd.

Kasvuhormoonil on oma biorütm, mis on reguleeritud päevalguse poolt. Väga suur osa sellest tekib kella 22 ja 24 vahel, peamiselt sügavas, stadium 4 unes (diagrammi punane joon). Kui inimene ei maga sel ajal, tekib seda väga vähe (diagrammi must joon).

Selle tulemuseks on, et kehakudede regeneratsioon on väga väike ja pikapeale see nõrgestab kudesid olulisel määral. On näiteks leitud, et puudulik uni suurendab Alzheimeri tõve ohtu.

See klapib nii Eesti kui teiste kultuuride traditsionaalse arvamusega, et hea tervise jaoks on vaja vara minna magama. Indias öeldakse näiteks:

“Early to bed and early to rise makes a man healthy, wealthy and wise”

See uuring toetab ka Ayurveda mitmetuhande aastast arvamust, et lisaks varasele magaminekule on tähtis olla magamisaegades regulaarne.

Jaanuus