Kui palju D-vitamiini võtta?

Millist doosi võtta talvekuudel?

Maksimaalne soovitatud doos on kaua olnud 800 Rahvusvahelised Ühikud (RÜ). Hiljuti on nii Euroopa kui USA raviametid tõstnud seda kuni 4000 RÜ-ni. Aga ka see on arvatavasti liiga madal. Mitmed avastused viimaste aastate jooksul paistavad näidata et on vaja 8-10.000.

Loogiliselt paistaks ülem piir olla sama D-vitamiini kogus, mida sinu keha maksimaalselt toodab päikesevanni puhul. See on umbes 20.000 Rahvusvahelist Ühikut (RÜ). Kui inimene viibib päikese käes kauem, siis keha kuidagiviisi paneb piiri nii et nahk D3-vitamiini juurde ei tooda.  Mõned uurijad arvavad et 20.000 võib olla tegelikult vajalik doos. Igal juhul, teadaolevalt pole keegi  päikesevannist mürgitust saanud :).

Igal juhul on D-vitamiin väga ebamürgine. Suur uuring USAs leidis, et isegi üle 200.000 RÜ päevas kuni 5 aasta jooksul ei toonud kaasa mürgituse märke. Üks autoritest kasutas, ilma mürgituse märkidena, 15 päeva jooksul 3 miljonit RÜ päevas , see tähendab ligikaudu 1000 korda suuremat doosi kui EL lubab. (Allikas I. E. Steck, M.D., H. Deutsch A.B., C. I. Reed, PhD., Annals of Internal Medicine, vol 10, no. 7, Jan. 1937). Aga kasutati vitamiin D2, millel on poole nõrgem toime (head võrdlemised puuduvad teatavasti – mõned arvavad, et D2 on isegi 5 korda nõrgem).

Aga kõrged doosid võivad tuua kaasa K2-vitamiini puudust – selle kohta kirjutan varsti.

Hoiatus: Asi aga ei ole nii lihtne. On raske teada kui palju on vaja võtta talvel, kuna tavalised energiasäästlikud lambid võivad kiiritada ultraviolett-valgust olulisel määral ja sellega stimuleerida D-vitamiini tootmist nahas (vaadake allmäärkus – “energiat säästvad lambid võivad tekkitada D-vitamiini”). See pärast, on soovitav mõõta D-vitamiini taset, teadmaks teie tegelikku vitamiinivajadust siis, kui kasutate nimetatud lampe.

USA arst, Dr Soram Khalsa, kirjutab oma raamatuses “Vitamin D revolution”, et tema kogemus, ulatuslikute D-vitamiini mõõtmistest on, et 10.000 RÜ päevas võib olla vajalik võtta 3-6 kuu jooksul või rohkem keha küllastamiseks kui sellest vitamiinist on oluline puudus (alla 25 nmol/l).  Selline puudus on tema kogemusel päris tavaline talvekuudel ameeriklaste seas. Aga tema raamat tuli välja enne energia-säästva lampide kasutamist, ja pilt võibolla on muutumas, eriti Euroopas kus need on laialdaselt läbi löönud.

Kui palju siis võtta? Seadused ei luba arstil soovitada rohkem kui raviamet on määranud. Sellepärast saan ainult esitada kogemused ja uuringutulemused, ja peate isa määrama kui palju võtta kui tahate proovida rohkem kui 4000 RÜ päevas.

Nõuanded suvel

Ära karda võtta päikesevanni suvekuudel 10-20 min või rohkem sõltuvalt su nahatüübist ja kui pruun sa oled. Lõpeta alati siis kui algab tekkima nahaärritus (punetus). Tee seda ainult kella 10 ja 15 vahel, kuna muul ajal pole piisavalt Ultraviolett B-d selleks et nahk saaks tekitada D3-vitamiini.

On leitud, et umbes poole tunni täiskeha-päikesevanni jooksul võib nahk toota vitamiini umbes 20.000 RÜ. Aga uuring on leidnud et pärast dussi all käimist võib oluline osa kaotsi minna, kuna D-vitamiin asub naha pealmistes kihtides.

Nõks on kasutada kookosõli (õko virgin). See on hea (aga mitte täiuslik) kaitse kiirituse vastu ning samal ajal lahustab see D-vitamiini ja soodustab niimoodi selle imendumist verre. Kuid seda tuleks kasutada mõõdukalt – ainult nii palju et õli imbuks naha sisse.

Kookosõli peamine mõju on see, et ta kaitseb UV kahjuliku mõju eest, aga filtreerib ainult ära umbes 20% ultraviolett lainetusest. Kokosõli kaitsev toime tuleneb sellest et on antioksüdatiivne – UV-kiirte kahjulik toime on et toob kaasa oksüdatsiooni (vabade radikaalide loomist).

Kui tekkib päikesepõletus, on leevendamisel suurepäraseks abiliseks lavendeli aroomiõli. Seegi on tugevalt antioksüdatiivne ja sisaldab aineid, mis soodustavad põletise paranemist. Kasuta ainult head kaubamärki nagu näiteks Vedaroma, kuna muidu võib toime osutuda liiga nõrgaks.

Kui tead, et viibid päikese käes päeva jooksul pikemalt, näiteks purjetades, on soovitav võtta C-vitamiin 2-3 grammi või nii palju kui saad ilma, et kõht lahti läheks (vaata Kui palju C-vitamiini võib võtta?) ja Seleeni 100 mikrogrami (mu isiklik kliiniline kogemus näitab, et seleen mõjub hästi eriti päikesetundlikkuse puhul). Tegelikult on otstarbekas seda võtta iga päev, päikese käes või mitte. selleks et alal hoida head kaitset.

Kui sa  kasutad pidevalt päikesekaitse-kreemi, siis on hädavajalik võtta D3 vitamiini toidulisandina.

Igal juhul rõhutan, et D-vitamiini puudus on väga tavaline – üle 90% ameeriklastestkannatab selle vaeguse käes. Eriti tavaline on D-vitamiini puudus vanemate inimeste puhul.

D-vitamiin on väga tähtis tervise ja heaolu jaoks. See tugevdab immuunsüsteemi, on antidepressiivse toimega, soodustab head und, kaitseb efektiivselt mitmete tavaliste vähivormide eest,(kaasa arvatud rinna- ja eesnäärme vähid), ja tugevdab luustikku. Kirjutan peatselt selle kohta põhjalikumalt.

D-vitamiini uurijad arvavad, et selle vähivastane toime on tugevam kui päikesekiirguse vähki tekitav mõju.

Lisaks manustada magneesiumit

D-vitamiin vajab aktiveerumiseks magneesiumit. Võttes ainult D-vitamiini, võib see kaasa tuua  magneesiumipuuduse. Vaata mu postitusi magneesiumi kohta näiteks Jalavann...

Allmärkus

Energia säästvad lambid võivad tekkitada D-vitamiini

Mulle tuli  kiri “SV” käest, kellele oli pandud diagnoos ” D-vitamiini hüpervitaminoos”.  Perearst oli seetõttu murelik ja saatis patsiendi endokrinoloogile (hormooni-spetsialist – D-vitamiin peetakse hormooniks).

SV kirjutas:  “Endokrinoloog ütles, et ei ole ühtegi haigust, mis põhjustaks D-hüpervitaminoosi ning pealegi võiksin ma olla õnnelik, et mul on rohkem D-vitamiini kui tavapäraselt eestlasel talvekuudel.”

SV oli aga mures kõrge taseme pärast  ja kirjustas mulle.

Leidsin, et tegelikult polnud SV-l  D-vitamiini veres liiga palju.  Proov näitas 130 nmol/l esimesel korral ja teisel korral 113 nmol/l. Aga inimestel, kes elavad päikeserikastes riikides, võib näit ulatuda kuni 175 nmol/l  tervete inimeste juures. Vitamin D-council, sõltumatu uurimisorganisation, peab 100-200 nmol/l normaalseks ja paneb mürgituse ohu piiri siis kui ületab 250 nmol/l.

Ilmselt on D-vitamiini norm Eestis liiga madal ja endokrinoloogi hoiak oli tark.

Leidsin et SV kasutas energiat säästvaid pirne kodus. Mitte kõik energiat säästvad lambid ei tekkita ultraviolettkiirgust. LED lambid seda ei tee. Aga luminesentslambid teevad, tihti on nendel spiraalne kuju nagu allpool.

saastevlamp

 

//

//

//

//

//

//

//

Advertisements

Efektiivne vähiravi loomulikul viisil?

Kirjutan seekord mõnede väga huvitavate vähiravi meetodite kohta, mille ravitulemused paistavad olevat võrratult paremad kui kemoteraapia.

Mul ei ole arstina lubatud soovitada muud kui tavalisi meetodeid. Sellepärast saan ainult kirjeldada neid  ja rääkida ravimise kogemustest.

Need meetodid põhinevad asjaolul, et vähiarakkudel on omadused, mis erinevad tavalistest rakkudest.

1. Vähirakkude hävitamine nälgimise läbi

Üks meetod põhineb avastusel, et vähirakud ei saa kasutada muud kui süsivesikuid energiaallikana. Tavalised rakud on  võimelised energiaallikana kasutama ka rasva.

Sellepärast ennustati, et peaks olema võimalik nälgida vähiarakud surnuks selle läbi, et välditakse süsivesikuid täiesti ja kasutatakse ainult rasva energiaallikana.

Kliinilised kogemused on näidanud, et see ennustus oli korrektne. Isegi  laialdaselt metatstaseerunud vähiga haiged on saanust vähist lahti.

Kogemus on näidanud, et eriti kasulik rasv selle teraapia puhul on olnud kookosrasv, mis erinevalt teistest rasvadest ei koorma maksa, vaid läheb otse rakkudesse, varustades neid energiaga. Mõned uuringud võimaldavad näidata, et kokosõlil on lisaks teatud määral ka vähirakke surmav toime.

2. Vähirakkude hävitamine kõrge pH loomise läbi

Teine meetod põhineb asjaolul, et vähirakud absorbeerivad mitte-radioaktiivset Cesiumit suurel määral, aga normaalsed rakud seda ei tee. Cesium on väga aluseline (leelis) ja sellepärast tõuseb pH vähirakkudes nii kõrgele, et need surevad (pH kõrgem kui 8).

Mitte-radioaktiivne Cesium on ebamürgine, aga viib mõõdukal määral kaaliumit välja samuti kui diureetikumid. Sellepärast on vaja kasutada kaaliumi toidulisandit.

Kogemused on näidanud et ka see meetod on saanud päästa väga edasijõudnud vähihaigeid.

Kombineerimine

Ma pole leidnud infot nende kahe meetodi kombineerimise kohta. Mõlemad on lihtsad ja nendel pole kahjulikud kõrvalmõjud. Ei paista olevat välistatud, et võivad võimendada üksteist, kuna pH tõus võib nõuda suuremat energiapanust vähirakkude poolt selleks, et kaitsta ennast pH tõusu vastu ja sellega võib arvata, et tekib suurem tundlikkus toidupuuduse vastu.

Kombineerimine võib olla väärtuslik, kuna vähirakkudel on tendents muuta resistentseks (ka kui minuteada pole nähtud resistentsust nende kahe meetodi vastu) ja see on raskem kui kasutatakse rohkem kui ühte ravimeetodit.

