Veerpalu kohtuotsuse tähtsamad punktid

On väga rõõmustav, et lõpuks üleilmne spordikohus ühtis minu arvamusega, et kasutatud test pole piisavalt usaldusväärne.

Tahan kõigepealt selgitada ühte asja, mida on mitmel pool esile tõstetud. Nimelt, kohtu tekstis kirjutatakse, et näib, nagu oleks Veerpalu siiski dopingut kasutanud.

See pole loogiline ja on kohtuotsusega vastuolu,s kuna kohus on kindlaks teinud, et WADA nn  kasvuhormooni isoformide testil on tähtsaid puudused, mis ei luba dopingu kasutamist usaldusväärselt kindlaks määrata. Sellepärast puudub asjalkut alust arvata et võibolla on siiski ennast dopinud.

Tahan kõigepealt nimetada ühte puudust, millel on määrav tähtsus:

1. Vajalik referentsipopulatsioon puudub

WADA kasvuhormooni isoformide testi kaasleiutaja Martin Bildingmaier on rõhutanud, et sugu, iga, keha koosseis (rasv/lihaksed jne), vigastused, sportlase kehatüüp, toitumine ja treeningumeetod mängivad WADA kasvuhormooni testi tulemuste hindamisel olulist osa.

See tähendab, et dopimistesti tulemust saab ainult õigesti hinnata kui võrreldatakse seda isikute omadega kellel on samasugused omadused ja tingimused kui kontrollitud sportlasel. Need moodustavad nn. “referentsipopulatsiooni.” Bildingmaier rõhutab, et sobiv referentsipopulatsioon on hädavajalik tulemuste õigeks hindamiseks (vaata Bildingmaieri tsitaadi allmärkuses).

Ainus referentsipopulatsioon, mida WADA oma teaduslikus aruandes on nimetanud, on  harrastussportlased, kelle füsioloogiline olukord erineb olulisel määral olukorrast, mis tekib sellise väga tugeva ja pideva pingutuse korral, nagu see Veerpalu treeningute puhul esineb.

Teiste sõnadega, testi leiutaja arvamus tähendab et test ei ole usaldusväärne selliste ekstreemsete tingimuste puhul, nagu see Veerpalu juhtumil oli, kuna puudub sobiv referentsipopulatsioon.

Kohtuotsuses esitatakse ka teisi testi nõrkusi, aga juba see tähtis asjaolu on küllaldane selleks, et mõista WADA testi hukka, kuna ilma õiged referentsid on test väärtuseta (vaadake ka allmärkus “Referentsipopulatsioon”).

2. Liiga suur erinevus proovide A ja B vahel

Proovide A ja B vahel oli 30-protsendiline erinveus. W’ADA lubab oma eeskirjades maksimaalselt 20% erinevust, et pidada testimist usaldusväärseks.

A ja B-testi võetakse uurinist samal juhul. Jagatakse seda lihtsalt kahte ossa.

Suur erinevus näitab et midagi on viltu läinud proovidega. 30 protsendiline vahe on väga suur ja  selle tõttu oleks WADA pidanud mõistma Veerpalu proovid väärtusetuks oma enda normide alusel.

On imelik et WADA on kaldunud kõrvale oma enda normidest selles asjas.

Hiljem lisan siia ka teised tähtsad punktid kohtuotsusest.

Tahan kaa siia lisada asjaolu, et ulatuslik kliiniline kogemus on näitanud, et hormoondiagnostika on keerukas asi ja nõuab mitmekesist lähenemisviisi selleks et kindlaks määrata diagnoosi. Maailmajuhtiv kasvuhormooni ekspert, professor Sonksen Londonis, on sellepärast arendanud testi mis võtab seda arvesse ja mõõdab erinevad kasvuhormooni dopimise indikaatoreid (selle nimi on Biomarker test ja on hästi dokumunteeritud). Aga WADA test mõõdab ainult ühte faktorit. WADA on siiski eeldanud oma enda testi, ka kui sellel on puudulik teaduslik dokumentatsioon (alles pärast kasvavat survet dopinguekspertide poolt on WADA andnud järele).

Järeldus

Kuna test ei ole usaldusväärne, pole õigustatud õelda, et “võib-olla on Veerpalu siiski dopingut kasutanud”. See on puhtalt tõestamata spekulatsioon.

____________________________________________________

Allmärkused

Referentsipopulatsioon

Meditsinilises keemias, milles määratakse vereproovid, mängib referentsipopulatsioon (allpool RP) keskset rolli.

Ilma korrektse RP tundmist võib analüüs viia valele järeldusele. Näide:

“Normaalne” Hemoglobiini mõõt on erinev nooremate meeste ja naiste juures, teiste sõnadega, vastavate referentsipopulatsioonide normaalväärtused erinevad. Tulemus mis on normaalne naise juures võib olla “ebanormaalselt madal” mehe juures. (On aga ka olemas erinevus normaalse ja tervikliku väärtuse vahel – selleks et määrata terviklikut hemoglobiini väärtust on vaja luua RP mis koonseb ainult nendest kellel pole raua puudus ega teised häired mis põhjustavad madalat hemoglobiini – võib arvata et siis väheneb vahe nooremate meeste ja naiste vahel samuti kui peale klimakteeriumit).

Ekstreemsetel tingimustel, nagu kõva treenimise puhul, on keha füsioloogia olulisel määral teistsugune mitmed moodi ja see mõjutab ka hormonaalset olukorda. Sellepärast on hädavajlik, et RP koosneb isikutest mis treenivad sama kõvasti kui Veerpalu tegi. Sellist RP ei ole moodustatut WADA poolt.

Veel üks faktor suusatajate osas, on et keha on talvel külmale ilmale adapteeritud, kusjuures on hästi kindlaks tehtud et teatud tähtsate hormoonide tase muutub olulisel määral talvel (eriti kilpnäärme hormooni ja noradrenaliini tase). Sellepärast ei ole välistatud et suusatajate referentsipopulatsiooni peab mõõtma talvises kliimas selleks et saada kätte korrektsed võrdlusväärtused. Seda pole teatavasti tehtud WADA poolt, vaid tähtis referentsigrupp tuli teispidi Aafrikast.

Martin Bildingmaieri arvamus referentsipopulatsiooni kohta

The NFLPA quotes Martin Bidlingmaier, co-founder of the HGH test, who has said that gender, age, body composition, injury history, type of sport, diet and the effects of chronic exercise could all be relevant, and the ratios should be based on “a suitable reference population.” Is WADA’s reference population suitable for 300-pound NFL players? Is it suitable for 6-foot-6 NBA players? Whom did WADA conduct its trials on? Downhill skiers? How big were they, where do they live, what were their diets, their living conditions, their habits? WADA has only provided the NFLPA with some summary info, and not the study itself.

Allikas: “NFL players union is right to question HGH testing methods“.

Advertisements

Mispärast Veerpalu test polnud usaldusväärne

Olen kiiresti  läbi lugenud arbitraažikohtu 75 lk pikkuse otsuse.

See vastab mu  aprillis 2011 esitatud arvamusele (vt. lõpus), milles väitsin, et  puudus teaduslik alus Veerpalu süüdi mõistmiseks. Mind rõõmustab väga, et Spordi Arbitraažikohtul, mis on  kindlasti  tugeva surve all, oli julgus väljendada tõde.

Kõige tähtsam argument minu arvates on asjaolu, et üksainus mõõtmismeetod ei saa usaldusväärselt kindlaks määrata kehaomaste ainete dopingut.

Olen tegelenud hormoonalsete häirete diagnostikaga. Tean, et ei ole võimalik diagnoosida ainult ühe testi põhjal. Inimkeha on väga keerukas. Nii geneetiline variatsioon kui mitmeid teised faktorid võivad kaasa tuua testivigu. Seepärast kasutatakse kliinilises hormoonihaiguste diagnostikas mitut erinevat testi.

Selles suhtes ongi WADA eksinud. WADA on väärarvamusel, et kehaomaseid hormoone saab mõõta  sama täpsuse ja kindlusega ning sama lihtsalt kui kehavõõraid dopinguaineid (viimaseid on ju lihtne eristada). Sellega näitab WADA puudulikku teadmist kliinilise hormoonidiagnostika kohta, mida ka Professor Sonksen, rahvusvaheliselt juhtiv kasvuhormooni ekspert, on maininud.

On ka olemas veel teisi  faktoreid, mis nõrgestavad selle testi usaldusväärsust  ja mida esitati kohtule.

Kahtlust äratab ka asjaolu, et WADA enda töötajad ja teadurid omavad akstiad kasutatud kasvuhormoonitestis. Sellega kaasnevad suured rahateenimise võimalused. Seetõttu on küsitav, kas nad on suutnud jääda testi arendamisel ja rakendamisel objektiivseks. Kahtlust lisab tõik, et nad ei ole lubanud  teistel uurijatel tutvuda kogu  nende testi dokumentatsiooniga.

Lisaks ei ärata usaldust fakt, et WADA  ei ole pikka aega soovinud kasutusele võtta  paremat  “Biomarkeri” meetodit, mis, erinevalt WADA testile, on hästi dokumenteeritud ning  sisaldab mitmeid erinevaid teste  minimeerides eksitusvead  (alles pikema viivituse järel on WADA  hakanud seda “hindama” ka kui selle meetodi usaldusväärsus on juba kinnitatud 30 sõltumatu uurijate poolt)..

Rohkem selle kohta siin: “Veerpalu – kasvuhormooni test pole usaldusväärne

Olen saatnud selle  postituse  ka Suusaliidule ja mind rõõmustab, et needsamad  argumendid  leiduvad ka kohtuotsuses.

Olen alati tundnud suurt uhkust Andruse ajalooliste võitude eest ning  õnnitlen teda südamest.

Varemad postitused selles asjas:

Õnnitlused suure võidu eesti! Olen alati sinusse uskunud.

Õnnitlused suure võidu eesti! Olen alati sinusse uskunud.

Dr Jaan

Veerpalu – USA ekspert kritiseerib kasvuhormooni testi

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

(Tõlkisin seda inglis keelde: http://doctorjaan3.wordpress.com/2012/03/20/267/)

USA-s on esitatud kahtlused selle kasvuhormooni testi kohta mida WADA (World Anti Doping Association) kasutas Veerpalu testimiseks. See test avastas viimase poolasta joookul et mõned Rugbytähed paistsid olla kasvuhormooni kasutanud, mida nemad eitavad.

Sellega nõudis WADA, et antakse lubadust testida kõik professionaalsed Rugby mängjad USA-s. Aga mängijate ametiühing, National Fotball League (NFL), on keeldunud.  Põhjus on, et WADA keeldub esitada infot oma kasvuhormooni testimise kohta ning et selle testi usalduvus pole kinnitatud sõltumate uurijate poolt, vaadake viide “NFL players”.

Don Catlin, USA juhtiv dopingu ekspert leiab et on vastuvõtmatu, et WADA varjab oma enda uurimistulemused samal korral kui väidavad et on olemas piisvad tõendid – mis on tühi jutt kuna ainult objektiivsed sõlutmatu uuringud saavad seda kinnitada. Catlini arvamus on, et WADA nn isoform test pole kasulik kasvuhormooni testimiseks (vt väide “NFL”).

“WADA has repeatedly refused to provide scientific evidence that could be used to independently establish the reliability of the hGH isoform ratio test developed by Christian Strasburger. If this can not be accomplished, then its fairness to the athletes subjected to hGH testing can not be guaranteed. “[The hGH isoform test] is simply not a useful test, no matter how you cut it or spin it.” “Every test will have false positives,” .. “The question is, what percentage can a sport stand?”

WADA on  keeldunud avaladama oma uuringud testi kohta

Asjaolu, et WADA on korduvalt keeldunud avalikustada dokumentatsiooni kasutatud testi täpsuse kohta on tähelepanuväärne (vt NFL players..). On ka keeldunud kirjeldada misugune  on referentspopulatsioon mille alusel määratakse mis on normaalne. Mitmed faktorid mängivad rolli selles suhtes, kaasarvatud keha suurus, vigastused, spordi tüüp, diett, treenimise efektid räägib testi looja:

“gender, age, body composition, injury history, type of sport, diet and the effects of chronic exercise could all be relevant, and the ratios should be based on “a suitable reference population.”

Martin Bidlingmaier. WADA poolt kasutatudHGH isoform teesti kaaslooja.

Paistab olla ebatõenäolik, et WADA võrdluspopulatsion on sobiv erakordselt suure kehakaaluga (umbes 140 kg ilma rasvata) rugby mängijate testitulemuse hindamiseks. Ja see grupp peab olema mitmesajaline on mulle teatanud kasvuhormooni auktoriteet, professor Sonksen.  Siiski nõuab WADA, et NFL kasutab nende testi. See pole teaduslik hoiak.

Doping on küll halb asi, aga teisest küljest on veel halvem põhjendamatult raskesti traumeerida ausat sportlast kelle saavutused põhinevad väga suurel pannusel (vähemalt üks sportlane on teinud enesetapu peaele WADA testi). Sellepärast on väga tähtis, et testimine on selline, et mitte keegi kes on süütu jääb vahele. Minu arvates ei ole WADA piisavalt ettevaatlik selles suhtes.

Ülejäänud varem esitatud tekst selles postituses on ümbertõõdeltatud ja avaladatud posituses: “Veerpalu kasvuhormooni test pole usaldusväärne

Allikad: