Edgar Savisaart saab päästa efektiivse loodusliku ravimiga

[Minu natuke vigases väliseestlaskeeles:]

[Kiri saadetud 25 märtsil esialgses vormis ja 26 märtsil allpool olevaga sarnases vormis (olen natuke toimetanud ja täiendanud). Saatsin mõlematele Savisaare ligematele kaastöötajatele ja pojale selleks et jõuaks kiiremal korral arstide juurde. Pojale  õiget aadress ei saanud kätte]

Tagapõhi

Savisaare seisund: Pressikonverentsil 23 märtsil rääkis professor Peep Talving, et Peep Talving, kirurgEdgar Savisaar saabus Tartu haiglase 18 märtsil raske beta-streptokokkidest tingitud parema jala infektsiooniga (rahvasuus lihasõõvad bakterid). 19 märtsil tehti piiratud operatsioon, aga sellest ei piisanud – tema olukord oli pidevalt väga kriitiline. Professor Peep Talving räägib et sellepärast leiti hädavajalik amputeerida jalga 23 märtsil ülaltpoolt põlve.

Starkopf intenssivraviViibib intensiivravikliinikus professor Joel Starkopfi hoole all. Oli surma ääreses seisundis ka siis kui saatsin kirja allpool 24 ja 25 märtsil. Ma pole saanud vastust mis kinnitab et on võetud minu ettepanekut kaalutusele.

Minu tagapõhi: Sain Göteborgi Ülikooli Farmakoloogia osakonnas teadlas-väljaõppe 1960-ndaatel aastatel ja selletõttu on mul sügavam teave arstirohtude, biokeemia ja füsioloogia kohta kui tavalistel arstidel (uurimine seal oli kõrgel tasemel – üks professorite seas oli Arvid Carlsson kes tegi oma Nobeli-laureaadi töö just sellel ajal). Tegelesin katekolamiinide (noradrenaliin – adrenaliin jne) uurimisega ja juba siis C-vitamiiniga (=askorbiinhappega), mis on vajalik noradrenaliini loomiseks (dopamiinist, ja selle transformatsioonis on askorbiinhappe vajalik “co-factor” koos dopamiini dehüdroksüleeriva -entsüümiga). Noradrenaliinist tekkib adrenaliin.

Kuna juba sellest ajast sain sügavat teavet C-vitamiini kohta olen huviga jälginud teabe arengut selle kohta. Samal korral olen pannud tähele et seda teavet on väga maha surutud arstirohuettevõttete poolt arvatavasti kuna selle vitamiini kasutamine suures ulatuses looks nende seas sajandite miljardite dollarite suuruses kaotused. Sellepärast oletan, et samuti kii Rootsis kus tõõtasin mitu kümend aastat arstina, on ka Eesti arstidel olulised puudused selle teave suhtes, ja sellepärast ei oska hinnata ega julge kasutada C-vitamiini megadoosides.

Vastutavate arstidele: ravi soovitus Edgar Savisaare elu päästmiseks ja kiireks paranemiseks

Mispärast C-vitamiin megadoosides saab kindlustada Hra Savisaare elu päästmist ja takistada rohkem amputeerimist

1. C-vitamiinil on mitmed tähtsad füsioloogilised funktsioonid. Tegelikult on C-vitamiin kõikide imetajate ainevahetuse normaalne komponent – väljaarvatud inimeste, mõnede ahvide liikide ja meresigade (+fruit bats) seas. Imetajate ainevahetus on enamvähem identne ja mikroskoopilisel tasemel ei saa näha vahet erinevate imetajate rakkude vahel. Inimene on kaotanud C-vitamiini sünteesi võimet – see on geneetiline defekt. Üksikutel inimestel paistab olema teatud C-tootmisvõime (kahjuks mitte piisavalt uuritud),   mis ei ole üllatav kuna defekt on ainult ühes geenis ja juhtub, kuigi haruldaselt, et sellised defektid paranevad.

[Allpool olen, lihtsustususeks toonud praegu kõik viited teadusliku C-vitamiini uuringu kokkvõtvast raamatust “Levy MD JD, Thomas E.  (2011-08-31). Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins: Curing the Incurable “. See raamat katab üle 1000 teadusaruanded.]

Põhjus mispärast kõik imetajad, kaasarvatud inimene, kannatavad C-vitamiini hiigeldoosid

  • C-vitamiin on loomulik ainevahetuse osa
  • Kõik imetajad, kes pole kaotanud C-vitamiini tootmisvõimet, tõstavad oma C-vitamiin tootmist sadakordselt või rohkem infektsiooni, mürgituse või stressi puhul – on füsioloogiline megadoseerimine millel on oluline kaitsev toime.

To date, there are NO infectious diseases that have ever been found in which vitamin C administration can be considered dangerous or inappropriate. This is the case even though there has already been roughly a century of research on vitamin C, involving the publishing of some 50,000 to 100,000 scientific articles.” Levy MD JD, Thomas E.  (2011-08-31). Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins:Curing the Incurable (Kindle Locations 527-529). Xlibris.

Näiteks kits, kellel on umbes sama kehakaal kui inimesel, toodab normaalselt 12-15 grammi C-vitamiini päevas. Aga kui haigestub tõuseb tootmine vahest kuni 100 grammini või rohkem.

Teadlased on alganud aru saama et vajadus on samas suurusjärgus inimese juures raske stressi ja vigastuste puhul. Vaadake ka mu “Grippi” blogis: https://doctorjaan5.wordpress.com/2013/03/22/kui-palju-c-vitamiini-voib-votta-v-2/ Viide:

“Conney et al. (1961) demonstrated that animals having the ability to synthesize their own vitamin C could produce about 10 times more than their baseline levels when subjected to enough biochemical stress. “Levy MD JD, Thomas E.  (2011-08-31). Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins:Curing the Incurable (Kindle Locations 493-494). Xlibris. Kindle Edition. “

USA armee on alates Vietnami sõjast väga edukalt kasutanud 100 grammi (või rohkem) megadoosi C-vitamiini teraapiat raskete põletiste puhul. Põletised on kiiresti ja täielikult paranenud.

Vaadake ka mu kirjeldust uue meremaa gripis suremas haige kohta kellel kopsud, maks ja neerud olid ütelnud üles ja peeti elus kunstliku maksaga, neeruga ja kopsuga. 3-4 päeva megadoosiga paranes dramaatiliselt ja sai lõpuks täitsa terveks, vaadake “Suremas patsient taastus koheselt peale C-vitamiini teraapiat“..

Kuna C-vitamiini vajadus on väga suur raske infektsiooni ja mürgituse puhul, on Edgar Savisaarel nüüd ääretult suur C-vitamiini puudus, kuna arvatavasti pole antud 100 grammide suurusega C-vitamiini doosid iga päev (sel juhul poleks arvatavasti olnud vaja amputeerida ja tema kehaline seisund oleks nüüd juba päris hea.).

2. C-vitamiin on:

a. peamiste antioksidandite seas, aga teatud olukordades ka pro-oksidant kuid mitte kahjulikus mõttes vaid väga tähtsa füsioloogilise elektroonide jooksu vahendajana,

“Vitamin C, although possessing other important qualities, appears to be a most important stimulus to this flow of electricity. A greater amount of vitamin C in the body enhances the flow of electricity in the body, thereby optimizing the ability of the cells in the body to maintain their health-sustaining communications. Levy MD JD, Thomas E.  (2011-08-31). Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins:Curing the Incurable (Kindle Locations 391-393). Xlibris. Kindle Edition. “

b. Väga tähtis immuunsüsteemi toetaja,

  • C-vitamiin stimuleerib interferooni tekkimist, mis on tähtis immuunfaktor.
  • C-vitamiin stimuleerib antikehade tekkimist.
  • C-vitamiin võimendab fagotsütoosi, mis eemaldab viiruseid ja baktereid.
  • On olemas veel 20-kod faktorid mis vajavad optimaalsed C-vitamiini doosid.

c. Kolmas väga tähtis funktsioon on detoksifikatsioon milles töötab ka koos glutathiooniga mis on üks kõige tähtsamate detoksifieerijate seas. Tsitaat:

“vitamin C is superbly effective in either neutralizing or negating the effects of a number of chemically different and extremely potent endotoxins and exotoxins, which are produced as by-products of microbial growth. ” Levy MD JD, Thomas E.  (2011-08-31). Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins:Curing the Incurable (Kindle Locations 3725-3726). Xlibris. Kindle Edition.

Dr Cathcart, kes on ravinud üle 25.000 inimesi C-vitamiin megadoosidega kirjutab just nende toskiinide kohta mida liha-hävitavad beta-streptokokkid loovad:

These patients [with “flesh-eating beta streptococcs”] should be given intravenous sodium ascorbate because intravenous ascorbate neutralizes streptococcus toxin.  This is the reason that it cures acute cases of scarlet fever and rheumatic fever.  The intravenous ascorbate works synergistically with the appropriate antibiotics rendering resistant bacteria sensitive.  It also prevents allergic reactions to the antibiotic by neutralizing the free radicals that turn on the antibodies causing the allergic reaction.  Massive doses of ascorbate augments cellular immunity while turning off the free radicals that trigger off humeral immunity (antibodies). Allikas: http://vitamincfoundation.org/www.orthomed.com/index2.htm

Lisaks olen isiklikult avastanud peamist, senini tundmata detoks-süsteemi. C-vitamiinil võib selles olla eriti tähtis detoksfunktsioon.

Olen ettevalmistamas teadliklut tööd selle kohta ühe USA ülikooli adjungeeritud professorina (registreerimine alustatud). See detoks süsteem on eriti tähtis selliste mürgituste puhul kui beta-strep-toksiinide, ja megadoosid on hädavajlikud selle detoks süsteemi optimeerimiseks. See roll seletab mispärast C-vitamiini megadoosidel on erakordset tugev bakterite mürgite neutraliseeriv toime. See tugev mürgikaitsev toime on kinnitatud mitmete sajandite uuringutööde poolt.

Aga lisaks nendele väga tähtsate spetsiifiliste funktsioonide aktiveerimiseks on C-vitamiin hädavajlik selle raske skorbuudi (c-vitamiini puuduse) eemaldamiseks mis nüüd on olemas Hra Savisaare juures kui pole saanud seda vitamiini vastavalt vajadusele see tähendab, sajandi grammi suuruses. Tsitaat:

“people with such vitamin C-depleting infectious diseases actually die from complications completely consistent with the symptoms of acute scurvy.” Levy MD JD, Thomas E.  (2011-08-31). Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins:Curing the Incurable (Kindle Locations 444-445). Xlibris. Kindle Edition.

Kirjutasin sedaviisi, selleks et saate aru et minu soovitused on teaduslikult põhjendatud. Tõenäolikult saab nende teostamine Hra Savisaare elu päästa ja paranemist efektiivselt kiirustada.

Isegi kui teie ei usu teaduslikult hästi töestatud immuuntugevdavasse ja detoksifieerivasse toimesse oleks igal juhul tugevasti põhjendatud anda C-vitamiini skorbuudi eemaldamiseks mille olemasolu sellistes juhtumistes on tavaline. Kas olete mõõtnud tema C-vitamiini kogused veres ja uriinis?

Palun saatke mulle teaduslikult põhjendatud motivatsioonid mispärast teie, kui nii see on, pole kasutanud C-vitamiini hiigeldoosid Savisaare ravil. Luban neid siin esitada.

Lugupidamisega,

Jaan Suurküla

Pensioneeritud rootsi arst

Sisemeditsiini spetsialist

Advertisements

Kaalu vähendamine 1

Kuna ülekaalu asi on mitmekülgne ja komplektne loon selle teema sarja.

Siin ülevaade tähtsamaste faktorite kohta mis on seostatud kaalu tõusuga:

Suhkru ja teiste kiiresti omistavate süsivesikute söömine kaasarvatud: Loob sõltuvust mis on ravitav
Fruktoos mis toob kaasa insuliini resistentsi ja eeldiabeeti. Välditav ja sõltuvus parandatav.
Stressi hormoonid Stressi vastupanu on parandav
Riidlemine abikaasaga – emotsionaalne ebatasakaal. Ärge minge lahku – riidlemise ja ülekaalu põhjused on ühised ja on ravitavad
Serotoniini puudus – depressioon Ravitav loomulikute vahenditega ja meetodidega
Soolestiku bakterite floora häire Väga tähtis ja hästi ravitav faktor
Candida seene infektsioon Tähtis ja hästi ravitav
Insuliini resistents, eel-diabeet. (Eestis 140.000 inimest) Hästi ravitav aga mitte tavameditsiini meetmetega mis on peamiliselt sümptomiravimid
Östrogeeni ebatasakaal – oluline rasva tekkimise stimulaator. Saab tasakaalustada
Xenoestrogeenid – östrogeense toimega ained. Saab kergesti eemaldada.
Gluten. Vältida kõik teraviljad, ka kaera millel on glutenisarnane toime ka pole glutan.
Põletik rasva kudedes mis viib rasva kasvule On hiljuti seostatud soolte bakterite toksiinidega ja sellega hästi ravitav
Aspartam. “Suhkruasendaja” mis tõstab kaalu. Kerge vältida kui ainult lugeda toidu sisu infot põhjalikult – on väga tavaline.
Adeno Virus 36 (Ad-36). Infektsioon toob kaasa kaalu tõusu. Ravitav.

Kokkuvõttes on selgesti valge suhkru ja teiste kiiresti omistavate süsivesikute söömine väga tähtis faktor. Fruktoosil on tugev rasva tekkitav toime, mille tavaliste allikaste seas on karastusjoogid ja “suhkruvabad” diabeetide majustused. Fruktoos on tähtis insuliini resistentsi põhjustaja.

Ilma suhkrute vältimiseta ei ole reaalne vähendada kaalu.

Suhkur loob aga sõltuvust, paljude juures päris tugeval määral, ja see on seotud Serotoniiniga “õnne-neurotransmittoriga”, kuna suhkur töstab ajutiselt serotoniini. On olemas paremad alternatiivid serotoniini töstmiseks.

Viimaste aastate jooksul on tavaline teadus alganud tunnustama ajurveeda ja hiina meditsiini teavet, et soolestiku olukord on väga tähtis vaimse tasakaalu ja heaolu jaoks. Peamine faktor on siin halvad mikroorganismid, bakterid ja seened, mille toksiinid mürgitavad aju ja loovad vaimset ebatasakaalu kaasarvatud serotoniini puudust ja sellega seotud suhkruimu. Saavad ka luua soolestiku lekkimist, mis halvendab olukorda olulisel määral tuues kaasa suuremat ajumürgitust aga ka põletikut rasvas mis toob kaasa rasva kasvu insuliini resistentsi loomise läbi.

Eelidabeedi insuliini resistents kasvab rasvenemisega ja toob kaasa nõjaringi milles insuliini resistents omatkorda toob kaasa rasva kasvu. Suur teema mida arutan eri postituses.

Östrogeenil, naishormoonil on rasva tekkitav toime kui keha hormoonid on tasakaalust väljas, ja see on tavaline. Rasva rakkud omatkorda toodavad östrogeeni – jälle nõiaring mis on parandatav.

Xenoestrogeenid on olemas näiteks pehmetes plasti toodetes, kaasarvatud plastipudelites, toidupakendistes ja plastkiledes, ja imbuvad sealt toidusse sisse. Need on täna tähtsad faktorid mida saab kergesti ära hoida.

Selge on, et ülekaalu probleem on mitmekesine ja võib olla põhjendatud erinevatest faktoritest. Siiski pole ülekaal üldse võimatu korda seada, nagu näete tabelis ülal.

Juba suhkru ja teiste kiirete süsivesikute vältimine töötab enamusel, eriti kui madalat serotooniini parandatakse, mis on teostatav kusjuures soolestiku floora kordaseadmine mängib tähtsat rolli.

Jah see oli väike ja ebatäiuslik eelmaitse selle kohta mida kattan tulevastes postitustes ülekaalu kohta.

headuutaastat

Tänud Arvutiturvele ilusa pildi eest.

Dr Jaan

Ülekaal vähenes glutenivaba toiduga

Leiti, et nisu glutenit sisaldav toit võib luua rasvanemist mitmete mehanismite läbi ja võib sellega olla tähtis ülekaalu loov faktor. Nisu gluten on olemas kõikides nisut sisaldavates toodetes, mitte ainult valgest jahust tehtud kookides ja sajades vaid ka täistera nisu toodetes ning mitmes teistes toiduainetes.

Teadmiseks olen ettevalmistavas postitutse nisugluteni ja teiste nisu valkainete problemaatiliste toimete kohta.

(Lugege ka lugejate vastused allpool – juba on mõned teatanud kaalu vähenemise kogemust seoses varasema gluteni eemaldamisega toidust.)

Uuringu tulemus

Kehakaal ja rasva kogus kudedes vähenes gluteni-vabade hiirte juures võrreldes gluteniga toidetud hiirtega, ilma et sõid vähem. Mõõtmised näitasid ka et insuliini resistents ja põletikut soodustavad faktorid vähenesid. Urijate järeldus oli:

”Tulemus paistab näidata et gluteni vaba toitu peaks proovima uue meetodina ülekaalu ja ainevahetuse häirete ennetamiseks”.

Detailid

Hiired toideti rasvarikka toiduga kas ilma glutenita (GF grupp) või 4,5% gluteni sisaldusega (kontrolli grupp). Jälgiti 16 erinevaid parameetrit kaasarvatud kehakaal, rasv kudedes, vere rasva näitajad, vere suhkur, insuliini vastupidavus, ja mitmed spetsiaalsed ained ja entsüümid mis on seostatud ülekaaluga.

(See tekst on teadlaste jaoks:) Muutused olid seotud selliste geenide aktiveerimisega (up-regulation) mis on seotud rasva sulatamisega (lipolysis), ja rasvhappede oksidatsiooniga mis on seotud keha rasva vähenemisega (geenide nimetused: PPAR-α, LPL, HSL ja CPT-1). Toimus ka parem suhkru (glukoosi) tasakaal ja põletikut põhjendava geeni (PPAR-γ) ekspressiooni vähenemine gluteni vabade loomade juures.

Allikas: “Gluten-free diet reduces adiposity, inflammation and insulin resistance associated with the induction of PPAR-alpha and PPAR-gamma expression.” Soares FL, de Oliveira Matoso R, Teixeira LG, Menezes Z, Pereira SS, Alves AC, Batista NV, de Faria AM, Cara DC, Ferreira AV, Alvarez-Leite JI. J Nutr Biochem. 2013 Jun;24(6):1105-11

Kommentaar

Eriti huvitav ja oluline on, et gluten tõi kaasa mitmete tähtsate ülakaalu põhjustavate geenide aktiveerimist. Asjaolu, et tema toime oli mitmekesine, ja tähtsal määral DNA tasemel, näitab et tema mõju võib olla võimas (on veel vaja selgeks määrata kui tugev geenide aktiveerimine oli ja millel määral sarnased efektid toimuvad inimese juures).

See tähendab, et nisutooted võivad olla tähtsamate kehakaalu tõstjate seas. On loomulikult vaja rohkem uuringut, aga see töö oli kvaliteetne ja kasutas mitmed tähtsad ja edasijõudnud parameetrid, mispärast on põhjus võtta seda võimalust tõsiselt. Tihti leitakse sarnased efektid kui hiirte juures ka inimesete juures.

Proovige gluteni vabadust ja teatage mulle tulemust

Mis pärast mitte proovida täielikut nisutoodete vabadust mõned nädalad ja vaadata mis juhtub kehakaaluga? Glutenivabade hiirte juures vähenes kehakaal olulisel määral ilma söögi vähenemiseta. Võibolla toimub see ka Teie juures. Nisu valkainetel, kaasarvatud glutenil võivad vahest olla ka teised halvad toimeid. Sellepärast on igal juhul hea põhjus proovida. Ärge muutke toidu kogust. Ainult hoidke ära gluteni söömisest (ideaalselt samat kalooria kogust süües).  Kui proovite, palun teatage oma kogemuse kommentaarina sellele postitutesele.

Teised tähtsad ülekaalu tõstvad faktorid

Aga on olemas ka teised tähtsad ülekaalu tõstvad faktorid. Kirjutan nende kohta tulevikus. Siin nimekiri mõnede tähtsamate kohta:

  • Suhkur ja teised “kiired” (kõrge glükeemilise indeksiga) süsivesikud. Leiduvad kookides, valgestes sajades, küpsistes, majustustes jne. Peetakse kõige tähtsamaks ülekaalu tõstjaks ka kui Fruktoosi roll on samuti väga tähtis.
  • Fruktoos – tavaline allikas on karastusjoogid, aga ke mitmed teised toiduained. Majsi ja Agaave siirupid on väga fruktoosirikkate seas. Peetakse väga tähtsaks ülekaalu tõstjaks.
  • Magneesiumi puudus. On väga tavaline mitmetel põhjustel, stress olles tähtsamate seas. Diabeetes, higistamine, kõhulahtisus, alkohol on teiste tähtsate faktorite seas. Paistab mängida olulist rolli ülekaalu puhul. Nõuab D-vitamiini omistamiseks.
  • Xenoestrogeenid. Östrogeense toimega loomulikud või sünteetilised ained kaasarvatud loomulikud ained teatud toitudes, soja olles tähtsamate seas. Tavaline allikas on pudelid ja kiled pehmest plastist. Ka õlul on tähtis östrogeene toime, vaadake “Õlu teeb mehe naiselikuks“. Xenoestrogeenid paistavad tõsta ülekaalu tähtsal määral.
  • Joodi puudus. Võib olla tavalisem kui üldiselt on tuntud, võibolla eriti kagu eestis.
  • Trenni puudus. Trenn saab lisada kehakaalu vähenemisele umbes 20% võtta. Uued lihtsad kodutrenni meetodid võimaldavad vähendada kehakaalu effektiivselt. Aga pidage meeles, et 80% kaalust sõltub ülal toodud faktoritest.
  • Krooniline stress. On väga tavaline. Teatud uuringud paistavad näidata, et see on päris tähtis faktor aga pemaiselt seoses süsivesikude-rikka toiduga ja diabeet II tekkimisega.
  • Diabeet II. Ülekaal on tähtis Diabeedi põhjustav faktor aga  Diabeet toob ka kaasa veel suurema ülekaalu tendentsi – nõiaring, mis on täiesti parandatav.

Kirjutan hiljem detailsselt nende ja ka ülal nimetamata faktorite kohta.

//

//

Kui palju C-vitamiini võib võtta? (V.2.)

Uuendatud ja 17 augustil 2018 kolmast korda täiendatud versioon.

Kõige tähtsam asjaolu:

C-vitamiini toodavad peaegu kõik imetajad. Mutatsiooni tõttu on inimene kaotanud seda võimet. See tähendab, et C-vitamiin on meie füsioloogia loomulik ja tähtis osa, ilma mida inimene sureb ära mõnede kuude pärast.  See seletab mispärast meie kannatame, ja vajame vahest körged doosid isegi 100-200 grammi üle elamiseks.

Kahekordne Nobeli laureaat Linus Pauling väitis oma teadusliku uurimise alusel, et tervise alalhoidmise jaoks on vaja mitu grammi C-vitamiini (= askorbiinhappet) päevas, ja võttis ise vähemalt 4 grammi ja vahest oluliselt rohkem. Väitis ka et kõrgete dooside kasutamine võib ära hoida külmetused ja teised infektsioonid, pärgarterite ja teiste veresoonte lubjastust ning ravida ära vähja.

Arstirohu firmad surusid Nobeli laureaati maha

On avastatud, et selle taga oli arstirohufirmad kellel oli hea põhjus karta, et pidid kaotama miljardid kui inimesed ennetaksid haigusi ja raviksid ennast C-vitamiiniga selle asemel et kasutada nende rohud – antibiootikud ja erinevad sümptomi sumbutajad nagu aspirin, partsseetamool jne, mis on tootnud miljardid rohufirmadele. Tehti Paulingut maha ebakvaliteetsete tõendite abil ja nende firmade surve all määras USA raviamet, FDA väga madalad C-vitamiini vajaduse normid – 30-40 korda madalam kui Pauling soovitas oma uurimise alusel. FDA normid mõjutasid omatkorda tervet maailma kaasarvtut eestit.

Linus Paulingu avastused on kinnitatud kasvaval määral

Uuringud viimaste aasta kümnete jooksul on aga näidanud et Paulingul on õigus. On leitud et C-vitamiinil on mitmed erinevad ja väga tähtsad funktsioonid kehas, eriti immuunsuse suhtes. Näitaks stimuleerib C-vitmiin Interferooni tekkimist – aine millel on väga tähtais antiviraalne toime.

C-vitamiin on väga kasulik viiruse infektsioonide ennetamiseks. Selle kohta on olemas ulatuslik kogemus. Dr Robert F. Cathcart ravis rohkem kui 20.000 inimesi C-vitamiiniga ja teatas head tulemused mitte ainult külmestuste, vaid ka raskete infektsioonide puhul nagu Gripp, Mononukleoos, Hepatiit, Entsefaliit jne.

Tema leidis et infektsiooni eemaldamise jaoks oli hädavajalik kasautada nii suurt doosi et kõht kippus minna lahti. Cathcart leidis, et haiguste puhul sai inimene võtta palju suuremad doosid kui tavaliselt ilma et kõht läheb lahti, ja tema järeldus oli et kõht läheb lahti alles siis kui keha on küllastatut, ning see nõuab suured doosid haiguse puhul (vaadake allpool – doosi määrmine). Teine arst, Dr Fred R. Klenner oli juba varem edukalt samuti ära ravinud isegi polio haigeid mis olid juba halvatud.

Märkamisväärne näide on raskes grippi pneumoonias suremas inimeste tervenemine C-vitamiini abil. Vaadake “Suremas patsient taastus koheselt peale C-vitamiini teraapiat“.

C-vitamiinil on ka teised tähtsad toimed kehas kui viiruste eest kaitse. Kõige tähtsam on tema vabade radikaalide neutraliseeriv toime, eriti kuna vabade radikaalide ülekaal kehas on ohtlik ja paistab olla tavaline, vaadake “Arvatav põhjus pärgarterite..

C-vitaimiin on hädavajalik veresoonte tervise jaoks ja kaitseb veresoonte lubjasustuse vastu. Vaadake ka “C-vitamiin – Tähtis koduravim“.

Inimene on kaotanud võime toota C-vitamiini

Nagu selgitatud varemas postituses on C-vitamin loomulik osa imetajate biokeemias. Peaegu kõik imetajad, väljaarvatud inemesed ja mõned affide liigid ning meresead, on võimelised toota C-vitamiini (varemas versioonis oli siin kirjaviga ja sellega ütles teistpidi)

Ensüüm, mis teisendab glükoosi C-vitamiini (L-3 gulonolactone oksüdaasi) puudub nüüd inimestel. Teadlased hindavad, et ilma seda mutatsiooni toodaksime 10-30g c-vitamiini päevas (10.000-30.000mg). Näiteks toodab kits, kellel on laias lastus sama kehakaal kui inimene, 15.000 mg C-vitamiini. Kui haigestub võib toota 100.000 mg. Asjaolu, et C-vitamiini vajadus mitmekordistub ka inimeste juures haiguse puhul on hästi tõestatud teadusuuringute abil.

Kõikide imetajate biokeemia on peaaegu identne. Sellepärast on uurijate järeldus olnud, et C-vitamiini tootmisvõime kaotamine on geneetiline defekt, mutatsioon, mis tekkis inimeste eelvanemate juures umbes 60 miljonit aastat tagasi.

Arutatakse isegi kuidas oleks võimalik taastada seda võimet, kuna see parandaks tervist olulisel määral selle läbi, et kaitse vabade radikaalide vastu oleks oluliselt suurem. On isegi esitatud spekulatsiooni, et mõnedel inimestel kes jõuavad kõrgesse vanadusesse olles terved, võibolla on teatud võime toota C-vitamiini – uurimus selle kohta oleks vaja teha. Mõned uurijad on teatanud, et on leidnud mõned inimesed kes paistavad olla võimelised toota C-vitamiini.

Arvatakse igal juhul, et täielik võime toota C-vitamiini tõstaks elu iga olulisel määral.

Pole tõestatud, et C-vitamin põhjustab neerukivid

Arstirohu firmad on hiljuti levitanud kuulujuttu (muud väärtust pole uurimisel millele viidetakse, vaadake allpool ), et C-vitamiin võib mõni kord põhjustada neerukivid. Isegi uurijad kes teatatasid seda, tunnustasid, et see uuring ei tõesta usaldavalt et C-vitamiin põhjustab neerukivide tekkimist (JAMA Internal Medicine, online February 4, 2013).  Teistpidi on juhtiva Harvardi ülikooli uurijad leidnud, et C-vitamiin kaitseb neerukivide vastu. 

Vaadake allmärkust detailide kohta.

G6PD puudus on liialdatud ja küsitatav probleem

Mõned autorid on hoiatanud, et C-vitamiin kõrgetes doosides võib tuua kaasa vere rakude (erütrotsüütide) lõhkemist (hemolüüsi) selle geneetiline defekti puhul. See on ainult toimunud paari juhtumiste seas, ja pole kindel et C-vitamin oli põhjus. G6PD puuduse puhul on nimelt vere rakud väga tundelikud ja lõhkevad teatud toiduainete ja keemiliste ainete ligiolekul.

Kuna see komplikatsioon on olnud ääretult haruldane on olemas põhjus küsitada kas oli ainult ajaline aga mitte põhjuslik seos. Ei ole välistatud et C-vitamiin tegelikult isegi kaitseb hemolüüsi vastu G6PD puuduse puhul (vaadake allmärkus).

Tähtsam on aga, et see geneetiline defekt on ainult olemas lõunamaade rahvuste seas ja langeb kokku Malaria olemasoluga (kuna kaitseb malaria vastu).

Päevane doos

Linus Pauling arvas, et on vaja vähemalt 3-4 grammi päevas aga rõhutas et vajadus on väga individuaalne ja vahelduv. Kogemused näitavad et vajadus võib mõnedel küll olla 2-4  grammi päevas aga üksikutel inimestel võib päevaline vajadus olla isegi 20 grami päevas ka kui nemad ei ole akuutselt haiged. Selline vajadus on leitud kroonilise infektsioonide puhul mis alati ei anna muud sümptomid kui väsimus/nõrkus.

C-vitamiini vajadus mitmekordistub ja võib rasketel juhustel jõuda 100-200 grammini või isegi rohkem järgmiste olukordade puhul

  • infektsioonide – nii viiruse kui bakterite kui parasiitide,
  • stressi
  • kehavigastuste ja eriti põletiste puhul,
  • operatsioonide,
  • alkoholi kasutamise ja
  • mitmesuguste teiste mürgituste puhul

Arstirohufirmade ostetud uurijad on tekkitanud suurt segadust selles asjas ebaausa uuringu läbi.

On aga hästi tõestatud fakt, et on C-vitamiini vajadus on individuaalne, sõltuvalt inimese stressi tasemest. Sellepärast soovitas  Dr Cathcart et igaüks määrab, kui palju C-vitamiini saab võtta enne kui tekkib natuke lahtine kõht. Soovitas õppida tundma oma keha ja leida välja kuidas vajadus vaheldub stressi ja tervise olukorraga.

Cathcart soovitas kasutada ainult askorbiinhappet, mitte askorbaate. Happel on kaks korda suurem antioksidatiivne efekt. Askorbaatidel on kas naatrium või kaltsium lisatud, ja see võib luua probleeme kui suurte koguste puhul. Naatrium võib nimelt tõsta vererõhku. Kaltsiumit saame tavaliselt rohkem kui piisavalt eriti piima toodete läbi ja liiga suur doos pole kasulik – hiljuti on leitud et võib isegi tuua kaasa osteoporoosi.

Doosi määramine

Dr Cathcart arendas välja meetodi määrata kui palju isikul on vaja C-vitamiini. Nimetas seda jämesoole tolerantsi (allpool lühendatud JT) määramine. See põhineb asjaolul et kui keha on küllastatud, siis askorbiinhappe väljub verest jämesoolesse ja tekkitab kerget ärritust (mis ei ole kahjulik). Ta rõhutas et askorbiinhappe on ainus soovitav C-vitamiini variant (on ka olemas askorbaadid) – on efektiivsem ja testimine töötab hästi ainult sellega.

Cathcart soovitas järgmist protseduuri Jämesoole tolerantsi (JT) doosi määramiseks

  • Kasutada Askorbiinhappe 1 grammilised tablettid või parem puhast l-askorbiinhappe pulbrit (on olemas Eestis).
  • Võtta 1 grammi iga tund (või  3-5 g korraga kui olete haige).
  • Siis kui tekkib ebamugav tunne kõhus või kõhulahtisus on jämesoole tolerantsi doos saavutatud.
  • Peale seda võtta 20-25%  vähem päevas kui tolerantsi doos. Kui näiteks tekkis reaktsioon 10 grammi puhul, võtta 8 grammi. Põhimõtte on, et doos oleks nii kõrge kui võimalik ilma et ärritaks kõhtu. Kas 20% vähem kui ärritatav doos piisab, või peab olema 10% saab ainult individuaalselt määrata kogemusega kuna see on natuke erinev.
  • TÄHTIS: Siis kui doos on määratud, pole vaja võtta iga tund, vaid saab jagada seda näiteks kolmeks – neljaks korraks. Seda sagedamini seda parem kui olete haige. Eriti kõrge vajaduse puhul, näiteks grippis on hea võtta iga tund. Ennetamise puhul vṍib kolm korda piisada.
  • Haiguse puhul leidis Cathcart JT määramise alusel tuhandite haigete juures, et JT doos võib tõusta kuni 20-200 grammini või isegi rohkem. Selleks et testida, kui on selge palavikuga haigestumine,  võtta 5  grammi korraga kuni reaktsioon tekkib (vaata ka järgmine punkt). Soovitas alustada sellega nii pea kui esimesed haiguse sümptomid annavad ennast tunda. Külmetuse puhul  leidis Cathcart et JT võis olla 25-50 grammi. Grippi puhul  võis JT olla 50-200 grammi.
  • Kui on ägedad haiguse sümptomid – suur nõrkus, külmavärinad ja kõrge palavik soovitas ta võtta 3-4 grammi iga 20 minut kuni JT on saavutatud ja siis jätkata natuke madalama doosiga iga päev kuni tekkivad kõhu sümptoomid mis tähendavad et C-vitamiini vajadus on vähenemas, ja sellega keha tervenemas. Siis vähendada päeva doosi 1-2 grammi võrra nii et doos on kogu aeg JT ligidal.

Cathcarti kogemus, mis põhines üle 20.000 haigusjuhtumistel, oli, et nii pea kui inimene saavutab tolerants doosi, siis vähenevad ja tavaliselt isegi kaovad sümptomid – ütles et alati dramaatiline paranemine toimus siis ja kui alalhoitakse JT lähedast doosi siis, võib haige tunda ennest terve.

Minu enda kogemus körg – doosi teraapiast grippi puhul

Mul on isklikult täpselt sama kogemus. Krippi epideemia puhul talvel 2018 haigestusin kõvades külmavärinates suures nõrkuses ja kasvavas palavikus. Võtsin 5 grammi C-vitamiini iga pool tund. Kui jõudin kuni 65 grammini kadus palavik ja haiguse tunne. Järgmiste päevade jooksul jätkasin selle doosiga ja siis aeglasti vähem siis kui kõht andis tunda. Kogu aeg täitsa sümptomite vaba.

TÄHTIS: kui katkestakse C-vitamiini võtmist tulevad aga sümptomid alguses tagasi – on vaja võtta JT-lähedast doosi iga päev kuni keha on haiguse elimineerinud ja sellega JT väheneb.

Teised uurijad on teatanud samad kogemused nii dooside kui viiruse haiguste ära ravimiste kohta kui Cathcart, vaadake Dr Thomas Levy raamatud, mis sisaldab 1200 teaduslikud viited (Levy, T.E.  2002).

Cathcart, Klenner ja teised uurijad on ka leidnud et kõrged doosid võivad ära ravida bakteriaalsed infektsioonid (vaadake nimetatud Levy raamat).

Rohkem selle kohta leiate Cathcarti arikklis: Vitamin C titrating..

______________________________________

Allmärkused

1. Neerukivid ei tekki

Uuring neerukivide tekkimise suhtes oli puudulik

Uuring mille tulemus levitati laialdaselt 2013  oli ebakvaliteetne, polnud “randomiseeritud” (kasutajtae grupp polnud loodud suvaliselt) ja arv kellel oli neerukivid oli väike – 3,4 protsenti (31 isikud 907 C-vitamiini kasutajate seas). (Ka need kes ei kasutanud C-vitamiini said neerukivid – 1,8 %, mis vastab 16 isikule.)

Nii väiksed arvud ei ole usaldavad, eriti kui puudub randomiseerimine – tulemus võib olla täitsa juhuslik.

Siiski levitati seda tulemust üle tervet maalima (Googlige ise Vitamin C + Kidney stones), pealkirjadega nagu oleks tõestatud, et C-vitamin tekitab neerukivid,  näiteks Reuters: “Vitamin C supplements tied to men’s kidney stones” (4 veebr 2013). Üle maailma pressi teate levitamine on kallis lugu – selle taga seisis tõenäolikut arstirohufirmad mis on korduvalt üritanud vähendada C-vitamiini kasutamist kuna see vähendaks nende kasumid suurel määral.

See uuringutulemus on vastuolus ulatusliku kogemusega ja sõltumatu kvaliteetsete uuringutega juhtivates ülikoolides kaasarvatud Harvard, vaadake näiteks video “Vitamin C protects against kidney stones” milles isegi seletatakse et C lahustab teatud neerukivide liigid.

Põhjus mispärast on esitatut kahtlust on et C-vitamin proviklaasis võib teatud tingimustel tekkida oksaalhappe C-vitamiinist, ja sellepärast on arvatud et oksaalhappe võib tekkida ainevahetuse läbi. Aga hiljuti on leitud, et see ei tööta samuti kehas.

Nagu õeldud, pole olemas tõendeid et C-vitamin toob kaasa oksaalhappe kivide loomist.

Kui oksaalhappe teooria oleks olnud õige, oleks kits saanud oksaal-neerukivid hiigelsuures hulgas iga kord kui on stressitud kuna siis toodab ta 100.000 milligrammi (100 grammi) C-vitamiini.

Imetajad, väljaarvatud inimesed ja üksikud teised imetajte liiigid kes ei tooda C-vitamiini, oleksid olnud ammu väljasurnud kuna hulgaline korduv neerukivide tekkimine kahjustab neerud.

Jah, kui väga kõrged C-vitamiini doosidel oleks mis tahes kahjulikud kõrvalmõjud. oleksid C-vitamiini tootvad immukud ammugi välja surenud.

Dr. Gary Curhan Harvardi tipp tasemel ülikoolis juhtis uuringut mis 14 aasta  jooksul jälgis 85,557 naist kellel varem polnud olnud neeru kiivid. Nende vitamin B6 ja vitamin C kasutamine registreeriti (Curhan et al 1999). Leiti et 40 mg vitamin B6 kaitses neerukivide vastu. Vitamin C suhtes polnud statistiliselt tähtis vahe neerukivide sageduse suhte gruppide vahel kes kasutasid kõige vähem vitamin C-d (vähem kui 250 mg/p) ja kõige rohkem  (1,500 mg/p või enam) . Teises uuringus milles osales 45,000 meest 6 aasta jooksul leiti et vitamin C-l oli neerukivi eest kaitsev toime (Curhan et al 1996). Mõned uurijad on isegi teatanud et vitamiin C on lahustanud suured põiekivid (Bleifield & Zucker 1993).

Samuti leidis Dr. Carol Johnston of Arizona State University-s et pole olemas tõendeid et neerukivid tekkivad seoses Vitamin C kasutamisega isegi kõrgetes doosides. [viide hiljem]

Curhani grupp täheldas ke et uuring on leidnud et oksalhappe tekkib uriinis  C-vitamiini analüüsi puhul. See tähendab, et varemad uuringud mis on teatanud oksaalhappe tõusu uriinis seoses C-vitamiiniga on kunstliku anlüüsivea ja mitte suurenenud oksaalhappe väljaheitmise tulemus.

_____________________________________________

2. G6PD puuduse kohta

Üks näidis, mis illustreerib kui liialdatud on hoiatused selle kohta on järgmine:

Nigeriaan, kellel oli G6PD puudus, ja sai HIV töttu  40.000 mg C-vitamiini infusiooni kolm korda nädalas, ja lisaks veel sama palju tablettidena iga päev (see tähendab 80.000 mg infusioonipäevadel), ei reageerinud hemolüüsiga. Kui aga tõsteti doosi kuni 80.000 mg infusioonini, siis tekkis hemolüüs.

Ei ole selge et see tekkis C-vitamiini tõttu. Ei kontrollitud kas teised rohud mida sai samakordselt võisid tuua kaasa hemolüüsi G6PD puhul (vererakud on väga tundelikud selle häire tõttu). Ei kontrollitud mis toitu tema sai. Tavalised toiduained võivad nimelt põhjendada hemolüüsi selle haiguse puhul.

Asjaolu et ta kannatas 80.000 mg kolm korda nädalas kaua aega ilma reageerimata ja hemolüüs tekkis alles kui anti 160.000 mg annab igal juhul põhjust arvata, et G6PD puudus pole riski faktor tavalistes doosides. Tahan veel kord rõhutada et, teised võimalikud hemolüüsi põhjused polnud kontrollitud. Se tähendab, et se juhus ei ole usaldatav tõend.

Veel teine aruanne mida olen lugenud oli samuti puudulik.

See geen on ainult olemas aafrika ja keskmere ümbritsevate rahavaste seas.

Autor Thomas Levy kirjutab oma raamatus C-vitamiini kohta, et maailmas on olemas ainult paar teaduslikult dokumenteeritud hemolüütilise kriisi juhtumised  seoses C-vitamiiniga. Ta kommenteerib, et kuna C-vitamiini on kasutatud suurel määral ja kõrgede doosidega mitmel pool maailmas, ja G6PD puudus on väga tavaline Malaria piirkondades, peaksid hemolüütilise kriisi juhtumised olema olnud tavalised selle vitamiini kasutamise puhul. Teiste sõnadega, hemolüüs paistab olla ääretult ebatavaline seoses väga kõrgete C-vitamiini doosidega ka kui on olemas G6PD puudus.

Statistiliselt,

  • kuna G6PD puudus on väga tavaline malaria piirkondade etniliste gruppide seas (eriti afrikaanlased, vahemere rahvused, Indialased, kaug-ida rahvused kannavad seda geeni)
  • kuna mitmed erinevad faktorid põhjusavad hemolüüsi G6PD puuduse puhul
  • kuna C-vitamiini kasutamine kõrgetes doosides on tavaline

siis on olemas võimalus et tekkib hemolüüs juhuslikult, ilma põhjuslikut seost, mõni kord kui kasutatakse C-vitamiini suurtes doosides.

Isegi, kuna hemolüüs teistel põhjustel on väga palju tavalisem, võib sellise hemolüüsi ääretult haruldane sagedus seoses C-vitamiini kasutamisega anda põhjust arvata, et võibolla kaitseb C-vitamiin tegelikult hemolüüsi eest, ja et väga haruldaselt see ei õnnestu.

On ka esitatut hüpoteesi mispärast selline kaitse-effekt võiks toimuda (nimelt et C-vitamiin viib glutathiooni vererakkudes redutseeritud seisundisse ja sellega tekkib tugev antioksidant mis vähendab rakkude seinade nõrgendavate vabade radikaalide kogust).

_____________________________________________

3. Võltsitud uurimine ravimite suhtes on muutud tavaliseks

On tavaline et arstirohufirmad ja teised multinatsionaalsed ettevõtted tellivad uurimistulemused oma huvide edendamiseks. Isegi kirjutavad firmad ise uurimisaruanded valmis, ostes kuulsate uurijate allkirjad. On toimunud et naad on keelanud “autoritel” näha uurimisprotokollid (üks inglismaa uurija mis nõudis näha protokoll kaotas oma töökoha peale tugevat survet ülikooli juhtkonna vastu, mis oli edukas, kuna ülikool vajas firma sponsorlust).

Isegi ameerika arstide oma teaduslik ajakiri “Journal of American Medical Assocciation” (JAMA) on avaldanud muret selle suhtes. Raamatus Trust us, we are experts esitab JAMA  peatoimetaja suurt muret uurijate madala eetika eest – leiab, et toimub “võidu ajamine eetika kõige madalamale tasemele” ning lisab: “Uurijate käitumine on meeleheitev, shokkeriv ja hirmutav“(lk 217):

In 1999 Drummond Rennie, editor of JAMA [Journal of American Medical Association, a world leading medical publication], said private funding of medical research was causing “a race to the ethical bottom…. The behavior of universities and scientists is sad, shocking, and frightening,” Rennie said. “They are seduced by industry funding, and frightened that if they don’t go along with these gag orders, the money will go to less rigorous institutions,” he said.

_____________________________________

JÄRELDUS

On soovitav olla väga umbusklik teadusaruannete suhtes mis väidavad, et loomulikud, ja ulatusliku kogemuse alusel peetud väärtuslikud ained või ravimid, ei ole efektiivsed või on kahjulikud juhul kui nende kasutamine on vastuolus rohutootjate huvidega.

Viited

Curhan, G.C., W.C. Willett, E.B. Rimm, et al. (1996) “A Prospective Study of the Intake of Vitamins C and B6, and the Risk of Kidney Stones in Men.” J Urol 155:6 (1996): 1847-1851.

C:urhan, G.C., W.C. Willett, F.E. Speizer, et al. (1999) “Megadose Vitamin C Consumption Does Not Cause Kidney Stones. Intake of Vitamins B6 and C and the Risk of Kidney Stones in Women.” J Am Soc Nephrol 4 (April 1999): 840-845.

Levy, T.E. [Raamat] Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins: Curing the Incurable. Xlibris, 2002. [See link on Kindle versioonile, vaadake Kindle for PC selle kohta]

Kui palju C-vitamiini võib võtta?

Kuna olen täna täiendanud seda postitust suurel ja tähtsal määral, postitan seda uue versioonina, blogi tellijate teadmiseks.

Klikkige siin uue versioonile jõudmiseks See sisaldab muuseas instruktsiooni kuidas määrata om C-vitamiini vajadust.

 

Efektiivne vähiravi loomulikul viisil?

Kirjutan seekord mõnede väga huvitavate vähiravi meetodite kohta, mille ravitulemused paistavad olevat võrratult paremad kui kemoteraapia.

Mul ei ole arstina lubatud soovitada muud kui tavalisi meetodeid. Sellepärast saan ainult kirjeldada neid  ja rääkida ravimise kogemustest.

Need meetodid põhinevad asjaolul, et vähiarakkudel on omadused, mis erinevad tavalistest rakkudest.

1. Vähirakkude hävitamine nälgimise läbi

Üks meetod põhineb avastusel, et vähirakud ei saa kasutada muud kui süsivesikuid energiaallikana. Tavalised rakud on  võimelised energiaallikana kasutama ka rasva.

Sellepärast ennustati, et peaks olema võimalik nälgida vähiarakud surnuks selle läbi, et välditakse süsivesikuid täiesti ja kasutatakse ainult rasva energiaallikana.

Kliinilised kogemused on näidanud, et see ennustus oli korrektne. Isegi  laialdaselt metatstaseerunud vähiga haiged on saanust vähist lahti.

Kogemus on näidanud, et eriti kasulik rasv selle teraapia puhul on olnud kookosrasv, mis erinevalt teistest rasvadest ei koorma maksa, vaid läheb otse rakkudesse, varustades neid energiaga. Mõned uuringud võimaldavad näidata, et kokosõlil on lisaks teatud määral ka vähirakke surmav toime.

2. Vähirakkude hävitamine kõrge pH loomise läbi

Teine meetod põhineb asjaolul, et vähirakud absorbeerivad mitte-radioaktiivset Cesiumit suurel määral, aga normaalsed rakud seda ei tee. Cesium on väga aluseline (leelis) ja sellepärast tõuseb pH vähirakkudes nii kõrgele, et need surevad (pH kõrgem kui 8).

Mitte-radioaktiivne Cesium on ebamürgine, aga viib mõõdukal määral kaaliumit välja samuti kui diureetikumid. Sellepärast on vaja kasutada kaaliumi toidulisandit.

Kogemused on näidanud et ka see meetod on saanud päästa väga edasijõudnud vähihaigeid.

Kombineerimine

Ma pole leidnud infot nende kahe meetodi kombineerimise kohta. Mõlemad on lihtsad ja nendel pole kahjulikud kõrvalmõjud. Ei paista olevat välistatud, et võivad võimendada üksteist, kuna pH tõus võib nõuda suuremat energiapanust vähirakkude poolt selleks, et kaitsta ennast pH tõusu vastu ja sellega võib arvata, et tekib suurem tundlikkus toidupuuduse vastu.

Kombineerimine võib olla väärtuslik, kuna vähirakkudel on tendents muuta resistentseks (ka kui minuteada pole nähtud resistentsust nende kahe meetodi vastu) ja see on raskem kui kasutatakse rohkem kui ühte ravimeetodit.

Kommentaar

Ka kui suured statistilised uuringud puuduvad on kliinilised kogemused väga imponeerivad nimetatud kahe ravimeetodi puhul. On äärmiselt ebatavaline, et kaugelearenenud metastatseerunud vähk paraneb “spontaanselt”. Kuid nende teraapiate puhul on olnud kogemus, et  isegi rasketel juhtumitel ebaõnnestumine on olnud ebatavaline  (psüühiline faktor on tähtis siin – inimest, kes on kaotanud elutahte, on raske päästa ellu isegi kõige efektiivsemate meetodidega ja kahjuks pole depressioonid ebatavalised vähi puhul ja on väga tähtis neid ravida).

Tavaliste kemoteraapia ravimite heakskiitmiseks eeldavad ravimiametid ainult, et ravim vähendaks tuumori suurust 3 kuu jooksul. Pole üldse olemas nõuet, et saaks päästa elu, isegi mitte et pikendada elu olulisel määral.

Väga väike osa vähiliikidest on ravitavad kemoteraapiaga, enamus nendest on haruladased vähi variandid. Enamus uuringutest on sponsoreeritut ravimifirmade poolt ja tekitavad mulje, et tulemused on palju paremad. Kahjuks pole see uuring usaldatav – mitu analüüsi on näidanud, et sponsoreeritud uuringud ei anna korrektset pilti. Ainult uuringud, mis on täitsa sõltumatud, on usaldatavad.

Sõltumatud uuringud on jõudnud teisele järeldusele kui firmade propagandauuring. Nemad on näidanud, et vähiravi on väga ebaefektiivne täieliku tervenemise võimaldamise suhtes. Teraapiad saavad küll eemaldada vähirakud ajutiselt, vahest mõnede aastate jooksul. Aga lõplikku paranemist on ainult täheldatud 3% puhul kõikide vähi vormide seas.

Üks sõltumatu rootsi uuring võrdles kemoteraapiaga ravitud prostata vähki põdenud mehi nendega, kes ei olnud saanud mingit ravi (polnud teadlikud, et nendel oli vähk – avastati seda alles obduktsioonil). Leiti et kemoteraapia ei pikkendanud elu üldse. Kahjuks on olemas väheseid selliseid sõltumatuid uuringuid, aga üldine pilt on, et kemoteraapia on väga ebaefektiivne. Ainus kindel tulemus selle teraapia puhul on, et on suur oht saada halvad kõrvalmõjud mis tihti rikuvad elukvaliteeti kuni surmani.

Siiski onkoloogid soovitavad neid teraapiaid – mispärast? Põhjus on, et ravimiametid nii Eestis kui mujal Euroopas (ja ka mujal) kiidavad ainult heaks kemoteraapiat (ja kiiritamist) vähiravis, ja arst, kes soovitab midagi muud, võib kaotada litsentsi sellepärast et ta soovitav mitte “heaks kiidetud” metoodid.