Kommentaar

Ka kui suured statistilised uuringud puuduvad on kliinilised kogemused väga imponeerivad nimetatud kahe ravimeetodi puhul. On äärmiselt ebatavaline, et kaugelearenenud metastatseerunud vähk paraneb “spontaanselt”. Kuid nende teraapiate puhul on olnud kogemus, et  isegi rasketel juhtumitel ebaõnnestumine on olnud ebatavaline  (psüühiline faktor on tähtis siin – inimest, kes on kaotanud elutahte, on raske päästa ellu isegi kõige efektiivsemate meetodidega ja kahjuks pole depressioonid ebatavalised vähi puhul ja on väga tähtis neid ravida).

Tavaliste kemoteraapia ravimite heakskiitmiseks eeldavad ravimiametid ainult, et ravim vähendaks tuumori suurust 3 kuu jooksul. Pole üldse olemas nõuet, et saaks päästa elu, isegi mitte et pikendada elu olulisel määral.

Väga väike osa vähiliikidest on ravitavad kemoteraapiaga, enamus nendest on haruladased vähi variandid. Enamus uuringutest on sponsoreeritut ravimifirmade poolt ja tekitavad mulje, et tulemused on palju paremad. Kahjuks pole see uuring usaldatav – mitu analüüsi on näidanud, et sponsoreeritud uuringud ei anna korrektset pilti. Ainult uuringud, mis on täitsa sõltumatud, on usaldatavad.

Sõltumatud uuringud on jõudnud teisele järeldusele kui firmade propagandauuring. Nemad on näidanud, et vähiravi on väga ebaefektiivne täieliku tervenemise võimaldamise suhtes. Teraapiad saavad küll eemaldada vähirakud ajutiselt, vahest mõnede aastate jooksul. Aga lõplikku paranemist on ainult täheldatud 3% puhul kõikide vähi vormide seas.

Üks sõltumatu rootsi uuring võrdles kemoteraapiaga ravitud prostata vähki põdenud mehi nendega, kes ei olnud saanud mingit ravi (polnud teadlikud, et nendel oli vähk – avastati seda alles obduktsioonil). Leiti et kemoteraapia ei pikkendanud elu üldse. Kahjuks on olemas väheseid selliseid sõltumatuid uuringuid, aga üldine pilt on, et kemoteraapia on väga ebaefektiivne. Ainus kindel tulemus selle teraapia puhul on, et on suur oht saada halvad kõrvalmõjud mis tihti rikuvad elukvaliteeti kuni surmani.

Siiski onkoloogid soovitavad neid teraapiaid – mispärast? Põhjus on, et ravimiametid nii Eestis kui mujal Euroopas (ja ka mujal) kiidavad ainult heaks kemoteraapiat (ja kiiritamist) vähiravis, ja arst, kes soovitab midagi muud, võib kaotada litsentsi sellepärast et ta soovitav mitte “heaks kiidetud” metoodid.

Selle olukorra põhjus on omakorda see, et ravimitootjatel on mängus suured huvid. Nende vähiravimid toovad multimiljardeid kasumeid igal aastal – mõned juhused on dokumenteeritud, milledes  teatud suured ravimifirmad on kasutanud ravimiametitele pististe andmist turustamisabinõuna. On põhjus kahelda, et avastatud pistisejuhtumid on “jäämäe tipp” kuna on olemas paljud tõendeid, et nende firmade eetiline tase on väga madal, vaadake ka USA raviamet surus maha efektiivset vähiravimit.

Usaldustäratav on, et nimetatud kaks meetodit põhinevad teaduslikel avastatustel ja on loogiliselt seletatavad.

Täiendan

Alguselt tahtsin kirjutada pikemalt ja põhjalikumalt selle kohta, aga kuna vähi sagedus on kõrge, ja ma ei tea kuna jõuan, tundsin et on parem kõigepealt jagada seda infot ja hiljem täiendada.

Tahan juba nüüd lühidalt nimetada, et uurimustes on leitud, et vitamin D3 suurtes annustes koos magneesiumiga viib vähi eemaldamisele. Tõsise haiguse puhul on ka alati keha C-vitamiini vajadus palju kõrgem kui tavaliselt, vaadake “Kui palju C-vitamiini võib võtta?“.