Päivitamine toodab üllatavalt kiirelt D3 vitamiini

Pole vaja ennast kõrvetada ega kaua päivatada

[Palun saadake mulle ilusat pilti päivitamisest mis sobiks siia panda – kommentaari kaudu]

Kui päivitad tervet keha tekkib suur D3-vitamiini kogus nahas väga kiiresti kui päike seisab kõrgemini kui 45 kraadi ülevalpool horisonti.

Vajalikut aega saad lihtsalt kindlaks määrata nõnda:

Kui alustad päivitamist, kirjuta üles kella aega.

Pane tähele mis kelle ajal kõige esimesed põletise märgid ilmuvad, näiteks nahas natuke põlenud tunne ja naha värv muutumas natuke punase taoliseks.  Aeg senini nimetame naha päikese põletisaeg. Uuring on leidnud, et piisab päivitada lühikest aega selleks et saada kätte nii palju vitamiin D3 kui nahk suudab toota.

On ainult vaja poole lühemat aega kui põletisaeg selleks et luua väga suured vitamiin D3 kogused nahas – suurusjärgus 10.000-20.000 R.Ü. (inglisekeeles IU) kui päivitate tervest keha. Näiteks kui ledisite et põletis algas 20 minuti pärast, siis piisab 10 minutist selleks et saada seda kätte. Peale umbes 20.000 R.Ü. tekkimist seiskab D3-vitamiini tekkimine nahas – mõned uurijad arvavad, et see on tase mida kehal tegelikult on vaja, aga see pole veel hästi kindlaks määratud.

Edaspidi tead nüüd kui kaua on mõtet päivitada tervet keha maksmimaalse D3 vitamiini koguste tekkitamiseks. Kui tahad kõrvetada nahka peale seda aega siis on vaja teadlik, et see pole üldse tervisele kasulik ja kiirendab naha vananemist olulisel määral. Sellepärast soovitan, kui oled suplemas panda peale päikese kaitse kreemi peale poole põletisaga.

Põletisaja pikkus sõltub:

  • Naha tüübist. Kui nahk on oma loomusest hele, on aeg lühike, ja teistpidi kui nahk on loomuest tume. Põletis võib tekkida kiiresti, 10-15 min heleda naha tüübi puhul.
  • Päikese kiirituse intenssiisusest – UV-indeksist
  • Päeva ajast kuna päivitad. Ainult päeva keskel, umbes kella 11 ja 14 vahel on UVB kiiritus piisavalt tugev selleks et stimuleerida vitamin D3 tekkimist nahas. Suvel on ajavahemik pikkem ja enne Aprilli ja peal Septembrit seisab päike liiga madalal et UVB jõuab atmosfäärist läbi (lihtsalt pikkem tee atmosfääri läbi). Lihtne meetod selleks et kindlaks määrata kas päike seisab piisavalt kõrgel on varju pikkuse möötmine. Hoidke näiteks mobiil telefoni vertikaalselt ja pange näiteks pliiatsit täpselt sinna kus vari lõpeb. Kui varju pikkus on suurem kui mobiili pikkus, siis seisab päike liiga madalal (allpool 45 kraadi) selleks et vitamiin D3 saab tekkida.

Soovitan, kui tahad kaitsta nahka, teha põletisaja määrmist keskpäeval siis kui päike on kõige tugevam ja UV-indeks on kõrge (leiad interneti ilmatedes). Siis pole oht, et teatud pävadel kui päikese kiiritus on tugevam kui mõõtmispäeval, lubad endale rohkem kiiritust kui vajalik.

MÄRK 1.

Ära dussita kohe peale päivitamist. Vähemalt 4-6 tundi ootada. Vitamin D3 tekkib nimelt naha pinnalistes kihtides, ja mõõtmine on leidnud, et dussitamine võib eemaldada seda vitamiini olulisel määral (erinevalt toidlisandite vitamin D3-st on nahas tekkinud D3 vitamiin, või tegelikult selle eelstaadiumid, vees lahustav)

MÄRK 2.

Mitte kasutada päikesekreemid mis sisaldavad titaandioksidi (TiO2) naanopartiklid. On olemas kahtlus et need võivad olla kahjulikud kuid tootjate eksperdid eitavad seda. Teatud uuringud on leidnud et titandioksiidi nanopartiklid võivad kahjustada aju ja närvid. Ka on olemas teatud kahtlus et on kartsinogeene. International Agency for Research on Cancer (IARC) klassifitseerib titaniumdioksiide Gupp 2B kartsionogeenina mis tähendab “võibolla vähja tekkitav”. Ka kui on vaja rohkem teadusuuringuid asja selgeks tegemiseks, soovitan nii kauaks mitte kasutada seda.

 

 

“Beauty sleep” ei ole müüt 2 – hea une vihjed

beautysleep2Eelmises postituses tutvustasin uuringut, mis näitas, et hea uni on tähtis naha taastamiseks ja selle ilu alalhoidmiseks.

Selgitasin, et kasvuhormoon mängib keskset rolli keha taastamises. Eelmises postituses kirjeldatud uuring annab põhjust arvata, et tüvirakud mängivad keskset rolli selles taastamisprotsessis. See tähendab, et keha heaks taastamiseks on vaja hea kasvuhormooni tekitamisvõimet.

Hall tagapõhja värv näitab uneaega. Must joon näitab madal kasvuhormooni tekkimine juhul kui uni on takistatud ja rütmist väljas. Punane joon näitab kasvuhormooni variatsiooni juhul kui uni toimus regulaarselt. Siis kasvuhormoon tekkib peamiselt une algusel enne keskööd.

Hall tagapõhja värv näitab uneaega. Must joon näitab madala kasvuhormooni tekkimist juhul, kui uni on takistatud ja rütmist väljas. Punane joon näitab kasvuhormooni variatsiooni juhul, kui uni toimus regulaarselt. Siis kasvuhormoon tekib peamiselt une algul enne keskööd.

Esitan jälle diagrammi, mis näitab, et kasvuhormoon tekib magamise esimeste tundide jooksul, sügava (staadium 4) une puhul. Kasvu hormooni tekkimist reguleerib päevavalgus, nii et tekib eriti suurel määral tundide jooksul enne kella 12.

Ttänapäeval on olemas mitmed faktorid, mis takistavad taastavat und ja on olemas asjad, mis soodustavad seda olulisel määral.  Lugege kõigepealt takistavate faktorite kohta, kuna nemad takistavad ka und soodustavaid faktoreid.

Head und takistavad faktorid

1. Faktorid, mis takistavad kasvuhormooni tekkimist ja sellega tüvirakkude kasvu.

a. Ebaregulaarsed uneajad. Kasvuhormooni regulaarne tekkimine nõuab regulaarset und. Barcelona grupp leidis, et kui uni oli ebaregulaarne, siis vähenes tüvirakkude tekkimine suurel määral.

b. Hiline magamaminek. Kasvuhormoon tekib peamiselt kl 22-24 (vaadake diagrammi).

c. Alkohol. Rootsi uuring Karolinska instituudis on leidnud, et alkhoholi võtmine peale umbes kl 15 takistab staadium 4 une tekkimist.

d. Kofeiin (kohvi või must tee – vähemal määral kakao ja roheline tee). Samuti kui alkohol takistab kofeiin sügavat und, kui võtta peale kella 15. Kakao ja roheline tee sisaldavad vähem kofeiini ja seda saab kuni mõned tunnid hiljem võtta, aga takistab samuti.

e. Sinine valgus, see tähendab arvutite, laptopide, moblade ja televisioonide ekraanid. On leitud, et see summutab käbinäärme melatoniini tootmist, ja selle puudus on seotud vähema kasvuhormooni tootmisega. Võtab 1,5 tundi peale sinise valguse nägemist, enne kui melatoniin hakkab tekkima.

f. Elektromagneet väljad. Eriti on korduvalt kinnitatud, et mobla kasutmine õhtul takkistab staadium 4 une tekkimist ja sellega kasvuhormooni tekkimist. Olen esitanud teadusliku hüpoteesi, et moblade õhtune kasutamine on üks stressis läbipõlemise põhjus, vaadake siin.

“Beauty sleep” ei ole müüt – aktiveerib tüvirakud

beautysleep2

Tüvirakkude uurimine avastab hea ja regulaarse une tähtsuse naha tervise ja sellega ilu jaoks

Sain täna (11 okt) selle huvitava pressiteate Barcelona uurimisasutsest IRB.

Naha tüverakkud

Naha tüvirakkud

Meie nahk uuendab ennast iga päev ja on silmitsi kahjulike keskkonnateguritega nagu päikesevalgus, viirused ja bakterid. Professori Salvador Aznar Benitah Barcelonas ​​on kirjeldanud, kuidas ööpäevane rütm (sisemine bioloogiline kell) reguleerib inimnaha tüvirakkude tegevust, selleks et saavutada optimaalset naha taastumist ja kaitset kahjulike ainete vastu.

Tüvirakkud on mitte-spetsialiseeritud rakud, millel on võime areneda mitmes suunas. Need on nimelt samal arengutasemel kui kõige varemad embrüo rakud. Sellepärast on nemad võimelised taastama ja isegi noorendama komplitseeritud kudesid ja organeid nagu näiteks nahka (vaadake ka allmärkust).

Leiti, et tüvirakud taastavad nahka öösel, aga ainult siis, kui bioloogline rütm on korras. Kui inimene magab liiga vähe või ebaregulaarsetel aegadel, siis see taastav tegevus seiskub.

Professor Benitah ei oska õelda, mis hoiab alal seda rütmi, aga arvab, et päevavalgus võib olla üks faktor.

Kommentaar

Aju ja terve keha taastamine – revitaliseerimine

[See tekst leidus varem “Beauty sleep ei ole müüt” kommentaaris]

On teaduslikult tõestatud, et keha koed taastuvad öösel, aga see uuring lisab uut teavet, et tüvirakud mängivad kesket rolli selles tegevuses just nahas, ja võib arvata, et sama kehtib ka teiste kudede kohta.

Arvan, et kasvuhormooni biorütm (see millega Veerpalul tekkisid probleemid), võib olla peamine naha tüvirakkude tegevust reguleeriv faktor. On nimelt teada, et kasvuhormoon aktiveerib tüvirakud erinevates teistes keha kudedes (mis on ka loomulik, kuna tüvirakud vastutavad kasvu ja taastamise eest).

Hall tagapõhja värv näitab uneaega. Must joon näitab madal kasvuhormooni tekkimine juhul kui uni on takistatud ja rütmist väljas. Punane joon näitab kasvuhormooni variatsiooni juhul kui uni toimus regulaarselt. Siis kasvuhormoon tekkib peamiselt une algusel enne keskööd.
Hall tagapõhja värv näitab uneaega. Must joon näitab madalat kasvuhormooni tekkimist juhul, kui uni on takistatud ja rütmist väljas. Punane joon näitab kasvuhormooni variatsiooni juhul, kui uni oli regulaarne. Sellisel juhul tekib kasvuhormoon peamiselt une alguses ehk enne keskööd.

Kasvuhormoonil on oma biorütm, mis on reguleeritud päevalguse poolt. Väga suur osa sellest tekib kella 22 ja 24 vahel, peamiselt sügavas, stadium 4 unes (diagrammi punane joon). Kui inimene ei maga sel ajal, tekib seda väga vähe (diagrammi must joon).

Selle tulemuseks on, et kehakudede regeneratsioon on väga väike ja pikapeale see nõrgestab kudesid olulisel määral. On näiteks leitud, et puudulik uni suurendab Alzheimeri tõve ohtu.

See klapib nii Eesti kui teiste kultuuride traditsionaalse arvamusega, et hea tervise jaoks on vaja vara minna magama. Indias öeldakse näiteks:

“Early to bed and early to rise makes a man healthy, wealthy and wise”

See uuring toetab ka Ayurveda mitmetuhande aastast arvamust, et lisaks varasele magaminekule on tähtis olla magamisaegades regulaarne.

Jaanuus

Kui palju C-vitamiini võib võtta? (V.2.)

Uuendatud ja 22 juunil 2013 teist korda täiendatud versioon.

Kahekordne Nobeli laureaat Linus Pauling väitis oma teadusliku uurimise alusel, et tervise alalhoidmise jaoks on vaja mitu grammi C-vitamiini (= askorbiinhappet) päevas, ja võttis ise vähemalt 4 grammi ja vahest oluliselt rohkem. Väitis ka et kõrgete dooside kasutamine võib ära hoida külmetused ja teised infektsioonid, pärgarterite ja teiste veresoonte lubjastust ning ravida ära vähja. Arstiteadus vasta ägeda reaktsiooniga ja tehti Paulingut maha.

Arstirohu firmad surusid maha

On avastatud, et selle taga oli arstirohufirmad kellel oli hea põhjus karta, et pidid kaotama miljardid kui inimesed ennetaksid haigusi ja raviksid ennast C-vitamiiniga selle asemel et kasutada nende rohud – antibiootikud ja erinevad sümptomi sumbutajad nagu aspirin, partsseetamool jne, mis on tootnud miljardid rohufirmadele. Nende firmade surve all määrati väga madalad C-vitamiini vajaduse normid – 30-40 korda madalam kui Pauling soovitas oma uurimise alusel.

Linus Paulingu avastused on kinnitatud kasvaval määral

Uuringud viimaste aasta kümnete jooksul on aga näidanud et Paulingul on õigus. On leitud et C-vitamiinil on mitmed erinevad ja väga tähtsad funktsioonid kehas, eriti immuunsuse suhtes. Näitaks stimuleerib C-vitmiin Interferooni tekkimist – aine millel on väga tähtais antiviraalne toime.

C-vitamiin on väga kasulik viiruse infektsioonide ennetamiseks. Selle kohta on olemas ulatuslik kogemus. Dr Robert F. Cathcart ravis rohkem kui 20.000 inimesi C-vitamiiniga ja teatas head tulemused mitte ainult külmestuste, vaid ka raskete infektsioonide puhul nagu Gripp, Mononukleoos, Hepatiit, Entsefaliit jne. Selle jaoks oli hädavajalik kasautada nii suurt doosi et kõht kippus minna lahti. Cathcart leidis, et haiguste puhul sai inimene võtta palju suuremad doosid kui tavaliselt ilma et kõht läheb lahti, ja tema järeldus oli et kõht läheb lahti alles siis kui keha on küllastatut, ning see nõuab suured doosid haiguse puhul (vaadake allpool – doosi määrmine). Teine arst, Dr Fred R. Klenner oli juba varem edukalt samuti ära ravinud isegi polio haigeid mis olid juba halvatud.

Märkamisväärne näide on raskes grippi pneumoonias suremas inimeste tervenemine C-vitamiini abil. Vaadake “Suremas patsient taastus koheselt peale C-vitamiini teraapiat“.

C-vitamiinil on ka teised tähtsad toimed kehas kui viiruste eest kaitse. Kõige tähtsam on tema vabade radikaalide neutraliseeriv toime, eriti kuna vabade radikaalide ülekaal kehas on ohtlik ja paistab olla tavaline, vaadake “Arvatav põhjus pärgarterite..

C-vitaimiin on hädavajalik veresoonte tervise jaoks ja kaitseb veresoonte lubjasustuse vastu. Vaadake ka “C-vitamiin – Tähtis koduravim“.

Inimene on kaotanud võime toota C-vitamiini

Nagu selgitatud varemas postituses on C-vitamin loomulik osa imetajate biokeemias. Peaegu kõik imetajad, väljaarvatud inemesed ja mõned affide liigid ning meresead, on võimelised toota C-vitamiini (varemas versioonis oli siin kirjaviga ja sellega ütles teistpidi).

Huvitav on et toodetud C-vitamiini kogus keeha kaalu kohta on suur. Näiteks toodab kits, kellel on laias lastus sama kehakaal kui inimene, 15.000 mg C-vitamiini. Kui haigestub võib toota 100.000 mg. Asjaolu, et C-vitamiini vajadus mitmekordistub ka inimeste juures haiguse puhul on hästi tõestatud teadusuuringute abil.