Selle olukorra põhjus on omakorda see, et ravimitootjatel on mängus suured huvid. Nende vähiravimid toovad multimiljardeid kasumeid igal aastal – mõned juhused on dokumenteeritud, milledes  teatud suured ravimifirmad on kasutanud ravimiametitele pististe andmist turustamisabinõuna. On põhjus kahelda, et avastatud pistisejuhtumid on “jäämäe tipp” kuna on olemas paljud tõendeid, et nende firmade eetiline tase on väga madal, vaadake ka USA raviamet surus maha efektiivset vähiravimit.

Usaldustäratav on, et nimetatud kaks meetodit põhinevad teaduslikel avastatustel ja on loogiliselt seletatavad.

Täiendan

Alguselt tahtsin kirjutada pikemalt ja põhjalikumalt selle kohta, aga kuna vähi sagedus on kõrge, ja ma ei tea kuna jõuan, tundsin et on parem kõigepealt jagada seda infot ja hiljem täiendada.

Tahan juba nüüd lühidalt nimetada, et uurimustes on leitud, et vitamin D3 suurtes annustes koos magneesiumiga viib vähi eemaldamisele. Tõsise haiguse puhul on ka alati keha C-vitamiini vajadus palju kõrgem kui tavaliselt, vaadake “Kui palju C-vitamiini võib võtta?“.

Immuunsuse tugevdamine

Tähtis immuunsust nõrgendav faktor on nn. oksidatiivne stress. See tähendab, et kehas on rohkem keemiliselt aggressiivsed nn. vabad radikaalid kui keha on võimeline neutraliseerida nn. antioksidantide abil. Kehal on olemas enda antioksidaatiivsed entsüümid ja sellele lisanduvad anitoksidantid toidus, mille seas Vitamin C on tähtsamate seas, aga ka vitamin A, D, E ja mineraalid Magnesium, Selen ja Zink on tähtsamate faktorite seas. Marjades, puuviljades ja aedviljades on olemas antioksidante.

Näib, et eesti rahvas ei ole antioksüdantidega sageli piisavalt varustatud. Sellele viitab kroonilise oksüdatiivse stressiga seotud haiguste suur levik, sealhulgas “peatapjad” vähk ja infarkt.

Tänapäeval võivad oksüdatiivset stressi tekitada erinevad põhjused, sealhulgas:

  • Välisõhu saastatus
    • Põhisüüdlasteks on ülipeened tahmaosakesed autodest (Bräuner 2007, Chuang 2007, Romieu 2008).
    • Vabade radikaalide teine tähtis allikas on osoon (vt. viide Iriti 2008).
  • Sigaretisuits on vabade radikaalide tähtis allikas (van der Haart 2004, Tanriverdi H, 2006).
  • Alkohol tekitab olulises koguses vabasid radikaale (Wu, D 2004).
  • Tänapäevased toitumisharjumused ei taga tihtipeale piisavalt antioksüdantiderikast toitu. Teisitpidi, võib sisalada vabad radikaalid,, vaadake allpool.
  • Suhkur (glükoos) maiustustes, kookides jt. tekitab olulisel hulgal vabasid radikaale (Cericello, A 2000; Choia S-W 2008).
  • Seente toksiinid Leiduvad eesti toidus eriti sajades ja leibades ja teistes teravilja toodetes (näete kuidas nemad lähvad hallitama). Seene mürgid on tihti tugevad vabad radikaalid. Kaer ja Spelta on resistentsemad seente vastu. Seente problem on tänapäev suur põllumajanduses.
  • Klooritud vesi. Kloor tekitab vabu radikaale nii joogivees kui ka sellega valmistatud toidus. Soovitan kasutada efektiivset kloorifiltrit (soovitan Aquaphori, mida isea kasutan, aga mitte Brita filtrit, mis on ebaefektiivne). Sellise veega dušš põhjustab veelgi suuremat ohtu manustada kloori nii naha kaudu kui sisse hingates (seda ohtu saab kõrvaldada duššifiltriga mis on ostetav mitmes poes, kaasarvatud Aquaphori poes Tallinnas).
  • Pingeline füüsiline tegevus, nagu näiteks sport, tekitab oksüdatiivset stressi, eriti kui ei olda piisavalt treenitud. Kuigi regulaarne harjutamine tõhustab antioksüdatiivset kaitset, on kindluse mõttes soovitav hoiduda borrelia ja teiste krooniliste haiguse korral rasketest treeningutest, kuna see võib kaitsemehhanisme üle koormata.
  • Stress tekitab märkimisväärsel hulgal vabasid radikaale (näiteks muutub ainevahetuses ca 25% adrenaliinist vabadeks radikaalideks).
  • Kroonilised infektsioonid. Näiteks kõrvalkoopades, hammastes, munajuhastes jne. Teatud bakteriaalsed mürgid on tugevad vabad radikaalid. Viruse infektsioonid loovad ka vabu radikaale suures ulatuses.
  • Tähtsate kaitseainete puudus, nagu ülal mainitud. Vitamin C, Vitamin D3, Magnesium puuduvad eriti tihti. Ka kui süüakse toitu mis sisaldab neid, on kogused tihti liga väiksed, eriti infektsioonide puhul (Borrelia puhul tuleb vältida vitamin D kui ei kasutatata tugevad ravimid, kuna see vitamin tugevadab seda bakterit). Magnesium läheb kaotsi siis kui süüakse täisteradest toitu kaasarvatud leivad,  sajad ja koogid. Täistera sisaldab nimelt fütinhappet mis seob magnesiumit ja ka zinki, rauda ja teisi mineraale enda juurde nii et kehas tekkib nende puudus.

Seletus

Uuringud on hästi kindlaks määranud, et oksidatiivne stress nõrgestab immuunsust olulisel määral. Vigastab keha rakkud, kaasarvatud immuunrakkud. Lisaks kahjustavad vabad radikaalid ka immuunsüstemi “relvad”, kaasarvatud antikehad ja teised tähtsad ained, nii et nemad võivad kaotada oma efektiivsust. Üks tähtis põhjus mispärast teatud infektsioonid on väga ägedad võib olla see et nemad rikkuvad keha kaitsevõime tugevate vabade radikaalide abil (see paistab eriti sündima raskete virusinfektsioonide seas – paistab, et kõik tapvad viruse infektsioonid on seotud väga suure oksidatiivse stressi loomisvõimega).

Sellepärast on oksidatiivse  stressi vähendamine tähtis faktor krooniliste infektsioonide, näiteks Borreelia ravi puhul.

Vitamin C on tähtis osa keha mürgi neutraliseerimisest maksas, ja hävib ise selle puhul. Krooniline infektsioon tekkitaab pidevalt mürke mis toovad kaasa Vitamin C kaotust ja sellega kaitseb bakter kaitseb ennast. Vitamin C on mitmed moodi eriti tähtis, ja sellpärast on seda alati vaja võtta rikkalikult infektsiooni puhul. Vitamin C on täitsa ebamürgine ja saab võtta väga suurtes kogudes. Probleem on, et tavalises vormis võib ärritada kõhtu kui võetakse suures koguses. Sellepärast on välja arendatud pikkatoimelist C-vitamiini – see tähendab et imendub aeglasti. Soovitan väga seda kasutada. Kroonililste infektsioonide puhul võib olla vaja 10-20 grammi või rohkem päevas. Rohkem selle kohta teine kord.

Lisan veel nõuandeid siin, nii et tulge tagasi sellele leheküljele jälle.6