Kui palju D-vitamiini võtta?

Millist doosi võtta talvekuudel?

Maksimaalne soovitatud doos on kaua olnud 800 Rahvusvahelised Ühikud (RÜ). Hiljuti on nii Euroopa kui USA raviametid tõstnud seda kuni 4000 RÜ-ni. Aga ka see on arvatavasti liiga madal. Mitmed avastused viimaste aastate jooksul paistavad näidata et on vaja 8-10.000.

Loogiliselt paistaks ülem piir olla sama D-vitamiini kogus, mida sinu keha maksimaalselt toodab päikesevanni puhul. See on umbes 20.000 Rahvusvahelist Ühikut (RÜ). Kui inimene viibib päikese käes kauem, siis keha kuidagiviisi paneb piiri nii et nahk D3-vitamiini juurde ei tooda.  Mõned uurijad arvavad et 20.000 võib olla tegelikult vajalik doos. Igal juhul, teadaolevalt pole keegi  päikesevannist mürgitust saanud🙂.

Igal juhul on D-vitamiin väga ebamürgine. Suur uuring USAs leidis, et isegi üle 200.000 RÜ päevas kuni 5 aasta jooksul ei toonud kaasa mürgituse märke. Üks autoritest kasutas, ilma mürgituse märkidena, 15 päeva jooksul 3 miljonit RÜ päevas , see tähendab ligikaudu 1000 korda suuremat doosi kui EL lubab. (Allikas I. E. Steck, M.D., H. Deutsch A.B., C. I. Reed, PhD., Annals of Internal Medicine, vol 10, no. 7, Jan. 1937). Aga kasutati vitamiin D2, millel on poole nõrgem toime (head võrdlemised puuduvad teatavasti – mõned arvavad, et D2 on isegi 5 korda nõrgem).

Aga kõrged doosid võivad tuua kaasa K2-vitamiini puudust – selle kohta kirjutan varsti.

Hoiatus: Asi aga ei ole nii lihtne. On raske teada kui palju on vaja võtta talvel, kuna tavalised energiasäästlikud lambid võivad kiiritada ultraviolett-valgust olulisel määral ja sellega stimuleerida D-vitamiini tootmist nahas (vaadake allmäärkus – “energiat säästvad lambid võivad tekkitada D-vitamiini”). See pärast, on soovitav mõõta D-vitamiini taset, teadmaks teie tegelikku vitamiinivajadust siis, kui kasutate nimetatud lampe.

USA arst, Dr Soram Khalsa, kirjutab oma raamatuses “Vitamin D revolution”, et tema kogemus, ulatuslikute D-vitamiini mõõtmistest on, et 10.000 RÜ päevas võib olla vajalik võtta 3-6 kuu jooksul või rohkem keha küllastamiseks kui sellest vitamiinist on oluline puudus (alla 25 nmol/l).  Selline puudus on tema kogemusel päris tavaline talvekuudel ameeriklaste seas. Aga tema raamat tuli välja enne energia-säästva lampide kasutamist, ja pilt võibolla on muutumas, eriti Euroopas kus need on laialdaselt läbi löönud.

Kui palju siis võtta? Seadused ei luba arstil soovitada rohkem kui raviamet on määranud. Sellepärast saan ainult esitada kogemused ja uuringutulemused, ja peate isa määrama kui palju võtta kui tahate proovida rohkem kui 4000 RÜ päevas.

Nõuanded suvel

Ära karda võtta päikesevanni suvekuudel 10-20 min või rohkem sõltuvalt su nahatüübist ja kui pruun sa oled. Lõpeta alati siis kui algab tekkima nahaärritus (punetus). Tee seda ainult kella 10 ja 15 vahel, kuna muul ajal pole piisavalt Ultraviolett B-d selleks et nahk saaks tekitada D3-vitamiini.

On leitud, et umbes poole tunni täiskeha-päikesevanni jooksul võib nahk toota vitamiini umbes 20.000 RÜ. Aga uuring on leidnud et pärast dussi all käimist võib oluline osa kaotsi minna, kuna D-vitamiin asub naha pealmistes kihtides.

Nõks on kasutada kookosõli (õko virgin). See on hea (aga mitte täiuslik) kaitse kiirituse vastu ning samal ajal lahustab see D-vitamiini ja soodustab niimoodi selle imendumist verre. Kuid seda tuleks kasutada mõõdukalt – ainult nii palju et õli imbuks naha sisse.

Kookosõli peamine mõju on see, et ta kaitseb UV kahjuliku mõju eest, aga filtreerib ainult ära umbes 20% ultraviolett lainetusest. Kokosõli kaitsev toime tuleneb sellest et on antioksüdatiivne – UV-kiirte kahjulik toime on et toob kaasa oksüdatsiooni (vabade radikaalide loomist).

Kui tekkib päikesepõletus, on leevendamisel suurepäraseks abiliseks lavendeli aroomiõli. Seegi on tugevalt antioksüdatiivne ja sisaldab aineid, mis soodustavad põletise paranemist. Kasuta ainult head kaubamärki nagu näiteks Vedaroma, kuna muidu võib toime osutuda liiga nõrgaks.

Kui tead, et viibid päikese käes päeva jooksul pikemalt, näiteks purjetades, on soovitav võtta C-vitamiin 2-3 grammi või nii palju kui saad ilma, et kõht lahti läheks (vaata Kui palju C-vitamiini võib võtta?) ja Seleeni 100 mikrogrami (mu isiklik kliiniline kogemus näitab, et seleen mõjub hästi eriti päikesetundlikkuse puhul). Tegelikult on otstarbekas seda võtta iga päev, päikese käes või mitte. selleks et alal hoida head kaitset.

Kui sa  kasutad pidevalt päikesekaitse-kreemi, siis on hädavajalik võtta D3 vitamiini toidulisandina.

Igal juhul rõhutan, et D-vitamiini puudus on väga tavaline – üle 90% ameeriklastestkannatab selle vaeguse käes. Eriti tavaline on D-vitamiini puudus vanemate inimeste puhul.

D-vitamiin on väga tähtis tervise ja heaolu jaoks. See tugevdab immuunsüsteemi, on antidepressiivse toimega, soodustab head und, kaitseb efektiivselt mitmete tavaliste vähivormide eest,(kaasa arvatud rinna- ja eesnäärme vähid), ja tugevdab luustikku. Kirjutan peatselt selle kohta põhjalikumalt.

D-vitamiini uurijad arvavad, et selle vähivastane toime on tugevam kui päikesekiirguse vähki tekitav mõju.

Lisaks manustada magneesiumit

D-vitamiin vajab aktiveerumiseks magneesiumit. Võttes ainult D-vitamiini, võib see kaasa tuua  magneesiumipuuduse. Vaata mu postitusi magneesiumi kohta näiteks Jalavann...

Allmärkus

Energia säästvad lambid võivad tekkitada D-vitamiini

Mulle tuli  kiri “SV” käest, kellele oli pandud diagnoos ” D-vitamiini hüpervitaminoos”.  Perearst oli seetõttu murelik ja saatis patsiendi endokrinoloogile (hormooni-spetsialist – D-vitamiin peetakse hormooniks).

SV kirjutas:  “Endokrinoloog ütles, et ei ole ühtegi haigust, mis põhjustaks D-hüpervitaminoosi ning pealegi võiksin ma olla õnnelik, et mul on rohkem D-vitamiini kui tavapäraselt eestlasel talvekuudel.”

SV oli aga mures kõrge taseme pärast  ja kirjustas mulle.

Leidsin, et tegelikult polnud SV-l  D-vitamiini veres liiga palju.  Proov näitas 130 nmol/l esimesel korral ja teisel korral 113 nmol/l. Aga inimestel, kes elavad päikeserikastes riikides, võib näit ulatuda kuni 175 nmol/l  tervete inimeste juures. Vitamin D-council, sõltumatu uurimisorganisation, peab 100-200 nmol/l normaalseks ja paneb mürgituse ohu piiri siis kui ületab 250 nmol/l.

Ilmselt on D-vitamiini norm Eestis liiga madal ja endokrinoloogi hoiak oli tark.

Leidsin et SV kasutas energiat säästvaid pirne kodus. Mitte kõik energiat säästvad lambid ei tekkita ultraviolettkiirgust. LED lambid seda ei tee. Aga luminesentslambid teevad, tihti on nendel spiraalne kuju nagu allpool.

saastevlamp

 

//

//

//

//

//

//

//

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: