“Tapja bakteri” oht läänemeres on liialdatud

Hiljuti hirmutasid ajalehed “tapja bakterite” -Vibrio vulnificusi –  kohta  läänemäres (vaadake näiteks Postimehes). Rahvas on küsinud mind kas julgeb ujuda.

Kõige  pealt pole õigustatud nimetada seda “tapja bakter”, kuna suur enamus põdenutest ei sure,  kergete infektsioonide puhul inimene isegi  alati ei aima, et on Vibrio Vulnificusi infektsioon. Paistab et peamiselt krooniliselt haiged kes põevad nahainfektsioonis riskeerivad surra seoses ujumisega, aga statistika on ebatäpne kuna rasked infektsioonid on haruldased.

Ka pole õigustatud nimetada “lihakeste sööja”. Lihased võivad saada vigastatud aga ainult väga halval juhul.

Eestis pole olemas põhjus karta kuna seda bakterit teatavasti pole leitud meie vetes. Nõuab pidevalt 20-kraadilist vett elljujäämiseks.

Saksamaa põhja rannikul on see bakter juba olnud olemas mitu aastat, aga ka Taanis, lõuna Rootsis ja Poolas.

Äärmiselt madal suremuse sagedus – uppumine palju tavalisem

Teatavasti toimus ainus üks surma juhus põhja Euroopas sellel aastal (Saksamaal). Veel viis põdesid saksa põhja rannikul, üks nendest, pensionär, on koomas. See on äärmiselt madal sagedus kuna saksa põhja rannikut külastavad üle kolmkümmend tuhanded suviti (Banco Centrali andmetel). Võrdluseks uppusid samal ajal kolm korda rohkem inimesi saksa läänemerel. Uppumine on sellega mitmekordselt kardetavam kui see bakter.

Vaadake ka allmärkust suremuse kohta.

Oluline oht ainult krooniliste haiguste puhul

Terved inimesed tavaliselt ei põe Vibrio V. bakterite poolt saastatud vetes. Selle jaoks on vaja krooniline haigus ja nõrk immuunsus. Hoiatatakse ujuda insekteeritud vetes diabeetesi, maksa, pärgarterite haiguse, jala ödeemide ja krooniliste naha haavade puhul. Vaadake ka allmärkust infektsiooni ohu kohta

25 protsenti nendest, kes põevad rasketes naha infektsioonides surevad. Florida arst arvab, saaks vähendada seda protsenti suurel määral kui otsitakse abi varakult.

Nõuanded

Kui olete supelnud, ja naha haav muutub punaseks, paistetuks ja ärritunuks, pange alati joodi tinktuuri peale kindluse mõttes, kuna kunagi ei saa alguses teada kas on tõsine asi või mitte.

Jood hävitab efektiivselt bakterid. Ka neutraliseerib bakterite mürgid, mis Vibrio V puhul põhjustavad kudede kahjustamist. Siiski ei ole kindel et jood alati saab takistada tõsist haigestumist. Sellepärast, naha haava infektsiooni puhul, otsige arsti abi kui ujusite vetes kus Vibrio on olemas.
Kui joodi pole käepärast, siis kasutage mett. Teatud meesordid on eriti tugevalt antibakteriaalsed (Maharishi Honey kõige ja Manduka mesi on eriti tugevad) aga enamusel on parandav toime naha infektsioonide puhul.

Juhul kui leitakse Vibrio V. infektsiooni, võtke kohe suured C-vitamiini kogused, kuna see vitamiin on võimeline neutraliseerida praktiliselt kõik bioloogilised mürgid. Kasutage maksimaalselt taluvad doosid, vaadake: “Kui palju C-vitamiini võib võtta? (V.2.)”. See võib päästa teie elu, ja igal juhul leevendab infektsiooni olulisel määral. Igal juhul suurendab Vitamiin C immuunsüstemi efektiivsust tähtsal määral. Soovitan lihtsat askorbiinhappet.

Endal on mul alati resil kaasas 500 mg askorbiinhappe (C-vitamiini) tabletid ja Joodi tinktuur mis ka saab neutraliseerida usside, skorpionide, mürgiste ämblikute jne ammustused kui panda rikkalikult ja koheselt. Looduses lõunamaades kannan joodi kaasas.
____________

Allmärkus

Väga vähesed surevad

Varem suri selles haiguses ainult üks inimene Saksamaal  2010 aastal, ja ainult kaks 2006 aastal.

Terves Rootsis surid kolm 2006 ja üks 2010.  Samuti kui Saksamaal oli oht äärmiselt madal, kuna rootslased armastavad supelda, nii et nende arvud olid arvatavasti sadade tuhandete suurusjärgus suve jooksul.

See klapib ka statistikaga Floridast, kus suplejaid on mitmekordselt rohkem (üle 20 miljonid turistid aastas, aga suplejate osa pole leida statistikas) ja  seda bakterit on seal olemas võrratult suuremal määral. Siiski põdesid ainult 6 inimesi selles bakteri infektsioonis sel aastal kuni juuni keskeni (suplemis hooaeg algab märtsi jooksul), nende seas 4 suplejad ja 2 kes sõid keetmata austrid. Puuduvad andmed kas keegi suri nende seas.

 

Mõtted infektsiooni ohu kohta

Kuna korralik statistika puudub saab ainult umbkaudselt hinnata seda ohtu.
Teame, et sadade tuhandete suplejate seas surevad ainult üksikud selle Vibrioga saastatud vetes. Tõenäoliselt on nende seas ka tuhanded kellel on kroonilised haigused. Kuna naha haavad pole ebatavalised, paistab tõenäoline et väga väike osa haigestuvad isegi nende seas kellel on haavad.

Järelikult paistab tõenäoline olevat, et selle bakteri naha infektsiooni oht on väga väike. Ilmselt on normaalne immuunsüsteem võimeline neid kergesti hävitama.
Ka kui andmed on puudulikud paistab olla olemas põhjust arvata, et isegi kroonilise haigustega inimeste suur enamus saab ennast kaitsta infektsiooni vastu.

//

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: