Lühiteade 1 – Kurkum tabab vähja südamikut

Sellega alustan uut sarjat lühiksete teatedega -mõned read –  mida vahest täiendan kui vajalik.

Kuna mul on väga palju teha ja soov on olnud kirjutada läbitöödeldatud postitused, siis ma pole saanud kõike seda postitada mis on valmimisel.

Kurkum tabab vähja südamikut

Alles hiljuti on avastatatud et vähja tüvirakkud mängivad kesket rolli. Uus metodoloogia on võimaldanud avastada nende toimed.

Varem on arvatud, et kõikidel vähja rakkudel on uuendamisvõime. Uus teave on, et vähja tüvrakkud vastutavad uuendamise ja ekspansiooni eest. Tavaline vähja ravi, tsütostaatikud, kiiritamine, kirugria ei suuna ennast spetsiifiliselt tüvirakkude vastu ja sellega võib nendest mõõda minna. See seletab mispärast isegi väga intensiivne ravi ei õnnestu – õeldakse et vähk on muutunud “resistentseks”-

Isegi võib tavaline ravi tuua kaasa suuremat tüvirakkude tegevust. Teispidi, kurkum summutab tüvirakkud kolmel viisil ja tapab otseselt vähja rakkud.

On olemas üle 600 uuringud mis kinnitavad kurkumi vähja vastased toimed. Uurijad kinnitavad et kurkumil pole märgatav mürgisus – on talutav suurtes doosides.

Tähtis mitte kurkumi ainult vee sees keeta. Teatud tema tähtsad ained pole vee sees lashutavad.

Kurkumi 2-3 teelusikat keeta koos 30 ml veega ja 30 ml rasvava, kas oliiviõli, kookosõli või ghee (võiõli – eriti hea aga kallimm aga mitte hädavajalik). Keeta selles 2-3 minutit. Saab lisada teised vürtsid ja kasutada toidu vürtistamiseks. Ainult rasvas keetmine viib temperatuuri väga kõrgele, mis kahjustab tähtsad kurkumi komponendid ja muudab rasva kahjulikuteks vabadeks radikaalideks.

On ka avastatud, et Brokkoli paistab tappa vähja tüvirakkud. Selle kohta on veel aga piiratud teave. Üldiselt teatakse et Brokkolil on tähtis vähja ennetav ja parandav toime. On vaja veel uurimist.

D3-vitamiin on tähtis  looduslik aine millel on hästi teaduslikult kinnitatud tugev ja mitmekseisine vähja vastane toime. Paistab ka summutada vähja tüvirakkud.

Euroopa Liit ei luba rohkem võtta  kui 4000 R.Ü., arvates et rohkem võib olla mürgine. Aga kui võtad päikesevanni siis võib tekkida üle 20.000 R.Ü. kehas iga päev. Seadused ei luba arstil soovitada rohkem kui ametlikult lubatud kogused. Kasuta oma kainet mõistust.

On olemas veel, mida olen varem nimetatud.

Looduslikud ained Quercetin, Resveratrol, lycopene on tähtsamate seas millel on tüviisakkude summutav või hävitav toime,

Jõhvika ekstrakt on kõirge võimsamate vähjavastasete seas mille toime on teaduslikult kinnitatud. Huvittav on, et jõhvikatel on rikkalikult vähjatüvirrakkude vastast Resevratoli ja Quertsitiini.

Tsidrun ja punase peedi mahla toime on ka kinnitatud. Kirjutan teine kord rohkem selle kohta.

Kommentaar

See avab uut strateegiat. Kui seda hästi kinnitatakse, ei ole vähja ebaspetsiifiline hävitamine õige tee. Paistab olla vaja suunata tüvirakkude hävitamisele, eriti kuna nemad võivad kasvada juurde kui kasutada tavalised meetodid. Arstina ma ei tohi anda soovitusi selles asjas. Kasutage oma kainet mõistust.

Kaalu vähendamine 2

[Minu natuke vigases väliseestlaskeeles:]

Tähelepanu – võrreldes algversiooniga olen teksti nii võrd palju täiendanud, et kaalun teha sellest uut posititust (selleks et teavitada kõik jälgijad). Kui olite esimeste seas kes seda lugesid võb tasuda läbi lehtiseda.

Esitan siin lihtsat strateegiat mis võib töötada enamuse seas ja ei nõua palju vaeva. Olen valinud mu paremate kogemuste seast ning viimaste teaduslikute teadmiste alusel ja soovitan neid mis võivad anda kiiret tagajärgu ja on kergesti läbiviidavad.

Tahtsin seda avaladada ka kui mul aeg pole lubanud väga täpsed eeskirju kirjutada (selle tõttu juba mõni kuu hilinenud). Aga arvan et enamus saab hakkama. Palun esitage küsimused kommentaaridena.

On ka olemas spetsiaalsed lisameetdoodid diabeedi, kroonilise suure ülekaalu ja metaboolilise sündroomi pühul (need on omavahel seostatud). Selle kohta tuleb eraldi postitus.

Eelteade: Hiljuti on leitud, et rakkude energiatootjad, mitokondriad, mängivad sel juhul määravat rolli selles mõttes et soolestiku baketeri floora mürgid kahjustavad neid ja siis tekkib ainevahetuse häire mis viib rasva tekkimisele. Soolestiku florat ning mitokondriate puudust on võimalik taastada ja sellega parandadada olukorda. Selle kohta tuleb eraldi potsitus. Aga juba nüüd oleks hea idee alustada veekeefiri kasutamist – otsige “Water kefir”. Pole leidnud eesti internet poodides ava müüakse näiteks Amazon.co.uk addressil.

Strateegia esimine põhimõtte – “ümbermuuta” ainevahetust.

See põhineb teabel, et kehal on kaks peamised energiakasutamis-süsteemid või “programmid”.

Tavaliselt kasutame meie kultuuris energia-allikana süsivesikud (teraviljad ja terkliserikkad aedviljad nagu näiteks kartul jne) mis koosnevad suhkurkettidest ja muutuvad suhkruks seedimisel. Puhas suhkur, glukoos on selles süsteemis peamine energiaallikas. Aga samal korral on suhkur peamine rasvendaja.

Selleks et saada rasvast lahti on vaja käivitada teist, olemasolevat energia-säästmis”programmi” mis ei vaja süsivesikud. See “programm” kasutab süsivesikude asemel rasva, ni rasvaste toitude näol, kui keharasva.

On üllatavalt kerge ja mugav ümberlülitada  keha oma enda rasva “sõõmisele“. See nõuab kahte sammu:

A.  Süsivesikude eemaldamine

(alguseks täiesti, hiljem natuke liberaalsemalt)

Tuleb anda kehale selget signaali, et süsivesikud ei ole enam kättesaadavad energia allikatena. Kehas käivib siis automaatselt ja päris kiiresti olemasolev (aga muidu “magav”) programm  rasvast energia loomiseks. Kiviajal oli  rasva kogumine ja nende varude “ära sõõmine” kasulik selleks et üle-elada nälja-ajad. Sellepärast see programm töötab hästi ja on kerge käivitada. Tänapäeval sööme asjautult palju rasva tekkitavat toitu -süsivesikud ja eriti suhkrud- ja sellega tekkivad ülekaalu probleemid.

Lisa: Ka kui paljud suhkru ja magustoidu armastajad ei ole tegelikult sõltuvad, on olemas üsna suur osa kellel on ebanormaalne geneetiline sõltuvus ja sellel juhul on seda kõige pealt vaja parandanda nii suurel määral kui võimalik. Se asi on geneetiline, ja sõltub geeni tugevusest kui suurel määral saab summutada seda. Meetodid on arendamisel selleks et seda geeni summutada. Igal juhul on enamvähelt kõikide juures võimalik vähendada suhkru sõltuvust.

Kui see on saavutatud on ülejäänud tegevus nagu soovitatud allpool  päris lihtne.Teen eraldi postitust selle kohta. Juba kõikide teiste süsivesikude eemaldamine, ja järjekindel ainult rasva kasutamine saab lihtsustada sõltuvuse paranemist.

Selleks et käivitada seda ümberlülitamist on vaja välitida süsivesikud (koogid, küpsised ja sajad eriti mitte aga kiireks vahetuseks kõiki vältida senini kui ümberlülitamine on toimunud).

Pea meeles, et siin kalorite arv ei loe. Nii kaua kui võtad isegi väikest suhkrut sisaldava küpsise osa, siis see võib aeglustada süsivekude seedimise  korralikut väljalülitamist kuna see annab keemilist signaali, et siiski on võibolla süsivesikud tulemas. Arvan, et see on tavaline, jah peamine, põhjus mispärast see, teisiti väga efektiivne kaaluvähendamismeetod ei õnnestu üksikute seas. Olen tihti kuulnud, et ega see väike tükk ei saa teha pahandust. Küll, loomulikult ei tõsta kaalu, aga saboteerib su kaaluvähenemisprogrammi kuna selles tükkis on miljonid suhkru moleküülid mis hoiavad tagasi ümberlülitamist.

Trenn on ka kasulik ümberlülitamiseks, vaata punkt E.

B.  Rasva kasutada peamisena energia allikana

[Natuke ümbermuudetud 1 Aprillil – pole nali 🙂 ]

Väga tavaline väärarusaamine on et rasv teeb rasvaseks. Tegelikult on teistpidi. Sellega et ainevahetus saab ümberlülitatud rasva kasutamisele, kasutab keha kõik rasva, sisemist kui ka välimist, energia, aga mitte keharasva loomiseks.

Selleks et hästi õnnestuda on vaja anda kehale selged signaalid:

  • 1. Süsivesikud pole kättesaadavad
  • 2. Hästi seeditav ja energiarikkas rasv on järjekordselt käepärast

Kui soovid kiirelt ja efektiivseslt ümberlülitada rasva toidlustamisele siis ole täitsa suhkrute ja süsivesikude vaba esimesed 2-3 nädalad ja sõõ ainult rasva energia allikana.

Meie lahja toidusõõmis-tava tõttu ei saa paljud inimesed hästi seedida rasva – annab rasket ja ebamugavat tunnet, aga see kaob tavaliselt mõnede nädalate jooksul kui sul ei ole maksahaigus või sappikivid.

Kõige parem energia allikas sel juhul on kokosrasv ja ka punase palmi õli (red palm oil, mitte red palm kernel oil). Mõlemad sisalavad peamiselt väga kergesti seeditavad rasvad mis ei koorma maksa, vaid lähvad otse rakkudesse, ja erinevad sellega teistest rasvadest (nn. medium-chain-fatty acids).

Eestis on olemas vähemalt üks toode mis sisaldab mõlemad koos ja peaegu ainult need kergesti seeditavad rasvad. Seda ma soovitan vahelduseks ja eriti kui sul maksa või sappikivi probleemid. Mõnedel võib võtta aega muu rasva seedimist käivitada ja see pole tähtis – saad ainult kasutada nimetatud rasvad alguseks.

Eriti kasulikud on muidu küllastatud loomsed rasvad, paremad nende seas, võirasv (eriti nn Ghee – valkainete-vaba võiõli mida seletan hiljem) ja pekk (searasv).

Taimsete rasvade seas, lisaks kokos- ja palmõlie, mis on kõige paremad ja hästi seeditavad, oliiviõli ja päikeselilleõli kuna nemal on oluliselt suurem vastupanu räästumise vastu. Räästunute õlide vabad radikaalid on alati kahjulikud, aga eriti kaalu probleemide puhul (seda seletan teises postituses). Ettevaatus “lahjade”, küllastamata, rasva õlidega. Need ei kannata kuumutamist ega valgust.

Kommertsiaalsed “lahjad” küllastamatu õlid nagu raps, soja jne räästuvad kergesti. On olemas väga vale ettekujutus, et “lahjad” õlid kaitsevad eriti hästi rasva tekkimist.

Rasvane toit mis viib võimele “süüa ära su enda rasva” nimetatakse “ketogeene toit” (ketogenic diet) ja sellest on head kogemused kaaluvähenemise suhtes.

Rootsis on süsivesikutevaene-rasvarikkas toit (LowCarbohydrateHighFat (LCHF)) lõõnud läbi sel määral, et arvatakse et juba on parandanud rahva tervist. Ma olen soovitanud need põhimõtted juba enne kui need lõid läbi rootsis ja ühtin täielikult nende mõtteviisidega. Sellega soovitan väga LCHF toidu nimekirja ja seletuse eestikeelset tõlget, vaadake http://www.kostdoktorn.se/wp-content/2008/01/LCHF-for-beginners-in-estonian-1.doc.

LCHF-i soovitused on natuke liberaalsed kui minu omad – sul on endal valida kui rangelt olla süsivesikuvaba ja kui rangelt ainult kasutada rasva energiaallikana. Minu kogemus on, et 1-2 nädalat pikk range reziim lülitab ümber ainevahetust rasvakasutamisele (mõnedel võib võtta kauemat aega tavaliselt sellepärast et on siiski võtnud süsivesikud). Paljud saavad hakkama ümberlülitamisega sellel kombel, aga üsna mitu vajavad rangemat reziiimi.

Saab ümberlülitamist jälgida uriinis nn “Ketostixiga” või sarnase ketoonide detektoriga. Kui ketoonid on olemas pidevalt siis on rasvakasutamine käivitatud. Kui vaheldub on vaja rangemalt ärahoida süsivesikud.

See reziim on lihtsam kui arvad ja ei nõua nälgitamist. Viimane ei soodusta kaalu kaotamist näitavad uued uuringud.

See võib juba piisada. Aga selleks et veel soodustada ümberülitamist rasvakasutamisele soovitan teatud juhtumistel:

C.  Paastumine pealelõunat või õhtul

Uued uuringud on leidnud et intermittentne paastumine, isegi mõned tunnid õhtul võivad soodustada kaalu vähenemist.

Tuleb individuaalselt välja leida kui vara saad alustada. Kui oled Ajurveeda nn Kapha tüüp (olen ka ajurveeda arst), siis võib juba paastuda alatest 15-16 või isegi varem. Pitta tüübil on harva kaalu probleemid ja ei kannata olla näljane – viib energiad tasakaalust välja. Ainult õhtul süüa ni lahjat suppi kui võimalik. Vaata tüübil sõltub kui rasvane ta on ja kui heas tasakaalus on. Kui on närviline, siis parem mitte kuna nälgimine ärritab vaatat ja viib keha tasakaalust välja (vaata on loomusest ebastabiilne ja nälgimine on üsna tugev destabiliseeriv faktor). Eelistada teised meetodid kõige pealt.

D. D3 vitamiin

Uued uuringud on leidnud et D-vitamiin soodustab tunduvalt kaalu vähenemist. Arvan, et põhjus miks see alati ei tööta võib olla et paljudel on magneesiumpuudus ja sellega D-vitamiin ei aktiveeru rakkudes. Vaadake mu tekstid D-vitamiini ja magneesiumi vajaduse kohta.

E. Trenn

Kõikidel on kasulik jalutada, eeskätt looduses iga päev 30-60 minutit, Kõige parem aeg on päikese tõusu ümber, aga, see pole enamuses läbiviidev kevadel. Lisaks on vaja kõvem trenn mõni kord nädalas ainevahetuse optimaalseks stimuleerimiseks.

Uued uuringud on näidanud et kõva jõutrenn soodustab eriti tugevasti mitokondriete loomist ja insuliini tundelikust, ja see on väga kasulik rasva eemaldamiseks. On leitud et aktiveerib magavad geenid ja elavdab sellega ainevahetust kudedes.

Minu kogemus on, et pole väga ebamugav käivitada rasket jõutrenni. On tõesti kasulik. Väga hea tunne kehas pärast. Kui sa pole jõutrenni õpetust varam saanud on hädavajalik alustada treeneri juhendamisel mingis jõusaalis. Muidu võib tekkida vigastused. Kirjutan detailselmalt selle kohta hiljem. Minu favoriit on Superslow – Superheavy training. Võtab ainult 20 min 1-2 korda nädalas ja annab siiski tunduvad tulemused hämmastavalt kiiresti.

Lisaks on trenn kasulik selleks et takistada süsivesikude “sissetungimist”  nii õelda “tagaukse” läbi. Kui on energia puudus, võib keha tuua energiat lihaste valkainete aminohappetest ümbermoodustades neid ainetesse mis on seotud süsivesiku “energiatootmiskanalidega” (vaadake “Connection of amino acids to glucose metabolism..“).

Kui teed trenni, annad aga selget signaali et valkained on vaja keha ülesehitamiseks ja see blokkeerib nende ümbermoodustmist suhkru suunas.

F.  Glutenivabadus

Nagu olen varem teatanud on glutenivabadus väärtuslik kaalu vähendamiseks ja tasub proovida.

Kiireks tulemuseks on alguses olla “täitsa glutenivaba”. See nõuab et väldis kõik teraviljad kas täistera või mitte. Vältida Nisu, Rukki, Odra ja isegi Kaera tooted (uued uuringud on leidnud et Kaer loob gluteni sarnast ainet). Vaadake postituse: Ülekaal vähenes glutenivaba toiduga

Lugege ka “Kaalu vähendamine 1” (30 dets 2014) mis annab ülevaadet. Kahjuks mul aeg ei ole lubanud varem kirjutada teist osa.

Kaalu vähendamine 1

Kuna ülekaalu asi on mitmekülgne ja komplektne loon selle teema sarja.

Siin ülevaade tähtsamaste faktorite kohta mis on seostatud kaalu tõusuga:

Suhkru ja teiste kiiresti omistavate süsivesikute söömine kaasarvatud: Loob sõltuvust mis on ravitav
Fruktoos mis toob kaasa insuliini resistentsi ja eeldiabeeti. Välditav ja sõltuvus parandatav.
Stressi hormoonid Stressi vastupanu on parandav
Riidlemine abikaasaga – emotsionaalne ebatasakaal. Ärge minge lahku – riidlemise ja ülekaalu põhjused on ühised ja on ravitavad
Serotoniini puudus – depressioon Ravitav loomulikute vahenditega ja meetodidega
Soolestiku bakterite floora häire Väga tähtis ja hästi ravitav faktor
Candida seene infektsioon Tähtis ja hästi ravitav
Insuliini resistents, eel-diabeet. (Eestis 140.000 inimest) Hästi ravitav aga mitte tavameditsiini meetmetega mis on peamiliselt sümptomiravimid
Östrogeeni ebatasakaal – oluline rasva tekkimise stimulaator. Saab tasakaalustada
Xenoestrogeenid – östrogeense toimega ained. Saab kergesti eemaldada.
Gluten. Vältida kõik teraviljad, ka kaera millel on glutenisarnane toime ka pole glutan.
Põletik rasva kudedes mis viib rasva kasvule On hiljuti seostatud soolte bakterite toksiinidega ja sellega hästi ravitav
Aspartam. “Suhkruasendaja” mis tõstab kaalu. Kerge vältida kui ainult lugeda toidu sisu infot põhjalikult – on väga tavaline.
Adeno Virus 36 (Ad-36). Infektsioon toob kaasa kaalu tõusu. Ravitav.

Kokkuvõttes on selgesti valge suhkru ja teiste kiiresti omistavate süsivesikute söömine väga tähtis faktor. Fruktoosil on tugev rasva tekkitav toime, mille tavaliste allikaste seas on karastusjoogid ja “suhkruvabad” diabeetide majustused. Fruktoos on tähtis insuliini resistentsi põhjustaja.

Ilma suhkrute vältimiseta ei ole reaalne vähendada kaalu.

Suhkur loob aga sõltuvust, paljude juures päris tugeval määral, ja see on seotud Serotoniiniga “õnne-neurotransmittoriga”, kuna suhkur töstab ajutiselt serotoniini. On olemas paremad alternatiivid serotoniini töstmiseks.

Viimaste aastate jooksul on tavaline teadus alganud tunnustama ajurveeda ja hiina meditsiini teavet, et soolestiku olukord on väga tähtis vaimse tasakaalu ja heaolu jaoks. Peamine faktor on siin halvad mikroorganismid, bakterid ja seened, mille toksiinid mürgitavad aju ja loovad vaimset ebatasakaalu kaasarvatud serotoniini puudust ja sellega seotud suhkruimu. Saavad ka luua soolestiku lekkimist, mis halvendab olukorda olulisel määral tuues kaasa suuremat ajumürgitust aga ka põletikut rasvas mis toob kaasa rasva kasvu insuliini resistentsi loomise läbi.

Eelidabeedi insuliini resistents kasvab rasvenemisega ja toob kaasa nõjaringi milles insuliini resistents omatkorda toob kaasa rasva kasvu. Suur teema mida arutan eri postituses.

Östrogeenil, naishormoonil on rasva tekkitav toime kui keha hormoonid on tasakaalust väljas, ja see on tavaline. Rasva rakkud omatkorda toodavad östrogeeni – jälle nõiaring mis on parandatav.

Xenoestrogeenid on olemas näiteks pehmetes plasti toodetes, kaasarvatud plastipudelites, toidupakendistes ja plastkiledes, ja imbuvad sealt toidusse sisse. Need on täna tähtsad faktorid mida saab kergesti ära hoida.

Selge on, et ülekaalu probleem on mitmekesine ja võib olla põhjendatud erinevatest faktoritest. Siiski pole ülekaal üldse võimatu korda seada, nagu näete tabelis ülal.