Kõikide imetajate biokeemia on peaaegu identne. Sellepärast on uurijate järeldus olnud, et C-vitamiini tootmisvõime kaotamine on geneetiline defekt.

Arutatakse isegi kuidas oleks võimalik taastada seda võimet, kuna see parandaks tervist olulisel määral selle läbi, et kaitse vabade radikaalide vastu oleks oluliselt suurem. On isegi esitatud spekulatsiooni, et inimestel kes jõuavad kõrgesse vanadusesse olles terved, võibolla on teatud võime toota C-vitamiini – uurimus selle kohta oleks vaja teha. Mõned uurijad on

Arvatakse igal juhul, et täielik võime tõstaks elu iga olulisel määral.

Pole tõestatud, et C-vitamin põhjustab neerukivid

Arstirohu firmad on hiljuti levitanud kuulujuttu (muud väärtust pole uurimisel millele viidetakse, vaadake allpool ), et C-vitamiin võib mõni kord põhjustada neerukivid. Isegi uurijad kes teatatasid seda, tunnustasid, et see uuring ei tõesta usaldavalt et C-vitamiin põhjustab neerukivide tekkimist (JAMA Internal Medicine, online February 4, 2013).

Uuring neerukivide tekkimise suhtes oli puudulik

Tehtud uuring oli nimelt ebakvaliteetne, polnud “randomiseeritud” (kasutajtae grupp polnud loodud suvaliselt) ja arv kellel oli neerukivid oli väike – 3,4 protsenti (31 isikud 907 C-vitamiini kasutajate seas). (Ka need kes ei kasutanud C-vitamiini said neerukivid – 1,8 %, mis vastab 16 isikule.) Nii väiksed arvud ei ole usaldavad, eriti kui puudub randomiseerimine – tulemus võib olla täitsa juhuslik. Siiski levitati seda tulemust üle tervet maalima (Googlige ise Vitamin C + Kidney stones), pealkirjadega nagu oleks tõestatud, et C-vitamin tekitab neerukivid,  näiteks Reuters: “Vitamin C supplements tied to men’s kidney stones” (4 veebr 2013). Üle maailma pressi teate levitamine on kallis lugu – selle taga seisis tõenäolikut arstirohufirma (vaadake ka allmärkus).

See uuringutulemus on vastuolus ulatusliku kogemusega ja sõltumatu kvaliteetsete uuringutega (vaadake allmärkus “Neerukivid ei tekki” ning näiteks video “Vitamin C protects against kidney stones” milles isegi seletatakse et C lahustab teatud neerukivide liigid).

Põhjus mispärast on esitatut kahtlust on et C-vitamin proviklaasis võib teatud tingimustel tekkida oksaalhappe C-vitamiinist, ja sellepärast on arvatud et oksaalhappe võib tekkida ainevahetuse läbi. Aga hiljuti on leitud, et see ei tööta samuti kehas.

Nagu õeldud, pole olemas tõendeid et C-vitamin toob kaasa oksaalhappe kivide loomist.

Kui oksaalhappe teooria oleks olnud õige, oleks kits saanud oksaal-neerukivid hiigelsuures hulgas iga kord kui on stressitud kuna siis toodab ta 100.000 milligrammi (100 grammi) C-vitamiini.

Imetajad, väljaarvatud inimesed ja üksikud teised imetajte liiigid kes ei tooda C-vitamiini, oleksid olnud ammu väljasurnud kuna hulgaline korduv neerukivide tekkimine kahjustab neerud.

Jah, kui C-vitamiinil väga kõrges doosis oleks olnud mis tahes kahjulikud kõrvalmõjud. oleksid C-vitamiini tootvad immukud ammugi välja surenud. 

G6PD puudus on liialdatud ja küsitatav probleem

Mõned autorid on hoiatanud, et C-vitamiin kõrgetes doosides võib tuua kaasa vere rakude (erütrotsüütide) lõhkemist (hemolüüsi) selle geneetiline defekti puhul. See on ainult toimunud paari juhtumiste seas, ja pole olemas seletust mispärast see toimiks. Teistpidi, teoreetiliselt peaks C-vitamin kaitsma.

Kuna see komplikatsioon on olnud ääretult haruldane on olemas põhjus küsitada kas oli ainult ajaline aga mitte põhjuslik seos. Ei ole välistatud et C-vitamiin tegelikult isegi kaitseb hemolüüsi vastu G6PD puuduse puhul (vaadake allmärkus).

Tähtsam on aga, et see geneetiline defekt on ainult olemas lõunamaade rahvuste seas ja langeb kokku Malaria olemasoluga (kuna kaitseb malaria vastu).

Päevane doos

Linus Pauling arvas, et on vaja vähemalt 3-4 grammi päevas aga rõhutas et vajadus on väga individuaalne ja vahelduv. Kogemused näitavad et vajadus võib mõnedel küll olla 2-4  grammi päevas aga üksikutel inimestel võib päevaline vajadus olla isegi 20 grami päevas ka kui nemad ei ole akuutselt haiged. Selline vajadus on leitud kroonilise infektsioonide puhul mis alati ei anna muud sümptomid kui väsimus/nõrkus.

C-vitamiini vajadus mitmekordistub ja võib rasketel juhustel jõuda 100-200 grammini või isegi rohkem järgmiste olukordade puhul

  • infektsioonide – nii viiruse kui bakterite kui parasiitide,
  • stressi
  • kehavigastuste ja eriti põletiste puhul,
  • operatsioonide,
  • alkoholi kasutamise ja
  • mitmesuguste teiste mürgituste puhul

Arstirohufirmade ostetud uurijad on tekkitanud suurt segadust selles asjas ebaausa uuringu läbi.

On aga hästi tõestatud fakt, et on C-vitamiini vajadus on individuaalne, sõltuvalt inimese stressi tasemest. Sellepärast soovitas  Dr Cathcart et igaüks määrab, kui palju C-vitamiini saab võtta enne kui tekkib natuke lahtine kõht. Soovitas õppida tundma oma keha ja leida välja kuidas vajadus vaheldub stressi ja tervise olukorraga.

Cathcart soovitas kasutada ainult askorbiinhappet, mitte askorbaate. Happel on kaks korda suurem antioksidatiivne efekt. Askorbaatidel on kas naatrium või kaltsium lisatud, ja see võib luua probleeme kui suurte koguste puhul. Naatrium võib nimelt tõsta vererõhku. Kaltsiumit saame tavaliselt rohkem kui piisavalt eriti piima toodete läbi ja liiga suur doos pole kasulik – hiljuti on leitud et võib isegi tuua kaasa osteoporoosi.

Doosi määramine

Dr Cathcart arendas välja meetodi määrata kui palju isikul on vaja C-vitamiini. Nimetas seda jämesoole tolerantsi (allpool lühendatud JT) määramine. See põhineb asjaolul et kui keha on küllastatud, siis askorbiinhappe väljub verest jämesoolesse ja tekkitab kerget ärritust (mis ei ole kahjulik). Ta rõhutas et askorbiinhappe on ainus soovitav C-vitamiini variant (on ka olemas askorbaadid) – on efektiivsem ja testimine töötab hästi ainult sellega.

Cathcart soovitas järgmist protseduuri JT määramiseks

  • Kasutada Askorbiinhappe o,5 või 1 grammilised tablettid.
  • Võtta 1 grammi iga tund terve päev.
  • Siis kui tekkib ebamugav tunne kõhus või kõhulahtisus on jämesoole tolerantsi doos saavutatud.
  • Peale seda võtta 10-20%  vähem päevas kui tolerantsi doos. Kui näiteks tekkis reaktsioon 10 grammi puhul, võtta 8-9 grammi. Põhimõtte on, et doos oleks nii kõrge kui võimalik ilma et ärritaks kõhtu. Kas 10 või 20% vähem kui ärritatav doos saab ainult individuaalselt määrata kogemusega kuna see on natuke erinev.
  • TÄHTIS: Siis kui doos on määratud, pole vaja võtta iga tund, vaid saab jagada seda kolmeks või neljaks korraks, näiteks 3 grammi korraga kolm korda päevas kui on vaja 9 grammi.
  • Haiguse puhul leidis Cathcart JT määramise alusel tuhandite haigete juures, et JT doos võib olla 20-200 grammi või isegi rohkem. Selleks et testida võib olla vaja võtta 2 grammi korraga kuni reaktsioon tekkib. Kui isegi kümne 2 grammi sissevõttu peale päeva jooksul ei tekki reaktsioon, soovitas Cathcart järgmisel päeval võtta 2 grammi igal poolel tunnil. Soovitas alustada sellega nii pea kui esimesed haiguse sümptomid annavad ennast tunda. Külmetuse puhul  leidis Cathcart et JT võis olla 25-50 grammi. Grippi puhul  võis JT olla 50-200 grammi.
  • Kui on ägedad haiguse sümptomid – külmavärinad ja kõrge palavik soovitas ta võtta 3-4 grammi iga 20 minut kuni JT on saavutatud ja siis jätkata natuke madalama doosiga iga päev kuni tekkivad kõhu sümptoomid mis tähendavad et C-vitamiini vajadus on vähenemas, ja sellega keha tervenemas. Siis vähendada päeva doosi 1-2 grammi võrra nii et doos on kogu aeg JT ligidal.

Cathcarti kogemus, mis põhines üle 20.000 haigusjuhtumistel, oli, et nii pea kui inimene saavutab tolerants doosi, siis vähenevad ja tavaliselt isegi kaovad sümptomid – ütles et alati dramaatiline paranemine toimus siis ja kui alalhoitakse JT lähedast doosi siis, võib haige tunda ennest terve.

TÄHTIS: kui katkestakse C-vitamiini võtmist tulevad aga sümptomid alguses tagasi – on vaja võtta JT-lähedast doosi iga päev kuni keha on haiguse elimineerinud ja sellega JT väheneb.

Teised uurijad on teatanud samad kogemused nii dooside kui viiruse haiguste ära ravimiste kohta kui Cathcart, vaadake Dr Thomas Levy raamatud, mis sisaldab 1200 teaduslikud viited (Levy, T.E.  2002).

Cathcart, Klenner ja teised uurijad on ka leidnud et kõrged doosid võivad ära ravida bakteriaalsed infektsioonid (vaadake nimetatud Levy raamat).

Rohkem selle kohta leiate Cathcarti arikklis: Vitamin C titrating..

______________________________________

Allmärkused

1. Neerukivid ei tekki

Dr. Gary Curhan Harvardi ülikoolis juhtis uuringut mis 14 aasta  jooksul jälgis 85,557 naist kellel varem polnud olnud neeru kiivid. Nende vitamin B6 ja vitamin C kasutamine registreeriti (Curhan et al 1999). Leiti et 40 mg vitamin B6 kaitses neerukivide vastu. Vitamin C suhtes polnud statistiliselt tähtis vahe neerukivide sageduse suhte gruppide vahel kes kasutasid kõige vähem vitamin C-d (vähem kui 250 mg/p) ja kõige rohkem  (1,500 mg/p või enam) . Teises uuringus milles osales 45,000 meest 6 aasta jooksul leiti et vitamin C-l oli neerukivi eest kaitsev toime (Curhan et al 1996). Mõned uurijad on isegi teatanud et vitamiin C on lahustanud isegi suured põiekivid (Bleifield & Zucker 1993).

Samuti leidis Dr. Carol Johnston of Arizona State University-s et pole olemas tõendeid et neerukivid tekkivad seoses Vitamin C kasutamisega isegi kõrgetes doosides. [viide hiljem]

Curhani grupp täheldas ke et uuring on leidnud et keemiline C-vitamiini analüüs uriinis toob kaasa oksaalhappe kunstlikut tekkimist proovis. See tähendab, et varemad uuringud mis on teatanud oksaalhappe tõusu uriinis seoses C-vitamiiniga on kunstliku anlüüsivea ja mitte suurenenud oksaalhappe väljaheitmise tulemus.

_____________________________________________

2. G6PD puuduse kohta

Üks näidis, mis illustreerib kui liialdatud on hoiatused selle kohta on järgmine:

Nigeriaan, kellel oli G6PD puudus, ja sai HIV töttu  40.000 mg C-vitamiini infusiooni kolm korda nädalas, ja lisaks veel sama palju tablettidena iga päev (see tähendab 80.000 mg infusioonipäevadel), ei reageerinud hemolüüsiga. Kui aga tõsteti doosi kuni 80.000 mg infusioonini, siis tekkis hemolüüs. Ei ole selge et see tekkis C-vitamiini tõttu kuna sai ka teised rohud mis võibolla võimendasid tundelikust.

Asjaolu et ta kannatas nii hiigelsuurt doosi kui 80.000 mg päevas ilma reageerimata annab igal juhul põhjust arvata, et G6PD puudus pole riski faktor tavalistes doosides.

Autor Thomas Levy kirjutab oma raamatus C-vitamiini kohta, et maailmas on olemas ainult paar teaduslikult dokumenteeritud hemolüütilise kriisi juhtumised  seoses C-vitamiiniga. Ta kommenteerib, et kuna C-vitamiini on kasutatud suurel määral ja kõrgede doosidega mitmel pool maailmas, ja G6PD puudus on väga tavaline Malaria piirkondades, peaksid hemolüütilise kriisi juhtumised olema olnud tavalised selle vitamiini kasutamise puhul. Teiste sõnadega, hemolüüs paistab olla ääretult ebatavaline seoses väga kõrgete C-vitamiini doosidega ka kui on olemas G6PD puudus.

Statistiliselt,

  • kuna G6PD puudus on väga tavaline malaria piirkondade etniliste gruppide seas (eriti afrikaanlased, vahemere rahvused, Indialased, kaug-ida rahvused kannavad seda geeni)
  • kuna mitmed erinevad faktorid põhjusavad hemolüüsi G6PD puuduse puhul
  • kuna C-vitamiini kasutamine kõrgetes doosides on tavaline

siis on olemas võimalus et tekkib hemolüüs juhuslikult, ilma põhjuslikut seost, mõni kord kui kasutatakse C-vitamiini suurtes doosides.

Isegi, kuna hemolüüs teistel põhjustel on väga palju tavalisem, võib sellise hemolüüsi ääretult haruldane sagedus seoses C-vitamiini kasutamisega anda põhjust arvata, et võibolla kaitseb C-vitamiin tegelikult hemolüüsi eest, ja et väga haruldaselt see ei õnnestu.

On ka esitatut hüpoteesi mispärast selline kaitse-effekt võiks toimuda (nimelt et C-vitamiin viib glutathiooni vererakkudes redutseeritud seisundisse ja sellega tekkib tugev antioksidant mis vähendab rakkude seinade nõrgendavate vabade radikaalide kogust).

_____________________________________________

3. Võltsitud uurimine ravimite suhtes on muutud tavaliseks

On tavaline et arstirohufirmad ja teised multinatsionaalsed ettevõtted tellivad uurimistulemused oma huvide edendamiseks. Isegi kirjutavad firmad ise uurimisaruanded valmis, ostes kuulsate uurijate allkirjad. On toimunud et naad on keelanud “autoritel” näha uurimisprotokollid (üks inglismaa uurija mis nõudis näha protokoll kaotas oma töökoha peale tugevat survet ülikooli juhtkonna vastu, mis oli edukas, kuna ülikool vajas firma sponsorlust).

Isegi ameerika arstide oma teaduslik ajakiri “Journal of American Medical Assocciation” (JAMA) on avaldanud muret selle suhtes. Raamatus Trust us, we are experts esitab JAMA  peatoimetaja suurt muret uurijate madala eetika eest – leiab, et toimub “võidu ajamine eetika kõige madalamale tasemele” ning lisab: “Uurijate käitumine on meeleheitev, shokkeriv ja hirmutav“(lk 217):

In 1999 Drummond Rennie, editor of JAMA [Journal of American Medical Association, a world leading medical publication], said private funding of medical research was causing “a race to the ethical bottom…. The behavior of universities and scientists is sad, shocking, and frightening,” Rennie said. “They are seduced by industry funding, and frightened that if they don’t go along with these gag orders, the money will go to less rigorous institutions,” he said.

_____________________________________

JÄRELDUS

On soovitav olla väga umbusklik teadusaruannete suhtes mis väidavad, et loomulikud, ja ulatusliku kogemuse alusel peetud väärtuslikud ained või ravimid, ei ole efektiivsed või on kahjulikud juhul kui nende kasutamine on vastuolus rohutootjate huvidega.

Viited

Curhan, G.C., W.C. Willett, E.B. Rimm, et al. (1996) “A Prospective Study of the Intake of Vitamins C and B6, and the Risk of Kidney Stones in Men.” J Urol 155:6 (1996): 1847-1851.

C:urhan, G.C., W.C. Willett, F.E. Speizer, et al. (1999) “Megadose Vitamin C Consumption Does Not Cause Kidney Stones. Intake of Vitamins B6 and C and the Risk of Kidney Stones in Women.” J Am Soc Nephrol 4 (April 1999): 840-845.

Levy, T.E. [Raamat] Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins: Curing the Incurable. Xlibris, 2002. [See link on Kindle versioonile, vaadake Kindle for PC selle kohta]

Alzheimeri ennetamine – C-vitamiin ja B12

1. C-vitamiin vähendas kahjulikud sadestused ajus

C-vitamiin vähendas olulisel määral kahjulikute valkainete sadestused, ajus mis on seostatud Alzheimeri haigusega (raskee mäluhäiretega seotud dements). Seda on hiljuti avastanud rootsi Lundi üli kooli uurijad.

Uuriti Alzeheimeri haigusega hiirte ajudes kahjulikute valkainete sadestamised  (amyloid plaques of misfolded proteins). Leiti et C-vitamin saab neid lahustada. Teised uurimised on leidnud, et need valkained põhjustavad närvi rakkude surma ajus, ja esimesed rakkud mida need tappavad on seotud mäluga.

Uurijad leidsid, et pole vaja võtta värsket C-vitamiini rikkast mahla, vaid ka mahl mis oli külmkappis üls öö, töötas sama hästi.

Uurija Katrin Mani arvab et nende grupi avastused võivad avada uued Alzheimeri haiguse ennetamise võimalused.

Teised uuringud on  avastanud, et vabad radikaalid on seotud selle haiguse põhjustamisega. Ka sellepärast on hästi põhjustatud kasutada C-vitamiini.

Kirjutan edaspidi postitust C-vitamiini kohta. Selle rikkalik kasutamine on väga tähtis ja väärtuslik tervisele.

2. Kahjulik vitamiin B12 puudus

On leitud, et Alzheimeri haiguse puhul on B12 vitamiini puudus veres olemas haigete enamuses. Aga väljaarvatud Japapnis, kasutatakse suurel määral liiga madalat normi väärtust. Jaapanlased on, peale põhjalikut uuringut leidnud et alumine B12 koguse piir on 550 picogram/l (=400 picomol/l) aga Euroopas on vastav väärtus 200 pg/l = 145 picomol/l. See tähendab, et Euroopas alahinnatakse B12 puudust suurel määral.

Lisaks on hiljuti leitud, et B12 ajus on puudulik neurodegeneratiivsete haiguste, kaasarvatud Alzheimieri puhul, ka kui veres paistab olla piisavalt. See tähandab, et paistab et nende haiguste puhul on olemas piiratud võime verest viia B12 üle ajusse  (tserebrospinaal vedelikusesse). Selleks et saavutada normaalset B12-tasemet ajus on vaja kasutada kõrget B12 doosi (vaadake minu soovitused allpool).

Üks tähtis põhjus mispärast vitamiin B12 puudus kahjustab aju, on et sel puhul tekkib homotsüsteiin kahjulikus koguses (normaalselt tekkib see väga väikeses koguses). See on kõva närvide mürk, ja tugev oksidant (vaba radikaal), mis ka kahjustab veressooned ja toob kaasa arterioskleroosi. Homotsüsteiini maksimaalseks vähendamiseks on ka vaja vitamiin B6 ja foolhappe. Tavaliselt vitamin B6 ei ole puudunud toidus, aga ulatuslik mikroahjude kasutamine on toonud kaasa et puudus on muutunud üha tavalisemaks, kuna mikrode lainetus hävitab seda vitamiini ja ka vitamiin B12-t toidus.

Kommentaar

On hästi tuntud, et C-vitamiin on tähtis aju antioksidant. Sadestused Alzheimeri puhul tulenevad oxidatiivest stressist (vabade radikaalide ülekaalust), mida C-vitamiin saab leevendada ja võibolla ennetada piisavas doosis (mobiiltelefoni kiiritus tekkitab oksidatiivset stressi ajus, ja see võib olla põhjus mispärast Salfordi eksperimendis tekkis verest lekkimine ja selle tagajärjel kahjulikud sadestused). On huvitav, et C-vitamiin saab isegi eemaldada tekkinud sadestused, mille kahjulik mõju arvatavasti tuleneb sellest et nemad on vaba radikaalid.

Viimasel ajal on kogunud enam ja enam uurimistulemused mis kinnitavad C-vitamiini suurt väärtust mitmete haiguste ennetamise puhul, kaasarvatud külmetused ja südame pärgarterite haigused.

On tähelepanusväärne et kõik immikud väljaarvatud inimesed ja mõned ahvi liigid on võimelised toota C-vitamiini, ja teevad sseda suurtes kogustes. Näitek kits, umbes sama keha kaaluga kui inimene, toodab 13000 milligrammi päevas.  Kuna geneetline ja biokeemiline vahe on minimaalne inimese ja teiste immikute vahel, arvavad asja tundvad uurijad, et on võimalik et optimaalne C-vitamiini doos on sajakordselt suurem kui seda mida täna ametlikult soovitatakse (Eestis Terviseamet soovitab näiteks 100 mg ).  Juba Nobeli Laureaat Linus Pauling soovitas kõrged doosid, aga teda naeruväärtistati, ilmselt sellepärast et suur C-vitamiini kasutamine tooks kaasa suured kaotused arstirohuettevõttetele. Viimase aastakümne uurimine on kasvaval määral näidanud et Paulingul paistab olla õigus.

Ise olen tundnud huvi vabade radikaalide küsimusele alates 1972, ja ma arvan, et nende tähtsus on senini allahinnatud ka kui ulatuslik uuring on näidanud nende seost mitmete haigustega kaasarvatud tavaliste krooniliste rahavahaigustega, pärgarterite haigus. diabetes II ja vähk. On nimelt tehtud katsed antioksidantidega ja need  pole alati näidanud et nendel on ennetav toime. Arvan päris kindlasti, et põhjus on lihtsalt et on antud liiga vähe antioksidante. Näiteks on peamised C-vtiamiini uurimised kasutanud 500 mg või vähem mis võib olla mitmekordselt vähem kui vajalik.

Minu soovitus Alzheimeri haiguse puhul

Halvenemise ennetamiseks ja parandamiseks.

1. Võtke C-vitamiini maksimaalses doosis.

Määrage maskimalselt talutava C-vitamiini doosi ja vötke vastava suursega pikkeajalise toimega C-vitamiini. Loomulikult on kasulik täiendada seda -C-vitamiini rikkade marjade ja puuviljadega aga nendest ei piisa maksimaalse doosi saavutamiseks.

2. Võtke vitamiin B 12 kõrges doosis

Võtke  vitamiin B12 methylcobalamiiinia, vähemalt 5000 mcg päevas sublinguetidena (tabletid mis sulavad keele all). Kui teil on olemas amalgaam suus on vaja 10.000 mcg päevas rootsi uurija kogemusel, kuna elavhõbe takkistab B12 imendumist ajusse, ja seda takkistust saab ainult ületada kõrgete doosidega.

3. Tehke ECIWO akupressuuri

Soovitan ka kasutade ECIWO akupressuri, millel on olnud imeline taastav toime, isegi raskete ajuvigastuste puhul.

Ka kui paistab, et seda pole proovitud Alzheimeri puhul, on hästi mõeldav et võib stimuleerida kahjustatud ajurakkude taastamist, kuna see meetod on saanud taastada isegi veel suuremaid aju kahjustusi. Vadake “Revolutsioneeriv “koduakupunktuuri” meetod” (ja ingliskeelset seletust “Miraculous” healing scientifically explicable?“).

4. Vältige mobiiltelefoni kasutamist

Rootsi uuria neurokirurgia professor Leif Salford on leidnud et mobiltelefoni kasutamine toob kaasa ajule kahjulikut valkainete ebeanormaalset sadestamist ajus. Tema kardab, et tulevikus tekkib sellepärast Alzheimeri epideemia.

Allpool pildid aju lõikudest mis näitavad kuidas valkaine albumiin on sadestanud roti ajus peale mobiiliga kiiritamist (parempoolne pilt, vasak on normaalne). Salford teatab, et Alzheimeri puhul on pilt väga sarnane. Veel tähtsam, on, et Salford leidis et need nenedes kohtades ajus kus valkained olid kogenud, olid ajurakkud kahjustatud. Aju kahjustuse ennetamiseks on sellepärast väga soovitav vältida mobiltelefoni kasutamist Alzheimeri ennetamseks ja raviks.

Comparison of brains from unexposed and exposed rats

Exposed animals, were much more likely to have albumin leaking from blood vessels in inappropriate locations. This shows as dark dots in the exposed brain above on the right.

Control animals, in contrast, showed either no albumin leakage or occasional isolated spots, as seen in the figure on the left.

A closer look at the cells within the brain revealed that exposed animals had “scattered and grouped dark neurons… often shrunken.. with loss of internal cell structures.”

Muide: Külmetuste ja teiste viiruse haiguste ennetamiseks ja raviks, tehke samuti. On ära ravitud ka rasked viiruse haigused C-vitamiiniga, kaasarvatud polio ja viruse-heptaiiti, ning isegi krippi kopsuhaiguses suremas inimest (vaadake siin). Uuringud on aastanud, et C-vitamin aktiveerib mitmed immuunsüsteemi kaitsefaktorid kaasarvatud interferooni, mis on tähtis antiviraalne faktor.

Arvan tegelikult et terviste soodustamiseks on kõikidel soovitav kasutada nii palju C-vitamiini kui võimalik.

Allmärkus

C-vitamiini maksimaalselt võimaliku doosi määramine

Muretsege tavalised vees lahustavad C-vitmiini tabletid soovitavalt 250-500 mg suurusega. Hommikul võtke 500 mg ja pange tähele kas tunni aja jooksul tekkib reaktsioon (ebamugavus või kõhulahtisus), Kui mitte võtke veel 250 või 500 mg ja kordage seda kuni tekkib kõhus reaktsioon ja kõhu lahtisus. See tekkib siis kui keha on küllastatud C-vitamiiniga ja siis tekkib suurem C-vitamiin kogus sooltes, mis neid natuke ärritab. See ärritus pole kahjulik ja kaob kiiresti ära.  Doos mis tõi kaasa kõhu lahtisust on teie suhtes maksimaalne talutav doos. Muretseke nüüd aegalse toimega C-vitamiin (aeglaselt imenduv) ja võtke vastavat kogus jagatud kahele või kolmele korrale päevas sõltuvalt kui mitu korda soovitatakse võtta seda sorti päevas, aga kindlasti vähemalt 2 korda päevas (ärge tundke muret selle eest et see doos ületab Tervisameti väga aegnud rekommendatsiooni).

Allikad:

Magneesium: Jalavann on parim meetod puuduse puhul

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

See postitus on suurel määral võetud postitusest Alkholi sõltuvusest lahtisaamise kohta. Panin selle eraldi, kuna see info on tähtis kõikidele.

Nagu kirjeldatud postituses Magneesium – kasulik koduravim, on see mineraal väga tähtis tervise ja heaolu jaoks. Puudub paljudel inimestel. Kui teil on vahel jalakrambid, on väga tõenäoline, et teil on puudus, aga ka muidu võib magneesium puududa, vaadake ülalnimetatud lingist.

Kuidas taastada magneesiumit puuduse puhul

Probleem on, et magneesiumi sisestamine vajalikkudes kogustes toob kaasa kalduvust kõhulahtisusele. Magneesium ei imendu hästi kõhu ja soolestiku kaudu. Sellepärast on enam-vähem raske või võimatu kiiresti taastada magneesiumit kehas toidulisandite abil. Üks uuringuanne USA-st näitab, et tablettide abil võib võtta 1-2 kaks aastat, enne kui tekkib magneesiumi küllus kehas.

Kogemus näitab, et kõige efektiivsem omistamine toimub naha kaudu, kasutades kontsentreeritud magneesiumilahust.

Jala vann on hea ja lihtne lahendus.

Kuidas teha: Lahustage umbes 15 grammi (see on umbes 15 ml ja vastab umbes näputäiele, täpne kogus pole tähtis) magneesiumikloriidi ühte kuuma vee liitrisse. Pole vaja rohkem vett kui et see kataks jalalabasid. Vann olgu nii väike kui võimalik, mitte suurem kui selleks, et jalad mahuvad sisse. Tavaline plastkauss sobib.

Alustage nii sooja veega kui võimalik ja hea on ka panna kuuma vett termosesse selleks, et lisada, kui vesi jaheneb. Istuge jalgadega selles vannis 15-20 min iga päev.

On veel efektiivsem kui samakordselt aplitseerite soola lahust keha peale käsnaga enne jalavanni, vähemalt nahapiirkondadele, kus nahk on õhuke, kaasarvatud kõht, käte ja reite sisemised pooled. Eriti efektiivne on kasutada küllastatud soola lahust käsnaga aplitseerimise jaoks – lahustate soola kuuma vette seni, kui enam ei lahustu. Mõnedele võib see nn magneesiumi õli” tunduda natuke liiga kange – võib panna naha kipitama. Siis kasutada vähem kontsentreeritud lahust. Mitte duši võtta kohe peale aplitseerimist. Peale massaaži või massaaži jooksul istuda umbes 15-20 min jalgadega vannis.

Selle aplitseerimismeetodi arendas välja dr Norman Shealy, kes on palju tegelenud magneesiumi teraapiaga. Tema kasutas magneesiumkloriidi ja leidis, et juba kuu aja pärast oli 75% patsientidest saavutanud magneesiumi külluse, mida määrati intracellullaarse Mg analüüsiga (Norman Shealy. Transdermal Absorption of Magnesium Southern Medical Journal 98:18, 2005).

Shealey kogemus on, et toidulisanditega võtab külluse saavutmine mitu aastat. Magneesiumi külluse saavutamisega leidis Shealy, et tõusis hormoon DHEA normaalsele tasemele. Selle väga tähtsa hormooni puudust on seostatud varajase vananemisega ja mitmete haigusega, eriti südameinfarkti kalduvusega (vaadake DHEA and Magnesium).

Magneesiumi vannisoolad

Üllatuseks olen leidnud, et Tallinna apteteekides ja tervisepoodides ning kaubamajades Epsomi ja Magneesiumi kloriidi pole kättesaadavad. Surnumere soole hinnad on iluhooldusfirmad kahjuks ülespuhunud. Annan teada kus on paremad hinnad. Tellige blogi nii et saate teadet kui olete huvitatud sellest.

1. Soovitav on osta  magneesimi kloriid (MgCl), mis on kättesaadav Tallinnas saab firmast Kemimet. 25 kg kotti hinnaks oli 36 euri.

http://www.kemimet.ee/?id=2&lang=est.

2. Epsomi sool on vannisool, mis on kätte saadav Eesti apteekides mõrusoola nime all aga on palju kallim kui magnesiumkloriid. See on puhas magneesiumi sulfaat. Pole sobiv kauem kasutada kui mõni kuu kuna see muudab koed happuks, mis ei ole hea tervisele. Vaadake ka: “Epsom salt council“.