Juba suhkru ja teiste kiirete süsivesikute vältimine töötab enamusel, eriti kui madalat serotooniini parandatakse, mis on teostatav kusjuures soolestiku floora kordaseadmine mängib tähtsat rolli.

Jah see oli väike ja ebatäiuslik eelmaitse selle kohta mida kattan tulevastes postitustes ülekaalu kohta.

headuutaastat

Tänud Arvutiturvele ilusa pildi eest.

Dr Jaan

Ülekaal vähenes glutenivaba toiduga

Leiti, et nisu glutenit sisaldav toit võib luua rasvanemist mitmete mehanismite läbi ja võib sellega olla tähtis ülekaalu loov faktor. Nisu gluten on olemas kõikides nisut sisaldavates toodetes, mitte ainult valgest jahust tehtud kookides ja sajades vaid ka täistera nisu toodetes ning mitmes teistes toiduainetes.

Teadmiseks olen ettevalmistavas postitutse nisugluteni ja teiste nisu valkainete problemaatiliste toimete kohta.

(Lugege ka lugejate vastused allpool – juba on mõned teatanud kaalu vähenemise kogemust seoses varasema gluteni eemaldamisega toidust.)

Uuringu tulemus

Kehakaal ja rasva kogus kudedes vähenes gluteni-vabade hiirte juures võrreldes gluteniga toidetud hiirtega, ilma et sõid vähem. Mõõtmised näitasid ka et insuliini resistents ja põletikut soodustavad faktorid vähenesid. Urijate järeldus oli:

”Tulemus paistab näidata et gluteni vaba toitu peaks proovima uue meetodina ülekaalu ja ainevahetuse häirete ennetamiseks”.

Detailid

Hiired toideti rasvarikka toiduga kas ilma glutenita (GF grupp) või 4,5% gluteni sisaldusega (kontrolli grupp). Jälgiti 16 erinevaid parameetrit kaasarvatud kehakaal, rasv kudedes, vere rasva näitajad, vere suhkur, insuliini vastupidavus, ja mitmed spetsiaalsed ained ja entsüümid mis on seostatud ülekaaluga.

(See tekst on teadlaste jaoks:) Muutused olid seotud selliste geenide aktiveerimisega (up-regulation) mis on seotud rasva sulatamisega (lipolysis), ja rasvhappede oksidatsiooniga mis on seotud keha rasva vähenemisega (geenide nimetused: PPAR-α, LPL, HSL ja CPT-1). Toimus ka parem suhkru (glukoosi) tasakaal ja põletikut põhjendava geeni (PPAR-γ) ekspressiooni vähenemine gluteni vabade loomade juures.

Allikas: “Gluten-free diet reduces adiposity, inflammation and insulin resistance associated with the induction of PPAR-alpha and PPAR-gamma expression.” Soares FL, de Oliveira Matoso R, Teixeira LG, Menezes Z, Pereira SS, Alves AC, Batista NV, de Faria AM, Cara DC, Ferreira AV, Alvarez-Leite JI. J Nutr Biochem. 2013 Jun;24(6):1105-11

Kommentaar

Eriti huvitav ja oluline on, et gluten tõi kaasa mitmete tähtsate ülakaalu põhjustavate geenide aktiveerimist. Asjaolu, et tema toime oli mitmekesine, ja tähtsal määral DNA tasemel, näitab et tema mõju võib olla võimas (on veel vaja selgeks määrata kui tugev geenide aktiveerimine oli ja millel määral sarnased efektid toimuvad inimese juures).

See tähendab, et nisutooted võivad olla tähtsamate kehakaalu tõstjate seas. On loomulikult vaja rohkem uuringut, aga see töö oli kvaliteetne ja kasutas mitmed tähtsad ja edasijõudnud parameetrid, mispärast on põhjus võtta seda võimalust tõsiselt. Tihti leitakse sarnased efektid kui hiirte juures ka inimesete juures.

Proovige gluteni vabadust ja teatage mulle tulemust

Mis pärast mitte proovida täielikut nisutoodete vabadust mõned nädalad ja vaadata mis juhtub kehakaaluga? Glutenivabade hiirte juures vähenes kehakaal olulisel määral ilma söögi vähenemiseta. Võibolla toimub see ka Teie juures. Nisu valkainetel, kaasarvatud glutenil võivad vahest olla ka teised halvad toimeid. Sellepärast on igal juhul hea põhjus proovida. Ärge muutke toidu kogust. Ainult hoidke ära gluteni söömisest (ideaalselt samat kalooria kogust süües).  Kui proovite, palun teatage oma kogemuse kommentaarina sellele postitutesele.

Teised tähtsad ülekaalu tõstvad faktorid

Aga on olemas ka teised tähtsad ülekaalu tõstvad faktorid. Kirjutan nende kohta tulevikus. Siin nimekiri mõnede tähtsamate kohta:

  • Suhkur ja teised “kiired” (kõrge glükeemilise indeksiga) süsivesikud. Leiduvad kookides, valgestes sajades, küpsistes, majustustes jne. Peetakse kõige tähtsamaks ülekaalu tõstjaks ka kui Fruktoosi roll on samuti väga tähtis.
  • Fruktoos – tavaline allikas on karastusjoogid, aga ke mitmed teised toiduained. Majsi ja Agaave siirupid on väga fruktoosirikkate seas. Peetakse väga tähtsaks ülekaalu tõstjaks.
  • Magneesiumi puudus. On väga tavaline mitmetel põhjustel, stress olles tähtsamate seas. Diabeetes, higistamine, kõhulahtisus, alkohol on teiste tähtsate faktorite seas. Paistab mängida olulist rolli ülekaalu puhul. Nõuab D-vitamiini omistamiseks.
  • Xenoestrogeenid. Östrogeense toimega loomulikud või sünteetilised ained kaasarvatud loomulikud ained teatud toitudes, soja olles tähtsamate seas. Tavaline allikas on pudelid ja kiled pehmest plastist. Ka õlul on tähtis östrogeene toime, vaadake “Õlu teeb mehe naiselikuks“. Xenoestrogeenid paistavad tõsta ülekaalu tähtsal määral.
  • Joodi puudus. Võib olla tavalisem kui üldiselt on tuntud, võibolla eriti kagu eestis.
  • Trenni puudus. Trenn saab lisada kehakaalu vähenemisele umbes 20% võtta. Uued lihtsad kodutrenni meetodid võimaldavad vähendada kehakaalu effektiivselt. Aga pidage meeles, et 80% kaalust sõltub ülal toodud faktoritest.
  • Krooniline stress. On väga tavaline. Teatud uuringud paistavad näidata, et see on päris tähtis faktor aga pemaiselt seoses süsivesikude-rikka toiduga ja diabeet II tekkimisega.
  • Diabeet II. Ülekaal on tähtis Diabeedi põhjustav faktor aga  Diabeet toob ka kaasa veel suurema ülekaalu tendentsi – nõiaring, mis on täiesti parandatav.

Kirjutan hiljem detailsselt nende ja ka ülal nimetamata faktorite kohta.

//

//

Kolesteroli müüdi kohta raamat nüüd tasuta

ranskov bookSain just teate, et Dr Uffe Ranskovi kuulus 1991 aa. väljaantud (ja korduvalt uuendatud) raamat “The Cholesterol Myths”  on nüüd kättesaadav tasuta on-line järgmises kohas – on ikka veel aktuaalne: http://www.ravnskov.nu/CM (kahjuks ainult inglis keeles aga allpool mõned kokkuvõtted eesti keeles)

Viimaste aastate uuringud on kinnitanud autori arvamused

  • Rasvane toit ei põhjusta südame haigused
  • Kõrge kolesteroli tase ei põhjusta südame haigused
  • Rasvased toidud ei tösta kolesteroli tasemet
  • Kolesterol ei ummista arterid
  • Madal kolesterol ei pikkenda elu iga
  • Statiinid – kolesteroli maandajad – ei kaitse südame infarkti vastu
  • Küllasamata rasvad ei ole kasulikud
  • Kolesteroli maandamis kampania ei põhine kvaliteetsel teadusel

Ranskov on kuulus selle eest et oli esimeste seas kes avastas kolesterooli ja küllastatud rasva kahjulikuse teooria puudulikuse. Kui mitte varem, saate aru peale raamatu lugemist et pole olemas kindlaid tõendeid et toit mis sisaldab palju kolesteroli või küllastatuid rasvu põhjustab südame haigust (mida autor nimetab “The diet-heart idea”).

Kokkuvõtlikud lõigud eesti keeles:

Rasvarikkas toit oli seotud infarktivabadusega Kenias

Masai rahvas Kenias sööb väga rasvast toiu – palju rasvast täispiima, verd ja rasvast liha. Kui diett-süda haiguse idee oleks õige südahaigus pidanud olema epideemiline Kenia. Selle asemel mitte kellegi põdes selles haiguses. Ka kui sõid hulgaliselt kolesteroli oli nende kolesteroli väärtused palju madalamad kui lääne maades. (Ranskov esitab ka mitu teisi sarnaseid avastusi).

“Hea” (HDL) kolesterol ei kaitsnud:

Soome uuring vördles kolm Soome rajaooni kus oli väga erinevad südame haiguse sagedused. Kui HDL kolesterol oleks olnud kaitsev siis oleks kõige väiksem infarkdi suremus olnud Kareelias kus oli kõige kõrgemad HDL-i tasemed. Selle asemel oli seal kaks korda suurem infarkdi suremus kui Helsingis kus HDL oli oluliselt madalam.

Puudus seos kolesteroli ja veresoonte lubjastuse vahel

“..[neljas uuringutes erinevates riikides] ei leitud seost kolesterol ja lubjastuse taseme vahel. 200 surnud inimeste seas oli sama palju lubjastust nendel kellel oli madal kolesterol kui nendel kellel oli kõrge. .

Statiinidel polnud oluline kaitsev toime

simvastatin40mg28tabStatiinid (Simvastatin, Lipitor, Lescol, Mevacor, Pravachol, Zocor, Crestor jne) on väga kasutatud kolesteroli maandavad ravimid, kuna väidetakse et vähendavad südame infarkti ohtu olulisel määral. Aga kriitiline kuue uuringute statistika analüüs näitas et vahe oli nii väike et võis sama hästi olla juhuslik (südame infarkdis mitte suremine 92% ilma ja 93% statiiniga, 98,4% ilma ja 98,8% statiiniga, 99,55% ilma ja 99,67% statiiniga jne).

[Dr Jaan:] Mida aga paljud arstid ei tea, on et statiinid suurendavad südamepuudulikuse ohtu. Põhjus on et nemad vähendavad südame tugevuse jaoks olulist ainet, Ko-entsüüm (CoEnzyme) Q10 südmes. USA-s tekkis tapva südamepuudulikuse epideemia siis kui viidi statiinid turgu..

Väljavõtte eelsõnast:

Dr. Ravnskovs contention is that the diet-heart idea is built on sand. He leads us through the history of the concept in an interesting and readable way. His writing clearly demonstrates the enormous depth and range of his reading on this subject. Step by step he examines the evidence for the diet-heart idea, and step by step he shows us how that evidence may be flawed and contradicted by other research that is rarely acknowledged and quoted.

Viimaste aastate uuring on kinnitanud kasvaval määral et Ranskov varjaselt nägi asja õigesti läbi, nagu ka näete mu hiljutises postituses “Tipp teadur: Vahukoor ja või pole kahjulikud ja seal antud linkides.

 

//

//

//

//

//

//

//

//

//

//

//

Tipp teadur: Vahukoor ja või pole kahjulikud

(Olen muutnud ja olulisel määral täiendanud varemat positust sarnase pealkirjaga, nii et tasub jälle lugeda)

Juhtiv inglise südame ekspert:

“Teaduslikud tõendid näitavad et nõuanne vähendada küllastatud rasvad toidus on paradoksaalselt suurendanud rahva südamehaiguste ohtu.”

Seda ütleb Dr Aseem Malhotra, südamehaiguste ekspert Londoni,  Croydoni ülikooli haiglas.

Allikas: “Saturated fats not the major issue”. British Medical Journal.

Kommentaar

Viimasel ajal on ka teised tavameditsiini eksperdid alganud tunnustama et küllastatud rasvad pole kahjulikud. On röömustav et isegi juhtivad eksperdid algavad saama seda aru, mis juba kaua on olnud selge meie seas kes tegeleme integratiivse meditsiiniga. Vaadake ka mu postitused: “Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik” (veebr. 2010) ning “Kõrge kolesterool? Kõrge kaal? Söö siis rasvast toitu!” (mai 2011).

Ülal nimetatud uurimisteate järeldus on, et küllastatud rasvad ei põhjusta kolesterooli sättimised ja sellega mitte arterioskleroosi ” (veresoone lubjastust). See tähendab et ei põhjusta pärgarterite haigust ja teised veresoonte kitsendamisega seotud häired, mida senini arvati. Teistpidi, võivad isegi olla kasulikud.

“Vahukoor ja või” pole ainsad

Nimetasin neid peakirjas mõnede küllastatut rasvade näidetena. Tahtsin neid eriti esile tuua, kuna paljud kardavad neid põhjendamatult. Looma rasvad on üldiselt suurel määral küllastatud, kaasarvatud rasv kõikides piima tootedes mida pole lahjendatud. Piima rasva eemaldamine vähendab väärtuslikud vitamiinid (A ja D) ja ka teised tervisele väärtuslikud ained. Sellepärast on soovitav kasutada eeskätt täispiima.

Küllastatud rasv ei tõsta kaalu

Tähtis on ka teada, et rasva söömine tavaliselt ei tösta kaalu. Seda teevad süsivesikud ja eriti raffineeritud suhkur ja teised raffineeritud toiduained nagu valge nisujahu. See tähendab, näiteks magusad koogid ja majustused. Kui kasutada rasva energiaallikana süsivesikude asemel, saab kaalu maha võtta. Rohkem selle kohta teine kord.

Piima tooted vahest kahjulikud seoses gluteni intolerantsiga

Arvamus on levinud et piimatooted pole kasulikud tervisele. See on teine suur teema, aga tahan esialgu õelda et nemad on tavaliselt kasulikud inimesele, kellel on hea tervis, aga võivad olla kahjulikud teatud tervise häirete, eriti nn gluteni intolerantsi puhul kuna piima valkained võivad mõnede juures (mitte alati) “ristreageerida” gluteniga, see tähendab, tuua kaasa samasugused efektid kui gluten. Gluteni intolerantsi puhul, põhjustab gluten lekkivat soolestiku mis toob kaasa paljud tervisehäired – eriti põletikud (auto-immuunreaktsioonid) – ja on seotud mitmete tavaliste krooniliste haigustega. Lisaks on gluten toksiline ja  arvatakse et on seotud tavaliste närvisüsteemi degeneratiivsete haigustega (MS, ALS, Parkinson) ja teatud neuropaatiatega. Ka võibolla Shizofreeniaga.

See ühtib hiljutise avastusega, et gluteni intolerants on palju tavalisem kui varem teatud. Mõned arvavad, et enamusel on see häire, aga kindlat statistikat pole veel olemas. Ise kahtlen, et on nii väga tavaline aga kahtlematu tabab see mitmeid inimesi.  Paistab igal juhul olla tavaline halva tervise põhjus.

Järelikult, kui sul on mingi pikkaajaline häire, tasub teha proovi mõned nädalad, hoides täitsa ära nii glutenist kui piimatoodetest. Gluteni allikad on kõik nisu, rukki ja odra tooted. Hiljuti on leitud et kaer võib ka ristreageerivad gluteniga. Nemad võivad olla lisatud mitmel pool, kus sa ei aima, sellepärast kontrollida toiduainete koostist põhjalikult. Kui tunned ennast selgesti parem peale nädalat või kaks selle diettiga (vahest võib isegi juhtuda mõne päeva pärast), siis oled teinud tähtsat sammu parema tervise suunas. Proovi siis kas kannatad piima, kuna ainult vähemusel on ristintolerants gluteniga. Kui oluliselt parem aga mitte täitsa, hoia siis ka ära muust toidust mis tekkitab sulle negatiivsed reaktsioonid kas kõhus, või nahas, või liigestes, või mujal kehas. Ja proovi välja mis on eriti tähtsad vältida. Siis kui paraned saad jälle neid kannatada. Kuidas käsitleda asja pikka peale ja parandada gluteni intolerantsi ja lekkivat soolestiku on suur teema mida arutan edaspidi.

Pandke tähele, et gluteni kahjulikud efektid ei paista toimuda inimese juures kellel pole gluteni intolerants.

Arutan seda teemat sügavamalt tulevases postituses.

C-vitamiin – Tähtis koduravim

[Uuendatud 21 märtsil 2013]

Suur imetajate enamus toodab C-vitamiini rikkalikus koguseS

Inimene, mõned ahvi liigid, meresead ja mõned teised liigid ei tooda C-vitamiini. Kõik teised liigid on võimelised tootma ise C-vitamiini.

Kas teate, et kits sama kaalub a kui inimene toodab umbes 13000 mg C-vitamiini päevas.? Kui ta on stressis, võib toota kuni 100.000 grammi päevas- Samuti toodavad teised imetajad, väljaarvatud inimesed ja üksikud ahvi liigid C-vitamiini suures koguses – kehakaalu suhtes umbes 200 korda rohkem kui doos mis Raviamet peab vajalikuks (100 mg päevas meestel ja 70 mg naistel).

Kas on põhjus arvata,  et inimesel on vaja vähem? Inimese geenid, füsioloogia ja biokeemia on peaaegu täiesti seesamane kui teistel imetajatel. Pole ka olemas mitte ühte avastust mis näitab et meil C-vitamiiniga seotud ainevahetusprotsessides on olemas vahe võrreldes imetajatega kes toodavad suured C-vitamiini kogused.

Uurijad on leidnud, et põhjus mispärast me ei tooda C-vitamiini on ühe ainsa geeni defekt, mis tekkis mutatsioonina kaua aega tagasi.

Need asjaolud annavad põhjust arvata,  et meil võib tegelikult olla vaja palju suuremaid C-vitamiini koguseid hea tervise jaoks kui Ravimiamet arvab.

C-vitamiin on kasulik mitmet moodi:

Stressi puhul tõuseb C-vitamiini vajadus mitmekordselt.

Viiruse ja bakteriaalsete haiguste puhul on vajadus väga suur, 25-250 grammi päevas.

Suur arv uuringuid on teatanud, et C-vitamiini kasutamine on parandanud kõik uuritud viirushaigused, kaas arvatud väga tõsised haigused nagu polio ja entsefaliit. On leitud et paranemine on doosi küsimus.

Oksüdatiivse stressi – vabade radikaalide ülekaalu puhul –  on C-vitamiini vajadus suur

Pärgarterite haigus võib paraneda C-vitamiini abil

C-vitamiin on tähtis raua ja kaltsiumi imendumiseks

Grippi raskes kopsupõletikus suremas meest päästeti ellu C-vitamiini abil. Kliinilised kogemused teiste väga raskete juhtumitega on samuti,  et C-vitamiin saab ära ravida teisiti ravimata viiruse haigused.

Magneesiumi puudus võib tekkida täisteraviljade tõttu

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Mul on tekkinud mulje et paljudel eestlatel on suure magneesiumi puuduse tavaline sümptom, nimelt lihaksete krambid või kisklemised.

Uurimised teistes riikides on leidnud, et magneesiumi puudus on tänapäev päris tavaline. Põhjused on mitmed ja üks faktor, mis paistab olla eriti tähtis eestis on päris ulatuslik täisteraviljade kasutamine kas leibades või müslides.

Räägitakse et üks põhjus mispärast täisteraviljad on kasulikud on et nendes on palju mineraale. Aga nendes on ka olemas aine mille tõttu mineraalid ei imendu.

Füütinhappe takistab mineraalide imendumist

Täisterades on  fütiinhappe mis väga efektiivselt seob enda juurde tähtsad mineraalid, kaasarvatud magneesiumit, tsinki ja rauda. Kui sööte täistera, koos näiteks magneesiumi või raua tablettidega, siis need mineraalid ei imendu, vaid jäävad sooltesse. Jätka lugemist

Kõrge kolesterool? Kõrge kaal? Söö siis rasvast toitu!

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Kas arvad, et rasvane toit töstab kaalu ja kolesterooli ning ohustab su tervist?

Kas arvad, et küllastud rasv ja kolestroolirikkas toit viib infarkdisurmale?

Siis sa eksid täiesti! Sul pole põhjust tunda häbi selle eksituse pärast, kuna see  on väga tavaline.

Teaduslikud faktid näitavad et kolesterooli ja küllastatud rasvarikkas toit koos valkainetega vähendab kaalu, kolestrooli ja teisi infarkti ohu näitajaid.

Vaadake seda ingliskeelset videot, USA professori poolt kes põhjalikult uuris mida teadus tegelikult näitab:

Vaadke ka mu varemat postitust, Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik

Transrasvad – eriti kahjulikud südamele

Transrasvad on ebaloomulikud – sünteetilised rasvad, mis suurendavad südame haiguse ohtu 10-kordselt (1) . Toovad ka kaasa kuni kaks korda suuremat eesnärmevähja (2) ja rinnavähja (3) ohtu.

Neid pantakse toidu sisse selleks et muuta tema konsistentsi, näiteks shokolaadi, või selleks et asendanda loomulikut rasva (olles odav), näiteks on olemas transrasvast vahukoor, see paistab olla tavaline eesti “vahukoore” kookides/tortides.  Mitmetes küpsitestes, leibades ja eriti sajades leiduvad transrasvad, eriti röstsajades kuna sellega saavad kõvemat konsistentsi mis võimaldab röstimist. Olen leidnud, et teatud märgid panevad transrasvu peaegu kõikidesse toodetesse, eriti Fazer.

Teine populaarne kategooria milles on transrasvu olulisel määral on kartulikrõpsud ja pommes frites. Mõnedes uuemates kartulikrõpsudes seda ei ole aga see on veel ebatavaline.

Tavaliselt on transrasvad olemas shokolaadides, ka rahvusvaheliselt tuntut märkides. Kalevi tooted on eesrindlikud, kuna nemad on eemaldanud transrasvu oma toodestes – teatavasti on nemad esimeste seas, kui mitte esimesed maailmas.

Transrasvu on ka olemas mitmes aga mitte kõikides margariinides. Üks õudsamatest oli varem Beceli Omega 3 margariin, mida reklaamiti punase südamega, väidetes et on hea südamele ka kui sisaldas tahkestatut rasva. Õnneks on Becel eemaldanud transrasvad selles toodes.

Hüdrogeenitud = tahkesatud

Tavaliselt ei seisa et toode sisaldab transrasvu, kuna seadused veel seda ei nõua – mis on suur puudus.

Deklareeritakse et toode sisaldab hüdrogeenitud/tahkestatud või osaliselt hüdrogeenitud/tahkestatud rasvu. Transrasvad tekkivad hüdrogeenimise (tahkestamise) läbi ja on olemas eriti suures koguses osaliselt tahkestatud rasvades. Täielikult tahkestatud rasvades ei ole transrasvu, aga sellised rasvad on nii kõvad, et ei sobi söömiseks. See tähendab, et tahkestatud, kas “osaliselt” või mitte on kahjulik.

USA teadusakadeemia – ka väga väike kogus on kahjulik

USA teadusakadeemia on teatanud peale ulatusliku uurimise et pole võimalik määrata kindlat kõige madalamat transrasvade kogust – isegi väga väike sisaldus on kahjulik.

Järeldus

Kuna transrasvasd on kahjulikud isegi väga väikestes kogustes, on soovitav nendest täitsa ära hoida. Sellega tekkitate ka surve nende vastustundetu tootjate vastu, kes panevad transrasvu oma toodetesse.

Eesti riik peaks, nagu Taani, vähemalt piirama transrasvad toidus kuni 2 protsednini. EL otustas 2008 alustada seadusandluseprotsessi transrasvade piiramiseks toitudes (see protsess on aeglane, võib võtta 5 aastat). Aga piiramine ei piisa, kuna isegi väisked kogused on kahjulikud, peaksime täitsa ära keelama. Oleme aasta tuhandite jooksul saanud hakkama ilma.

Transrasvad pole hädavajalikud. Argument et nemad (teatut määral) pikendavad toidu kestvust on absurdne. Mis mõtte on pikendada kestvust kui toit samal korral saab kahjulikuks tervisele? Kas tootjade ja kaupmeeste huvid on tähtsamad kui inimeste tervis? Lisaks kestvus ei ole tänapäev oluline probleem kuna nüüd kasutatakse külmetamist nii pikkades transpordides kui poodides?

LISA 8 aprillil

Hiljuti on rootsi parlament otsustanud keelata transrasvade kasutamist toidus ja jälgib sellega Taani eeskuju.

Saatke kirja tervishoiuministrile

Saate kopeerida järgmist ja saata aadressile (peale keele parandamist)

Lugupeetud tervise minister,

On teaduslikult kindlaks määratud et isegi väga väiksed transrasva kogused on kahjulikud tervisele. Nemad suurendavad südame haiguste riski kümnekordselt ning toovad kaasa suuremat rinna vähja ja eesnäärme haiguse ohtu, vaadake näiteks Dr Suurküla blogi “Transrasvad – eriti kahjulikud südamele“.

Nõuan sellepärast et Teie keelate ära nende kasutamist toiduainete tootmises, eriti kuna nemad ei ole hädavajalikud.

Lugupidamisega,

….

Viited

1. “The influence of trans-fatty acids on health“. A report from the Danish Nutrition Council.  2003.

See aruanne oli põhjus mispärast Taani keelas transrasvade kastuatmist toitudes suuremas koguses kui 2%.

2. Trans fats increase prostate cancer risk. Harvardi ülikooli uuring leides et transrasvade kasutamine kahekordistas eenäärme vähjua riski.

3. Trans-fats linked to breast cancer risk in study. (Reuters) Naistel kellel oli kõige kõrgemad transrasvade kogused veres, oli kaks korda nii suur risk põdeda rinna vähjasse kui teised. Seda rohkem transrasva, seda suurem oli oht.

Südame infarkti ennetamine

MÄRK 1: Palun andestage võimalike keele vigade eest, mida parandatakse nii pea kui võimalikult , vaadake mu keel]

MÄRK 2: Selle blogi kujundamisprogrammil on viga, mille tagajärjel fontide suurus tektstis võib varieerida (paistab olla seotud Windows 7-ga). Ma ei ole veel leidnud võimalust seda parandada.

_______________________________________

[Viimati uuendatud 2 novembril 2010]

Kuna sügis tavaliselt on infarktide hooaeg tahtsin seda kiiresti publitseerida kuna see teadmine võib infarkti efektiivselt ära hoida. Sellepärast pole see posititus veel lõpliklut valmis. Ravimite nimekiri ei ole veel täisluk ja ka mitte viidete oma.

Oksidatiivne stress – selle haiguse põhiline kahjustav faktor

Nagu selgitatud eelmises postituses, paistab olla hästi põhjustatud arvata, et vabad hapniku radikaalid on selle haiguse algpõhjus.  Vabad radikaalid on keemiliselt aggressivsed ained mille veresoonte kahjustav toime on hästi tõestatud. Nende ülekoormus loob nn. oksidatiivset stressi milles keha kaitse nende vastu on ülekoormatud. Lisaks arterite seinade kahjustamisele on oksidatiivne stress on ka seostatud pärgarterite krambiga (Yasue H, et al (2008)).

Stress, teatud bakteriaalsed infektsioonid, ning seente mürigid on seostatud selle haigusega. Need on kõik seotud oksidatiivse stressiga. Teatud antioksidatiivsete vitamiini puudused on ka seotud kõrgema riskiga: C-vitamiin, E-vitamiin (nii tokoferoolid kui tokotrienoolid, mitte ainult alfa-tokoferool), D-vitamiin. Samuti ka Seleni puudus. Selenil on ka antioksidatiivne toime.

On olemas mitmed vaba radikali allikad keskkonnas, mille seas auto väljheite gaasid ja eriti tsigaretti suits on tähtsad faktorid. Ka need on seostatud oluliselt suurema infarkti riskiga.

Selle haiguse keskne raviprintsiip peaks sellepärast, minu arvamusel, olema antioksidantide kasutamine. Selleks et see oleks efektiivne on vaja mitmet laadi antioksidante. Uuring on senini ükskülgselt uurinud ühe antioksidanti korraga ja on selle tõttu arvatavsti olulisel määral alla hindanud oksidatiivse stressi elimineerimise tähtsust.

Ennetamine ja ravi

(Allpool esialgne tekst)

Kõige pealt nimetan tähtsaid aineid ja pärast seda praktilised nõuanded.

Ülaltoodud faktide alusel on põhjustatud rõhutada mitmekülgset antioksidantide kasutamist.

E-vitamiinil on  väga väärtuslik anitoksidatiivne toime, aga mitte aptegis tavaliselt müüdud alfa-tokoferoli kujul, kuna sellel võib isegi vahest olla kahjulik toime. Alfa tokoferol on vaid üks kaheksast E-vitamiinist (alfa, beta, gamma ja delta tokoferolid ja tokotrienolid). On vaja enamvähem kõik selleks et saada kasu E-vitamiinist. Nimetan seda loomulikut E-vitamiini “E(8)”. Loomauuringud on näidanud et E(8) saabparandada pärgarterite kitsenemist, eriti teatud tocotrienolid. Inimeste juures on leitud et E-vitamiin vähendab arteriosklerootiliste plekkide (plaques) arvu tunduvalt. Delta-trienol takistab eriti efektiivselt trombotüütide ladestamist (see toob kaasa infarkti halvemal juhul).

Ma ei tea veel kas E(8) toidulisandid on jõudnud eestisse, aga neid on olemas, rootsis ja soomes. Vähemalt peaks siin olema olemas nisu idu õli millles on olemas kõik 8 E-vitamiinid, aga see õli peab olema raffineerimata ja õrnalt toodetud nagu see briti “Wheat Germ Oil“.

D3-vitamiinil (kholekaltsiferolil) on antioksidatiivne toime.Lisaks on on ka leitud, et toob kaasa veresoonte paranemist kaasarvatud kitsenemiste eliminatsiooni. D-vitamiin mõjub ainult kui keha on piisavalt varustatut magneesiumiga millel on oma ette positiivne mõju selle südamehaiguse puhul. Hoiatus: Apteegides müüakse peamiselt D2-vitamiini (ergokaltsiferoli) millel pole sama head toimed. On aga olemas D3 vitamiin mõnedes eesti apteekides.

C-vitamiinil on tähtis ennetav toime oma antioksidatiivseefekti tõttu ja soodustab ka veresoonte seinade normaalset struktuuri ja funktsiooni. C-vitamin on looduses seotud teatud bioflavoniididega ja siis on tema toime oluliselt suurem (30%) ja võibolla väärtuslikum – selle kohta on teadmine ebatäiuslik. Aga selleks et saada piisavat C-vitamiini, ei piisa alati looduslikute C-vitamiini allikate kasutamine. Mina soovitan sel juhul kombinatsiooni puhta C-vitamiina ja nende ainete vahel. On olemas soome ravimid millel on selline koostis. Puhas C-vitamiin imendub kiiresti ja kaob kiiresti verest. Sellepärast on vaja seda võtta mitu korda päevas, või parem võtta sorti millel on pikkaajalinde toime (slow release).

K2-vitamiin kohta on samuti teatatud et vähendab veresoonte kitsenemist. On olemas eriti suures koguses hapu kapsates.

Nattokinase on kõige efektiivsemate meetmete seas veresoonte kitsenemise eemaldamiseks. Tal on efektiivne võime elimineerida (fibriini) ladestusi veresoontes ja mu enda kogemusel on väga kitsad pärgarterid eelinfarkti seisundid paranenud sellega.

Quercetin, mis on olemas suures koguses muuseas õunades,takistab nende rakkude kasvu mis põhjustavad veresoonte kitsenemist.

Homotsüsteini vähendamine on tähtis kui selle tase on kõrge, ja see on minu kogemusel tavaline pärgarteri haiguse puhul. Kuna selle aine kõrge tase on seotud vitamiin B6, B12 ja foolhappe puudusega on hästi põhjendatud neid kasutada sel juhul. On hästi soovitav  vähemalt testida B12 veres. Aga ka kui homotüsteiini või B12 ei ole möödetud, soovitan võtta B-vitamiini, foolhappet ja B12 kui teil on pärgarterite haigus. B12 peab olema methylcobalamini kujul ja mitte tavaliselt apteetides müütud cyanokobalamin kuna see ei ole väga efektiivne.

Magnesium (Mg)

Sellelel mineralil on mitmed tähtsad mõjud. Infarkti põdejatel on tavaliselt magneesiumi puudus. Magneesiumi puudus on päris tavaline, vaadake mu artikel magneesiumi kohta.

  • Mg vähendab tromboosi (veresoone ummistamise) tekkimise kalduvust. Mg vähendab tromboksaani tekkimist (Nadler 1993). See aine põhjustab nii veresoonte krampi kui trombotsüütide settitamist (tromboosi).
  • Mg vähendab otseselt veresoonte krambi tendentsi. On olemas juhtumeid kellel polnud üldse kitsad veresooned, aga surid siiski infarkti – leiti et nendel oli väga madal magneesium tase.  Ma arvan, et infarkti võib vahest, või võibolla sageli põhjustada veresoonte krambi ja tromboosi kombinatsioon. Mg vähendab ka thromboksaani mis    (arteriosklerootilise plekki rebestus on ka vahest infarkti põhjus, mis toob kaasa ummistust, tromboosi, ja võibolla krampi).
  • Mg ennetab südame rütmi häireid, mis on tavaline järsu surma põhjus infarkti puhul.
  • Mg puudus võimendab stressi hormooni adrenaliini negatiivset möju. See hormoon on seostatud infarkti arenemisega.

(tekst ettevalmistamisel)

Koenzüüm Q10 (tekst ettevalmistamisel)

Seleen (tekst ettevalmistamisel)

Haruldased mikroelemendid (tekst ettevalmistamisel)

Toidlustamise peamine eesmärk

See peaks olema vältida mükotoksiine ning rikkalikult kasutada eriti antioksidanti-rikkaid toiduaineid. Vältida kolesteroli on tegelikult mõttetu, kuna on teaduslikult kindlaks tehtud, et toiduga ei saa mõjutada kolesterooli tasemet. Aga tähtsam on et isegi kui see oleks olnud võimalik oleks kolsteroli vähendamine põhjendamata kuna kolesterol pole selle haiguse põhjus.

Mükotoksiinide rikkad on eriti majsi, nisu, rukki ja odra tooteid. Kaeral ja speltal ning teistel vanadel nisu sortidel on suurem vastupanu seente vastu.
Antioksidanti rikkad toidud on enamus puuviljadest, marjadest ja köögiviljadest (kirjutan rohkem sellest hiljem).  See on arvatav põhjus mispärast taimetoitlus on seostatud madalama infarkti ohuga.
TÄHTIS: Praadimine tavaliste õlidega loob vältimatult palju kahjulike vabu radikaale. Kõik küllastamatud õlid on tundelikud kuumutamise eest, kaasarvatud oliiviõli.
Mitte kuumutada (näiteks praadida) järgmiseid tavalisi rasvu (nimekiri pole tälelik):
  • Oliivi õli
  • Rapsi õli
  • Päevalille seemne õli
  • Majsi õli
  • Soja õli (mida vahest müükase “toiduõli” nimetusega)
  • Saffloorõli
  • Margariinid/võided (sisaldavad ülalnimetatud õlid erinevates kombinatsioonides)

Praadimine nendega loob vältimatult suurearvuliselt kahjulikke vabu radikaale ning aineid mis on kartsinogeensed (vähja tekkitavad).

Ainus rasv mis hästi kannatab kuumutamist on kokosrasv aga parem vältida suurt kuumust ka sellega.

Stressi on tähtis vähendada

Stressi peetakse üheks kõige tähtsamaks südame infarkti põhjuseks. See toimub mitmete mehanismide läbi, nende seas:

  • Stressi hormoon adrenaliin toob kaasa veresoonte krampi arterioskleroosi puhul (näiteks Fackelmann A 1991, Tennant C. 1996)
  • Stress toob kaasa vabade radikaalide tekkimist olulisel määral.
  • Stress toob kaasa suuremat tromboosi kalduvust. Stressi hormoon kortisol töstab tromboxani mis nii soodustab versoonte krampi kui tromboosi tekkimist, (vaadake Fimognari, F 1996), ning stressi hormoon adrenaliin toob kaasa suuremat tromotsüütide aggregatsiooni (tromboosi tekkimise), kalduvust.
  • Stress vähendab ka magneesiumi tasemet, ja ka see toob kaasa suuremat infarkti ohtu. Magneesiumi puudus võimendab omatkorda adrenaliini mõju.

Sellepärast on väga tähtis vähendada stressi tasemet. Selleks ei piisa lõõgastumine ja stressi käsitlemismeetodid. Jooga, tavalised meditatsioonid, hingamisharjutused on nüüd moes ja naad saavad küll vähendada stressi, aga see toime on ajutine – kestab mõni või mõned tunnid. Uuring on leidnud et on vaja muuta inimese stressi tundlikust selleks et tegelikult vähendada stressi hormoonide tasemet. USA tervishoiuamet on rahastanud uuringut selle kohta ja on leitud et üks meetod erineb teistest selles suhtes et ta on võimeline pidevalt vähendada stressi tasemet olulisel määral selle läbi et tekib suurem stressi taluvus. See meetod on transtsendentaalne meditatsioon, milles mul endal on väga head kogemused, vaadake TM-i stressi maandav mõju. Üks 15 aastat kestev uurimus näitas et pärgarterite haigete seas vähendas TM suremust 50% võrreledes kontrollgruppiga. Mitte üks teine meetod on andnud võrdlevalt suurt kaitsvat efekti. See tulemus kinnitab ka mu arvamust, et stress on kõige tähtsam infarkti esiletoov faktor eriti siis kui vabad radikaalid erinevatest allikatest on teinud oma “valmustustöö” arteriosklerootiliste plekkide loomisena. Aga stress iseeneses on tähtis vabade radikaalide tekkija.

Krooniliseid infektsioone tuleb elimineerida

Lisaks on hädavajalik elimineerida krooniliseid infektsioone, eriti hammastes ja igemetes aga arvatavasti ka teistes kohtades, kuna kahtlustakse ka teatuid bakteriaalseid mürke.

Pärgarterite puhastamine

Siin mängid Natto peamist rolli koos E(8), C, D3 ja K2 vitamiiniga.

Kõik nende ravimite kohta on olemas uuringuid või kogemuseid mis näitavad et naad soodustavad pärgarterite kitsenemise eemaldamist. Eriti silmapaistvad on Natto efektid nii efektiivsuse kui kiiruse suhtes. Natto eemaldab kitsendavat trombootilist materjali mis on peamine südame infarkdi (ja ka ajurabanduse – “stroke”) põhjus. Teised nimetatud ravimid soodustavad kitsenemiste taastamist ka kui isegi on olemas kitsendavad muudetused veresoonte seinades.

Kirjutan rohkem selles kohta hiljem.

________________________________________________

Viited

Fimognari, F, 1996, et al.  The Journal of Laboratory and Clinical Medicine. 128, 115-121.Nadler JL, 1993.  Magnesium deficiency produces insulin resistance and increased thromboxane synthesis. Hypertension. 21:1024-9. 

Fackelmann, A 1991. Stress puts squeeze on clogged vessels – coronary artery disease. Science News, Nov 16, 1991. (Aruanne juhtiva sella ala uurija, AC Yeungi leiutise kohta). Tervete juures stress ei too kaasa krambi tendentsi, kuna adrenaliin tekkitab veresooned laiendavat ainet, aga arteriosklerosi puhul kaob võime tekkitada seda ainet.

Krantz DS, et al 1996. Mental stress as a trigger of myocardial ischemia and infarction. Cardiol Clin. 14:271-87.

Tennant C. (1996) Experimental stress and cardiac function. J Psychosom Res 1996; 40: 569-583.

Whitlow, L. Mycotoxins in Silage Cause Multiple Effects in Dairy Cattle Including Oxidative Stress,  http://www.dairybalance.com/WhattheExpertsSay/MycotoxinsinSilage.aspx

Yasue H, et al (2008) Coronary artery spasm – clinical features, diagnosis, pathogenesis, and treatment. J Cardiol. Feb 2008;51:2-17.

blog.tr.ee

Südame pärgarterite haiguse põhiline põhjus

[Viimati uuendatud 21 märtsil 2013]

Teadusliku teadmise ühistav teooria arteroskleroosi põhjuse kohta

Allpool esitatud teooria põhineb teaduslikult kinnitatud faktidel. Ka kui see teooria katab arteroskleroosi üldiselt, suunan arutelu eriti pärgarterite haigusele, kuna seda on eriti ulatuslikult uuritud.

Tagapõhi

On arvatud, et pärgarterite haiguse põhjus on peamiselt kolesterool ja küllastatud rasvad.

A. Kolesterooli hüpotees on eriti viimaste 10-15 aastatel vastuvaidlustatud sel määral et arvamus et see põhjustab haigust paistab nüüd olla aegunud, vaadake näiteks “The cholesterol myth” je eriti “Blood cholesterol has nothing to do with atherosclerosis“. Kolesterooli  tõus veres  paistavad olema põhjustava haiguse sümptom, aga mitte põhjus. Ranskov isegi on esitanud arvamuse, et kolesterooli roll on kaitsev (Ranskov U, 2003). Sama arvab LL Smith. Nn. HDL “hea” kolesterooli kohta on olemas uuringud mis näitavad et sellel on kaitsev toime, kaasarvatud antioksüdatiivne efekt. Vaadake allmärkus Kolesterooli kohta ning postitus “Kõrge kolesterool“.

B. Küllastatut rasvade kohta on lugu seesamane. Orignaaluurimine, Ancel Keys-i  “Seven countries study” mida ikkaveel tsiteeritakse tõendina oli ebateaduslik. Algusest peale uuris Keys 20 riiki, aga jättis ära riigid mille tulemused ei ühtinud tema hüpoteesiga, et küllastatud rasvad on kahjulikud. Juba sarnane epidemioloogiline uuring mida tehti paar astad hiljem, ei  kinnitanud seda hüpoteesi Yerushalmy (1957). Siiski seda ei võetud arvesse kuna “lahjade rasvade” tootjad võtsid kiiresti Key-si teooriat omaks ja nägid siin suurt äri (tänapäev on nende rasvade tootmise kasum sajandite miljardite suuruses).

Suured uuringud pole kinnitanud et küllastatud rasvade vältimine kaitseb selle haiguse vastu, näiteks “the Women’s Health Initiative” mis uuris 48,835 naisi. 13 uuringut mis võrdles pärgarterite haiguses põdenute dietti tervetega, ei leidnud vahet küllastatut rasvade sõõmise suhtes (Ranskov ning Ranskov U, 1998). Veel tähtsam on et seitse, nn randomiseeritud kontrollkatsed (vaadake allmärkus “Randomiseeritud..”) ei ole leidnud et küllastut rasvate vältimine ning küllastamata rasva söömine on vähendanud infarkti ohtu (vt viide “Küllastamata..”). Vaadake ka postituse “Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik“.

Isegi uuringud mis on paistnud tõestada nende kahjulikust seda ei kinnita. Näiteks kuulus “Framingham study” mis kattis kolm generatsiooni alates 5209 meest sündinud 1948 statistikat ei kinnita seost küllastatud rasvade söömisega ja arterioskleroosiga.

Lisa 22 märtsil 2013

2010 tehtud ülevaade, nn. metaanalüüs 21 uuringute kohta mis hõlmasid kokku 348.000 isikut ei leidnud vahet südame haiguste suhtes nende juures kes sõid palju küllastatud rasva võrreldut nendega kes sõid vähe (Siri-Taniro 2010).

Järelikult on olemas põhjust otsida teist selle haiguse selgitust. Esitan allpool mitmed teised faktorid mis on seostatud pärgarterite haiguse, leides et kõikidel on üks ühistav toime.

Faktorid, mis on seostatud pärgarterite haigusega

  • Stress. Sellega on seos hästi tõestatud. Pilt on aga olnud segane – erilised arvamused mehhanismi kohta on esitatud kuna stress on ka seotud kõrgema kolesterooliga, vererasva tõusuga ja vereliblete suurema kleepuvusega (mis toob kaasa suuremat soonte trombotiseerimise ohtu). Vabad radikaalid, keemiliselt aggressivsed ained (vaadake alllmärkus) tõusevad stressi puhul olulisel määral.
  • Suitsetamine. On hästi tõestatud, et see suurendab riski olulisel määral. Suits loob olulisel märal vabade raadikaalide tõusu kehas.
  • Bakteriaalsed infektsioonid suu igemetes toovad kaasa oluliselt suuremat koronaarhaiguse ohtu. Tähtsad bakteriaalsed mürgid on vabad radikaalid, näiteks eriti tavaline mürk, endotoksiin (lipopolüsahharid – LPS) on tugevalt oksidatiivne. 
  • Homotsüsteiin on seostatud oluliselt suurenenud pärgarteri haiguse ohuga. See aine tekib ainevahetusel, normaalselt väiksel määral aga kogus kasvab B6-vitamiini, Foolhappe ja B12-vitamiini puuduse puhul. Homotsüsteiin on äge vaba radikaal.  (Tyagi N, 2005).
  • Kõrge vere raua tase on ka seostatud selle haigusega. Selle põhjus on geneetiline faktor mille tõttu raud koguneb kehas kuna rauda eemaldav süsteem ei tööta piisavalt efektiivselt. Varem on usutud et see, nn Hemokromatoos, on haruldane, aga hiljuti on leitud et on olemas geneetilised variandid sellest mis ei too kaasa nii kiiresti tõusvat raua kogust ja sellega mitte nii rasket haigust. Need variandid ei ole väga haruldased ning vähemalt üks variant leidub ka eestlaste seas. Kõrge raua kogus veres toob kaasa oksüdatiivset stressi – vabade radikaalide ülekaalu.
  • Triglütseriidid. Mitmed uuringud on seostanud arterioskleroosi triglütseriidigega. Suur uuring Asias leidis et Triglütseriidid on seotud südamehaigustega sõltumatu kõididest teistest riskfaktoritest (Patel A et al (2004), vaadake viidete nimekiri). On esitatud hüpoteesi, et triglütseriidid toovad kaasa vabade radikaalide
    Triglütseriid. Vasakul pool . vertikaalselt on glütserool. Kolm horitsontaalsed on rasvhapped mis võivad olla ni küllastatud kui küllastamata

    Triglütseriid. Vasakul pool . vertikaalselt on glütserool. Kolm horitsontaalsed on rasvhapped mis võivad olla ni küllastatud kui küllastamata

    loomist tähtsal määral (näiteks BakkerSJ et al 2000). On olemas uuringud mis paistavad toetama seda, (näiteks Katsuki A, et al 2004). Triglütseriidid on rasvhappete kandjad (kolm happed kokku pantud üthe “pakki” mida hoiab kokku glütserooli molekül, vaadake pilti vasemal). Need rasvhapped võivad olla vabad radikaalid

  • Oksideeritud vere rasvad. On leitud et nn. LDL rasvad pole normaalselt kahjulikud, aga kui on oksideeritud vabade radikaalide poolt, muutuvad nemad kahjuliks ja on tähtis faktor arterioskleroosi arengul.
  • Valgete lihakste kasv. Arterioskleroosi algstaadiumis tekkib valgeste lihkste migratsioon arterite seinast siisepoole arteri sisemise kihisse (intimasse). Hiljuti on eksperimentaalne uuring leidnud  mehanismi kuidas see võib toimuda. Leiti, et vabade radikaalide ülekaal, oksidatiivne stress, paistab olla selle põhiline põhjus. See on esialgne leid mis vajab veel kinnitust (Satoh K, et al 2010). Seljuures on huvitav et on  leitud et Vitamin C inhibeerib seda kasvu, ja arvatakse et see on seotud “vabade radikaalide” elimineerimisega, vaadake Ivanov VA (1997).
  • Seene mürgid (mükotoksiinid). Need mürgid põhjustavad täpselt samasuguseid muudatused veresoontes  mikroskoopilisel tasemel kui need mida leitakse arteroskleroosi algstaadiumis. Seente vastane teraapia on vähendanud arteroskleroosi. Mitmed seente mürgid toovad kaasa vabade radikaalide tõusu veres. Seente mürkide uuring on olnud puudulik aga mõned uurijad arvad et need on tavalisemad toidus tervisele olulises kogustes kui on senini teatud (vt näiteks Costantini AV).

Kõiki faktoreid ühistav hüpotees

Nagu juba olete leidnud ülal on vabad radikaalid, mis on keemiliselt aggressiivsed ained, seotud kõikide nimetatud pärgarterite haigust põhjustavate faktoritega. Vabad radikaalid põhjustavad oksidatsiooni, mis saab kahjustada igasugused keha kuded kaasarvatud veresoonte seinad.

Otsesed uuringud vabade radikaalide kohta on ka neid hästi seostanud  arterioskleroosi tekkimisega.

Kuna need arteroskleroosi põhjustavad faktorid erinevad teine teisest olulisel määral, ja vabad radikaalid paistavad olema ainus ühine faktor, on põhjus arvata, et nemad on arteroskleroosi peamine põhjustav faktor

Vabade radikaalide ülekoormust nimetatakse oksüdatiivne stress ja see tekib siis kui kaitsemehanismid (antioksüdandid) ei jaksa neid neutraliseerida.

Antioksidantide roll

Võiks siis paista, et oksidatiivset stressi vähendavadate ainete, nn. antioksüdantide, kasutamine peaks tooma kaasa efektiivset pärgarterite haiguse kaitset. Selles suhtes on aga teaduslikud tulemused olnud ebaselged – mõned leiavad head efekti aga teised mitte. Ma arvan, et see põhineb puudulikul teadmisel antioksüdantide kohta, ning ühekülgsel teraapial.

Näiteks on leitud, et E-vitamiin, tähtis antioksüdant alati ei kaitse ja võib isegi halvendada olukorda. Hiljuti on aga leitud et see toimub kui kasutatakse ainult alfa-tokoferooli, mis on üks kaheksast e-vitamiini faktoritest. Kui aga kasutaksed täiuslikumat E-vitamiini ja eriti delta-tokoferooli, on leitud hea kaitsev mõju.

C-vitamiin töötab koos E-vitamiiniga kehas. Kui C-vitamiini tase on madal, mis pole ebatavaline, siis ei ole E-vitamiin efektiivne (C-vitamiin taastab oksüdeeritud E-vitamiini). [täiendan viidetega hiljem].

C-vitamiini on uuringutel kasutatud standartse doosiga, näiteks 500 mg päeval või vähem. Aga on hästi kindlaks tehtud, et mitmed faktorid tõstavad keha C-vitamiini vajadust mitmekordselt (faktor 10 või rohkem), näiteks õhu saastatus, stress, keha traumad ja haigused. Sellepärast ei anna ühe ja sama C-vitamiini doosi igapäevane kasutamine õiget pilti selle kaitsva toime kohta.

Need on ainuld mõned näited, selleks et seletada mispärast antioksüdantide uuring ei ole saanud anda selget pilti asjast. Vaadake ka allmärkus – puudulik uurimine.

Arvan, et oksidatiivse stressi tähtsus olnud allahinnatud arteroskleroosi tekkitamise kui ka üldiselt tervise ja negatiivse vananemise suhtes. See põhineb mu 40-aastase vananemise uuringu jälgimisel kusjuures olen pannud eriti suurt tähelepanu vabade radikaalide uuringule.

Arvan et vajalik antioksüdatiivsete faktorite doos on allahinnatud suurel määral, see tähendab, mis doos on vaja selleks et efektiivselt kaitsta oksüdatiivse stressi vastu. 

Arvan et ühe üksiku antioksidanti kasutamine ei piisa . Teaduslikud avastused annavad põhjust arvata et on vaja mitmed antioksüdatiivsed faktorid, selleks et efektiivselt ennetada ja ravida arteroskleroosi kaasarvatud pärgarterite haigust. Erinevatel antioksidantidel on nimelt erinevad, üksteist võimendavad või täiendavad toimed. Uurimised mis üksikult kasutavad ainult ühte antioksüdanti ei saa sellepärast anda õiget pilti. Siiski see on olnud valdav meetod antioksidantide arterioskleroois kaitsva rolli uurimisel.

Arvan, et C-vitamiin mängib eriti tähtsat rolli kuna pole ainult antioksidant, vaid on ka mitmed teised toimed (on esitatud arvamuse, et igemete põletik on lihtsalt skorbuut – C-vitamiini puuduse sümtpom – ja see toob kaasa bakteriaalsed igemete infektsioonid, periodontiiti). Toime valgete lihaksete sissekasvu summutamisel on küll seotud antioksidatsiooniga, aga võib ka olla seotud C-vitamiini veresoonte seinade parandavaga toimega (arvab Ivanov VO 1997).

Oksidatiivse stressi tähtsuse allahindamine on tänapäeval valdava uurimismetoodika tulemus. Selles uuritakse ainult ühte faktorit korraga, mis on väga ebareaalne kuna keha protsessid on väga suurel määral üksteisest sõltuvad ja mitmed faktorid määravad igat olukorda. 

See puudulik uurimismeetod on andnud killustatud ja arvasti olulisel määral ebatäiuslikut, kui mitte valet pildi asjast.

Teine tähtis põhjus on, et Kolesterooli ja küllastatud rasvade kahjulikuse hüpoteesid on toonud miljardite tuhandite kasumid nii “lahedate”, küllastamatu rasvade tootjatele ning kolesteroli maandavate arsti rohtude tootjatele. Nende poolt toetatud uurimine on summutanud ja väänanud faktid mis eitavad kolesterooli ja küllastanud rasva rolli, vaadake näiteks Dr Ranskovi kodulehte. Antioksidantid on odavad ja rohkelt kättesaavad looduses ja pole patenteerivad. Sellepärast pole hea “äri” neid müüa.

Järeldus

Kuna oksidatiivne stress on faktor mis ühistab kõik tuntud arterioskleroosi põhjendavat faktoreid ja kuna on hästi kindlaks tehtud, et oksidatiivne stress ise efektiivselt saab kahjustada veresooned ning tuua esile arterioskleroosi, paistab hästi põhjendatud arvata et see on selle haiguse peamine põhjus.

Sel juhul on efektiivne antioksidantide kaitse kõige tähtsam meetod ära hoida pärgarterite ja teised arterioskleroosi haigused.

C-vitamiin paistab siin mängida tähtsat rolli kuna tal on mitu väärtusliku funktsiooni lisaks antioksidatsioonile.

Paistab, et tänapäevased rekommendatsioonid nii C-vitamiini kui teiste antioksidantide suhtes on olulisel määral liiga madalad.

Allmärkused

Vabad radikaalid

Ained mis sisaldavad aatomi mis on kaotanud üks elektroon nimetatakse vabadeks radikaaldeks. See teeb neid keemiliselt aggressiivseks – kahjustavad teised ained “röövides” ühte elektrooni. Tegelikult kui aatom on osa suuremast molekülist, nagu rasvhappe, nimetatakse seda reaktiivne happniku liik. Aga selleks et lihtsustada, nimetan igat ainet milledel puudub üks elektroon “vaba radikaal”.

Randomiseeritud kontrollkatsed

Need peetakse kõige ustavamaks eriti kui on prospektiivsed, see tähendab tuleviku poole suunatud (retropspektiivsed uuringud uurivad juba toimunud juhused). Valitakse juhuslikult välja osalejad eksperiment- ning kontrolligruppi ning jälgitakse tulemused.

Puudulik antioksidantide uurimine

Õige pildi saamiseks antioksüdantide, kaasarvatud C-vitmini, D-vitamiini, E-vitamiine ja teiste ennetevast ja ravivast toimest on vaja mõõta oksüdatiivse stressi taset jooksvalt terve päeva jooksul ja lisada antioksüdante vastavalt sellele (kuna oksüdatiivse stressi tase võib kõikuda päeva jooksul, võibolla olulisel määral). Teatavasti ei ole tehtut sellist uuringut vaid on kasutatud samat doosi iga päev.

Nagu ülal õeldud, on hästi kinnatud teaduslik fakt et eriti C-vitamiini vajadus on väga vahelduv, ja võib tekkida suur puudus kehas stressi, vigastusete ja infektsioonide puhul kui võetakse ainult soovitatud standard doosi (100 mg).

Järelikult pole tehtud uuring antioksidantide arterioskleroosi enneteva toime kohta olnud adekvaatne.

Kolesteroli kohta

Kui LL Smithi kolesteroli teooria on õige, siis on “halb kolesterol” mite midagi muud kui kolesteroli antioksidatiivse toime tulemus (Smith LL, 1991). Siis kui antioksidant reageerib vaba radikaaliga, saab ta oksideeritud ja on olemas mehanismid nende taastamiseks. Kolesteroli suhtes toimub see maksas. LL Smith arvab, et kui kehas on oksidatiivne stress, siis toodab maks rohkem kolesterooli.

On olemas hästi tehtud uuringud mis näitavad et seda kõrgem kolesterol, kaasarvatud “kahjulik” LDL kolesterol ja teised vererasvad, seda madalam infarkti surma oht (Vredevoe 1998, Rauchhaus 2000 ja 2003) . See on täielikus vastuolus kolesteroli hüpoteesiga kaasarvatud arvamusega et LDL-kolesterol on kahjulik.

On ka huvitav et on olemas uuringud mis on leidnud et “kahjulik” LDL kolesterol paistab teistpidi olla kasulik. Saksa uurijad on leidnud et LDL kolesterol kaitses valgeid vererakkuid bakteri mürgi (endotoxini) eest (Weinstock 1992). Seda toetab ka dr Mihai Netea (1996) uuring mis leidis, et hiirtel kellel oli neli korda kõrgem LDL tase kui normaalselt, talusid 8 korda rohkem endotoksiini kui hiired normaalse LDL tasemega.

Professor Matthew Muldoon USAs leidis et noortel kellel oli madal LDL tase, oli madalam arv valgeid vere rakkusi kui, nendel kellel oli körgem LDL tase, mis võib tähendada et LDL soodustab immuunsüsteemi funktsiooni (Muldoon 1997).

Eriti huvitav on Bakkeri hüpotees, et triglütseriidid (TG) on tegelikult peamised faktorid, põhjendates vabade radikaalide tekkimist (Bakker SJ, 2000). Uuringud on leidnud et triglütseriidid on sõltumatu arterioskleroosi põhjustajad (Patel A 2004). TG on võibolla peamine vere rasva faktor mis on tegelikult põhjustavalt seotud arterioskleroosiga.

Teine rasva faktor võib olla oksideeritud rasv LDL-kolesterolis. Analüüsid näitavad, et LDL võib sisaldada oksideeritud rasvhapped – vabad radikaalid – mitte-küllastatud toidu-õlidest, nagu soja-õli, maisi õli, rasva õli ets. See on seotud arterioskleroosi ohuga. Kuid kui LDL kolesterolis leidvat rasvad pole oksideeritud siis pole nemad kahjulikud.

Täiendav info:

 

Viited

Bakker SJ et al (2000). “Cytosolic triglycerides and oxidative stress in central obesity: the missing link between excessive atherosclerosis, endothelial dysfunction, and beta-cell failure? Atherosclerosis. 2000 Jan;148(1):17-21.”. Atherosclerosis. 2000 Jan;148(1):17-21.
Katsuki A et al 2004. “Increased Oxidative Stress Is Associated With Serum Levels of Triglyceride, Insulin Resistance, and Hyperinsulinemia in Japanese Metabolically Obese, Normal-Weight Men.” Diabetes Care February 2004 vol. 27 no. 2 631-632
Küllastamata rasvade uuringud:
Research committee. Low-fat diet in myocardial infarction. A controlled trial. The Lancet 1965;2:501-4.
– Rose GA, Thomson WB, Williams RT. Corn oil in treatment of ischaemic heart disease. British Medical Journal 1965;i:1531-3.
– Research committee to the medical research council. Controlled trial of soya-bean oil in myocardial infarction. The Lancet 1968;ii:693-700.
– Dayton S, and others. A controlled clinical trial of a diet high in unsaturated fat in preventing complications of atherosclerosis. Circulation 1969;40(suppl 2):1-63.
– Leren P. The effect of plasma cholesterol lowering diet in male survivors of myocardial infarction. A controlled clinical trial. Acta Medica Scandinavica 1966;suppl 466:1-92.
– Woodhill JM, and others. Low fat, low cholesterol diet in secondary prevention of coronary heart disease. Adv Exp Med Biol 1978;109:317-30.
– Burr ML, and others. Effects of changes in fat, fish, and fibre intakes on death and myocardial reinfarction: diet and reinfarction trial (DART). The Lancet 1989;2:757-61.
– Frantz ID, and others. Test of effect of lipid lowering by diet on cardiovascular risk. The Minnesota Coronary Survey. Arteriosclerosis 1989;9:129-35.2
Ivanov VA (1997), J Mol Cell Cardiol 29, 3293-3303
Muldoon MF et al (1997). Immune system differences in men with hypo- or hypercholesterolemia. Clinical Immunology and Immunopathology 84, 145-149, 1997
Netea MG et al. “Low-density lipoprotein receptor-deficient mice are protected against lethal endotoxemia and severe gram-negative infections.” Journal of Clinical Investigation 97, 1366-1372, 1996.
Siri-Tarino PW, Sun Q, Hu FB, Krauss RM. (2010) “Meta-analysis of prospective cohort studies evaluating the association of saturated fat with cardiovascular disease.” Am J Clin Nutr. 2010 91(3):535-46. 2010 Jan 13
Patel A et al (2004), Serum Triglycerides as a Risk Factor for Cardiovascular Diseases in the Asia-Pacific Region. Circulation. 2004; 110: 2678-2686
Ravsnskov U (1998) The questionable role of saturated and polyunsaturated fatty acids in cardiovascular disease. J Clin Epidemiol 1998;51:443-460.  (See artikel võitis Skrabanek auhinda 1999)
Rauchhaus M, et al (2000). The endotoxin-lipoprotein hypothesis. Lancet 356, 930–933, 2000.
Rauchhaus M et al (2003). The relationship between cholesterol and survival in patients with chronic heart failure. J American College of Cardiology 42, 1933-1940, 2003.
Vredevoe DL et al (1998). Skin test anergy in advanced heart failure secondary to either ischemic or idiopathic dilated cardiomyopathy.American Journal of Cardiology 82, 323-328, 1998.
Satoh K. et al (2010). “Oxidative stress and vascular smooth muscle cell growth: a mechanistic linkage by cyclophilin A.” Antioxid Redox Signal. 2010 Mar 1;12(5):675-82. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19747062
Smith LL, “Another cholesterol hypothesis: cholesterol as antioxidant.” Free Radic Biol Med. 1991;11(1):47-61.
Tyagi N, et al. “Mechanisms of Homocysteine-Induced Oxidative Stress.” Am J Physiol Heart Circ Physiol (August 5, 2005).
Weinstock CW et al (1992). Low density lipoproteins inhibit endotoxin activation of monocytes. Arteriosclerosis and Thrombosis 12, 341-347, 1992.
Yerushalmy J, Hilleboe HE. (1957) Fat in the diet and mortality from heart disease. A methodologic note. New York State Journal of Medicine 1957;57:2343-54.