3. Surnumere sool sisaldab kaa magneesiumi kloriidi (aga oluliselt vähem kui ülal nimetatud soolad) ning tervisele väga väärtuslikke mineraale ja mikroelemente. Aga magneesiumi sisaldus on loomulikult  palju vähem kui magneisiumkloriidis. Soovitan seda võta vahelduseks, mõni kord nädalas, või lisada magnesiumi vannile, kuna mikroelemendid on ka väga tähtsad tervise ja vaimse tasakaalu taastamiseks. Magnesiumkloriidi on soovitav alati eeskätt kasutada.

See sool on eestis kättesaadav. Parema hinnaga surnumeresoola olen leidnud Kadaka tee x Tammsaare tee ristmiku juures oleva Selveri kaupluse teisel korrusel.

Mitte kasutada mere soolt. See sisaldab magneesiumit ebapiisavas, väga väikses, koguses. Umbes 95 protsent on naatriumi kloriid, mis on kahjulik tervisele suuremates kogustes. Võib tuua kaasa vere rõhu tõusu, vere soonte lubjastust ja teisi probleeme kui kasutate reeglipäraselt, mis on vaja teha magneesiumi taastamiseks.

Magneesiumi toiduslisandide kohta

Neid võtta ainult kui olete unustanud või ei saa võtta jalavanni.

Nemad on igal pool kättesaadavad. Kõige odavam on magneesiumi kloriid mis on hästi omistatav ja täitsa loomulik allikas (kahjuks paistab, nagu õeldud, mitte olema kättesaadav eestis).

Väidetakse aga, et orgaanilised magnesiumi soolad, näiteks (kirjutan meelega ingliskeeles kuna enamus infot on selles keeles), orotate, glycinate, carbonate, succinate, asparate, citrate, chelate on eriti hästi omistavad. Ma ei ole kindel kas orgaanilised soolad on tõesti paremad ega eriti kasulikud. Ainsat võrdlust mida olen leidnud, tuli järeldusele et magneesiumi kloriidi ja laktaati (mis on orgaaniline sool) omistamine oli võrdne aga oksiidi omistamine oli halvem (Firoz M and Graber M. Bioavailaility of US commercial magnesium preparation. Magnes Res 2001;14:257-62.).

On aga kindel, et orgaanilised soolad on olulisel määral kallimad kui kloriid. Nemad on suur äri ja sellepärast ei saa välistada võimalust et väidetud erinivused omistamise suhtes on  ärihuvide poolt loodud müüdid (võibolla isegi ostetut uurijate abil). Sellised “turustamismüüdid” pole haruldased internetis.

Magnesium glutamaati mitte kasutada kuna glutamaat võib olla kahjulik ajule.

Magensium oksiidi (MgO) mitte kasutada – on halvemini omistatav. Leidub siiski mitmes toidulisandis aravatavsati kuna on eriti odav. Selliseid tooteid ja tootjaid soovitan vältida, kuna see näitab et on küsimus ärist ja ahnusest pigem kui püüdlusest luua häid tooteid. Kahjuks see on tavaline selles valdkonnas.

Võtke esimeseks korraks 600 mg magneesiumit, ja pärast seda 200 mg 3 korda päevas. Kui see aga toob kaasa kõhu lahtisust on vaja võtta vähem. Tavaliselt on 400 mg kõikidele talutav, aga see on liiga vähe puuduse korrizeerimiseks, ka kui see ajutiselt leevendab sümptomid.  On parem kasutada sorti mis sisaldab 100-200 magneesiumi mg igas tablettis, kuna siis saab täpsemini optimeerida doosi.

Pandke tähele, et purkidel ei seisa alati kui palju puhast magneesiumi tablett sisaldab.  Võib seista 700 mg magnesiumorotat, aga see sisaldab väga palju vähem puhast magneesiumit.

Kõige parem on aga kasutatada magneesiumkloriidi jalavanni. Soovitan seda eeskätt ja peamiselt võtta suu kaudu siis kui pole olnud võimalik teha jalavanni

VÄGA TÄHTIS

Vältida fütiinhappet kui sööte magnesiumit. See takkistab efektiivselt magneesium (ja teiste mineraalide) omistamist.  See on olemas eriti suures kogustes täisteraviljades (täisteraleibades) ja ka ubade kaustades. On ka eriti palju olemas mandlites, kaerapudrus, maisis, nisjujahus – sajades. Peaks kestma 2-3 tundi peal nende toiduainete võtmist enne kui võtate magneesiumit.

Vältida oksalaate.  Nemad takistavat samuti omistamist. On eriti olemas koffis, tees, salati lehtedes, spinatis, rabarbris, pähklites. Peaks kestma 2-3 tundi peal nende toiduainete võtmist enne kui võtate magneesiumit.

Loomulikult pole fütiinhappe ega oksalaadid probleem kui kasutade vanni soola meetodi magneesiumi taastamiseks, ja see on veel üks selle eelis.

Magneesium on turvaline väljaarvatud neeruhaiguse puhul

Ainult inimestel kellel on edasijõudnud neeruhaigus võib tekkida mürgitus, kuna keha heidab välja üleliigset magneesiumit neerude (ja ka soolte kaudu).

Vaadake ka 

TÄHTIS:

Vitamin D3 on hädavajalik magneesiumi efekti saavutamiseks. Eriti pimedamal poolastal on igal juhul hädavajlik võtta seda vitamiini, vaadake Vitamin D3.

Positiivse vananemise saladused 1

[Tänan sõbra Ennu mu väliseestlaskeele parandamise eest. Kui leiate üksikuid grammatilisi vigu on põhjus, et olen veel midagi lisanud]

Selle blogisarja kohta

Olen 70-ndatel aastatel tegelnud vananemise uurimisega ja  hiljem jälginud selle ala arengut.

Kirjutan oma uurimusest ja kogutud teadmistest, eriti sellest, mis võiks tagada positiivse vananemise, see tähendab, hea tervise juurde jäämise praktiliselt elu lõpuni, mis on minu vananemisteooria kohaselt võimalik ja praktikas ka   eriti suurel määral kinnitust leidnud maailma kõige kõrgema keskmise elueaga elanikkonna hulgas Okinawa saarel Jaapanis.

Tähtis avastus

1972 esitas keemik Denham Harman hüpoteesi, et vabad (hapniku) radikaalid (VR-id) mängivad  vananemises ja eluea lühenemises määravat rolli. VR-id on agressiivsed keemilised ained, mis tekkivad hapnikuga seotud ainevahetuses. Uurimine on mitmest lähtekohast kinnitanud, et tal (Harmanil) on suurel määral õigus. Vabad radikaalid võivad kahjustada rakkusid ja selle osasid, sealhulgas DNA-d, olulisel määral.

Täna esitleti uut avastatust – rakkude enestapu mehhanismi

Täna teatati uurijate avastusest,  et rakud, mida vabad radikaalid on oluliselt kahjustanud, tekitavad signaale, mis kutsuvad esile  raku surmani või enese paljundamisvõime kaotuseni viiva ennasthävitava protsessi.  Selle avastuse tegid inglise uurijad Tom Kirkwood ja Thomas von Zglinicki (koos saksa Ulmi ülikooiga), vaadake Postimees. See on põhiliselt kooskõlas Harmani VR teooriaga.

See avastatud mehhanism ei määra, kui vanaks inimene saab

Küsimus on ainult individuaalse raku eluea lõppu määravas mehanismis. See tegelikult ei selgita, mispärast terve organism jõuab teatud vanuseni. Ka Kirkwood ise rõhutab, et vananemine on komplitseeritud protsess ja kinnitab, et see pole lõplik vastus eluea määramise küsimusele.

Eluea võimalikud määrajad

Denham Harman arvas, et eluiga määrav mehhanism peaks tema teooria kohaselt olema organismi võime  kaitsta end vabade radikaalide vastu. Mitmed uuringud, ja kaudselt ka tänane avastus, on selle teooriaga kooskõlas.

Järgnevat võib olla kasulik teada: Üks juhtivatest uurijatest, George Sacher, on leidnud, et kaks põhilist faktorit on seotud elu pikkusega.

  • Esimene on aju-/kehakaalu vaheline suhe  (Cephalization quotient).
  • Teine on elu jooksul kasutatud hapniku koguse ja kehakaalu vaheline kvoot.

Sacher järeldas: näib, et mida rohkem on arenenud aju, seda suurema koguse hapnikku /gramm kasutab liik elu jooksul ära – see tähendab, seda pikem on eluiga. (Sacheri lühikokkuvõte siin).

Minu vananemisteooria

Sacheri mõtted ühtivad ka minu ökoloogilise vananemisteooriaga, mille  esitasin rahvusvahelisel gerontoloogia kongressil 1973. Räägin sellest pikemalt artiklis “Vananemisteooria“.

Igal juhul olen veendunud, et  kõiki esitatud uurimistulemusi sellel alal tuleb võtta ettavaatliku skepsisega, kuna on vaja kindlaks teha, mil määral leitud muudatused vananemises toimuvad ka ökoloogiliselt optimaalsete tingimuste korral. Tuleb ka kontrollida, kas katseloomade elutingimused olid ökoloogiliselt optimaalsed. Kui mitte, on uurimus tegeliku vananemise mõistmiseks väärtusetu, nagu võib-olla ka nimetatud Kirkwoodi uurimus.

Kaitse vabade radikaalide vastu on eriti tähtis

Üks faktor, mis näib eluea pikkuse suhtes olevat põhiline ja tähtis, on vabade radikaalide mõju. Aga ei ole välditud, et optimaalsete elutingimuste korral saab nende kahjulikku mõju suurel määral vältida. Arvan, et Harmanil võib olla õigus, kui ta mainis, et vabade radikaalide peamine mõju on optimaalsel juhul  eluea piiramine meie energiat tootvate rakuosakesete, “mitokondrite” hävinemise tõttu. Mitteoptimaalsel juhul, niinimetatud oksüdatiivse stressi korral, kui  kaitse antiosküdantide vastu on puudulik ja vabade radikaalide koormus on suur, saavad need tekitada  igal pool kehas palju pahandust, mida ekslikult peetakse “vananemise” tulemusteks.

Igal juhul on uurimine kinnitanud, et üks tähtis faktor, mis määrab liigi eluea, on see, kui efektiivsed on keha oma antioksüdantide DNA-kaitse süsteemid, ja kui hästi on liik võimeline lisama väliseid, komplekteerivaid antioksüdante ning minimeerima tegevusi, mis toovad kaasa oksüdatiivse stressi (vabade radikaalide ülekaalu, mis toob kaasa kõikide kudede, sealhulgas rakkude ja DNA kahjustumise).

Selles suhtes näib olevat mõistetav, miks aju arengutase, nagu leidis Sacher, võib mängida oma osa: kuna vabad radikaalid tekitavad halba enesetunnet, peaksid loomad, kes suudavad efektiivsemalt ja arukamalt halba enesetunnet vältida, elama kauem. Muide, inimesel on aju/kehakaalu kvoot kõikide loomade seas  suurim  (delfiinid on teisel kohal). Tuleb lisada, et loomulikult on see jäme näitaja, mis näib siiski aitavat avastada huvitavat suhet.

Üks tavaline kahjulikute vabade raadikaalide hulgalise tekkimise põhjus

Halva enesetunde osas  on paljudele kahjuks selle põhjus tuttav, nimelt pohmelus. On avastatud, et seda põhjustavad vabad radikaalid, ja see on alkoholi keha, sealhulgas aju, kahjustava toime tähtis, võib-olla kõige suurem  põhjus.

Sellepärast ei ole üllatav, et teatud suuremad uuringud on leidnud, et suurem alkoholi tarbimine on seotud lühema elueaga (vaadake näiteks siin ka, et tervete rahvate suhtes kehtivad mitmed teised faktorid, mis võivad seda kompenseerida ja varjata tegelikut seost).

Alkoholi kahjuliku mõju vähendamine

On väga soovitav võtta enne alkoholi tarvitamist, isegi mõõdukas koguses, antioksüdante, näiteks C-vitamiini poole grammi kuni grammise doosina või rohkem (doos on individuaalne – leiate ise, kui suur doos ennetab halba enesetunnet). Seda on kaua teinud prantslased  (võtavad enne suuremas koguses alkoholi tarvitamist suuremas koguses apelsinimahla või midagi sellist), et vältida peale joomist halba enesetunnet.

Ei ole välja uuritud, milliseid antioksüdante ja kui suurtes doosides oleks vaja, et, kui üldse võimalik, hästi kaitsta end alkoholi tõttu tekkinud vabade radikaalide vastu (halb enesetunne on ainult jäme VR-ide indikaator). Lisaks on ka alkohol ise mürgine. Igal juhul on selge, et alkohol põhjustab suurel hulgal vabade radikaalide tekkimist ja ei ole veel hästi kindlaks tehtud, milline on selle minimaalne vajalik kogus vabade radikaalide ülekaalu tekitamiseks (kindlasti on siin suured individuaalsed erinevused).

On ka leitud, et alkoholi tarbimine (suuremas koguses – 2 “drinki” päevas) tõstab homotsüsteiini taset (vaadake siin ja siin), mis omatkorda lühendab telomeere (vaadake siin), DNA osasid, millede lühenemine on selgesti sesostatud eluea lühenemisega. Homotsüsteiin on mürgine aine, mis tekib kehas loomulikult ja mille tase tõuseb teatud tingimustel, sealhulgas alkoholi tarbimisel ja foolhappe, vitamin B6 ja B12, puudusel. Homotsüsteiin tõstab ka oluliselt infarkti ohtu. B12 puudus tähtsal määral on üsna tavaline, eriti vanemate seas, ja soodustab homotsüsteiini loomist. Rohkem sellest hiljem.

Nende asjaolude juures on alkoholi kahjuliku mõju ainus kindel vältimisviis minimeerida selle kasutamist, et ennetada negatiivset vananemist, aju kahjustamist  ja halba tervist, sealhulgas südame infarktid.

Negatiivse vanamese ennetamine

On selge, et antioksüdantidel on soodne mõju tervisele ja need takistavad negatiivset vananemist. Antioksüdante on palju mitmetes puuviljades, marjades ja aedviljades, eriti tumedamavärvilistes (blogin selle kohta teine kord).

Tähtsam kui eluea pikendamine on see, et antioksüdandid võivad aidata ära hoida mitmeid raskeid haigusi ja sellega võimaldada head tervist, soodsal juhul kuni elu loomuliku lõpuni.

Näiteks on leitud, et Jaapanis Okinawa saare elanikel on  maailmas kõige pikem eluiga ja kõige kõrgem protsent saja-aastasi. Südamehaigused ja mitmed vähihaigused on haruldased (mõned toidud on seotud teatud vähiohuga).  Antioksüdantide kogus nende traditsioonilises toidus on erakordselt suur. Eriti huvitav on, et isegi saja-aastased või vanemad on vitaalsed, nooruslikult liikuvad, aktiivsed ja tunnevad ennast väga hästi. Alles elu lõpus võib enne surma esineda lühike nõrkuseperiood.

Hea kaitse vabade radikaalide vastu on võib-olla kõige tähtsam, aga siiski mitte ainus tähtis faktor

Arutan teine kord, milliseid antioksüdante ja teisi asju on eriti soovitav kasutada, et saavutada positiivne vanamine – mis on loomulikult tähtsam kui väga suure vanuseni jõudmine. Selleks, et vananeda positiivselt, on vaja ka teisi faktoreid, mis võivad toidus puududa ja ka seda arutan edaspidi. Olen juba nimetanud magneesiumit eelmises blogis ja kirjutan teistest edaspidi.

Muide, lugege ka mu bloggi antioksüdantide tähtsuse kohta seagrippi puhul siin.