Veresoonte kitsendamine on eemaldatav

Veresooned ei “lubjastu”, vaid “luustuvad”, ja see on ravitav.

100 aastat tagasi avastati,   et veresoonte seinades  tekkis luu taoline kude veresoonte haiguse puhul.  Kuna see paistis olla imelik, arvati et oli eksitus ja unustati.

On nüüd leitud, et see avastus oli õige. Veresoonte lubjastus on vale mõiste. Tegelikult on küsimus luu koe tekkimisest veresoonte seinades.

On ka avastatud, et oluline põhjus on K2-vitamiini puudus. See toob kaasa et kaltsium lekkib välja luustikust. K2 puudus toob ka kaasa biokeemilist häiret arterides, mille tõttu kaltsium kogub nendes ja luustumine toimub. See põhjustab veresoonte kitsendamist, nn arterioskleroosi mis toob kaasa vereringvoolu häired ning südame ja ajuinfarkti ohtu.

See avastus avab uusi lahendusi arterite kitsendamise puhul. Seni on rõhk olnud kolesterooli vähendamisele. Aga kolesterool pole tegelik põhjus, mida ka on hiljuti kindlaks määratud. Tegelikult on kolesterool kasulik aine mille vähendamine on kahjulik.

Kolesterooli vähendamise asemel on vaja vähendada luu koe tekkimist vere soontes. Selle põhjus on tavaliselt vitamiin K2 puudus. See puudus on tavalisem kui on arvatud. Vitamiin K2 vastutab selle eest et kaltsium sattub luustikkusse ja mitte mujale. Ka magneesiumil on sarnane toime. Ka magneesiumi puudus on tavaline.

Selleks et eemaldada luu kude vere soontes on järelikult vaja võtta K2-vitamiini ja magneesiumi. Ka mõned teised asjad aitavad kaasa, eriti vitamiin D3.

Vitamiin K2 on olemas rikkalikult hapukapsastes. Magneesiumi ja D3 kohta leiate siin mitmes postituses. Detailid selle ravi kohta teatan hiljem.

Isegi ainult vitamiin K2 raviga on saavutatud olulist pärgarterite kitsendamise vähendamist.

Siin olen esitanud mis paistab olevat üks peamine faktor, aga on olemas teised asjaolud mis lisavad veresoonte haiguse tekkimisele, eriti vabad radikaalid. Rohkem selle kohta tulevas postituses.

Advertisements

Kolesteroli müüdi kohta raamat nüüd tasuta

ranskov bookSain just teate, et Dr Uffe Ranskovi kuulus 1991 aa. väljaantud (ja korduvalt uuendatud) raamat “The Cholesterol Myths”  on nüüd kättesaadav tasuta on-line järgmises kohas – on ikka veel aktuaalne: http://www.ravnskov.nu/CM (kahjuks ainult inglis keeles aga allpool mõned kokkuvõtted eesti keeles)

Viimaste aastate uuringud on kinnitanud autori arvamused

  • Rasvane toit ei põhjusta südame haigused
  • Kõrge kolesteroli tase ei põhjusta südame haigused
  • Rasvased toidud ei tösta kolesteroli tasemet
  • Kolesterol ei ummista arterid
  • Madal kolesterol ei pikkenda elu iga
  • Statiinid – kolesteroli maandajad – ei kaitse südame infarkti vastu
  • Küllasamata rasvad ei ole kasulikud
  • Kolesteroli maandamis kampania ei põhine kvaliteetsel teadusel

Ranskov on kuulus selle eest et oli esimeste seas kes avastas kolesterooli ja küllastatud rasva kahjulikuse teooria puudulikuse. Kui mitte varem, saate aru peale raamatu lugemist et pole olemas kindlaid tõendeid et toit mis sisaldab palju kolesteroli või küllastatuid rasvu põhjustab südame haigust (mida autor nimetab “The diet-heart idea”).

Kokkuvõtlikud lõigud eesti keeles:

Rasvarikkas toit oli seotud infarktivabadusega Kenias

Masai rahvas Kenias sööb väga rasvast toiu – palju rasvast täispiima, verd ja rasvast liha. Kui diett-süda haiguse idee oleks õige südahaigus pidanud olema epideemiline Kenia. Selle asemel mitte kellegi põdes selles haiguses. Ka kui sõid hulgaliselt kolesteroli oli nende kolesteroli väärtused palju madalamad kui lääne maades. (Ranskov esitab ka mitu teisi sarnaseid avastusi).

“Hea” (HDL) kolesterol ei kaitsnud:

Soome uuring vördles kolm Soome rajaooni kus oli väga erinevad südame haiguse sagedused. Kui HDL kolesterol oleks olnud kaitsev siis oleks kõige väiksem infarkdi suremus olnud Kareelias kus oli kõige kõrgemad HDL-i tasemed. Selle asemel oli seal kaks korda suurem infarkdi suremus kui Helsingis kus HDL oli oluliselt madalam.

Puudus seos kolesteroli ja veresoonte lubjastuse vahel

“..[neljas uuringutes erinevates riikides] ei leitud seost kolesterol ja lubjastuse taseme vahel. 200 surnud inimeste seas oli sama palju lubjastust nendel kellel oli madal kolesterol kui nendel kellel oli kõrge. .

Statiinidel polnud oluline kaitsev toime

simvastatin40mg28tabStatiinid (Simvastatin, Lipitor, Lescol, Mevacor, Pravachol, Zocor, Crestor jne) on väga kasutatud kolesteroli maandavad ravimid, kuna väidetakse et vähendavad südame infarkti ohtu olulisel määral. Aga kriitiline kuue uuringute statistika analüüs näitas et vahe oli nii väike et võis sama hästi olla juhuslik (südame infarkdis mitte suremine 92% ilma ja 93% statiiniga, 98,4% ilma ja 98,8% statiiniga, 99,55% ilma ja 99,67% statiiniga jne).

[Dr Jaan:] Mida aga paljud arstid ei tea, on et statiinid suurendavad südamepuudulikuse ohtu. Põhjus on et nemad vähendavad südame tugevuse jaoks olulist ainet, Ko-entsüüm (CoEnzyme) Q10 südmes. USA-s tekkis tapva südamepuudulikuse epideemia siis kui viidi statiinid turgu..

Väljavõtte eelsõnast:

Dr. Ravnskovs contention is that the diet-heart idea is built on sand. He leads us through the history of the concept in an interesting and readable way. His writing clearly demonstrates the enormous depth and range of his reading on this subject. Step by step he examines the evidence for the diet-heart idea, and step by step he shows us how that evidence may be flawed and contradicted by other research that is rarely acknowledged and quoted.

Viimaste aastate uuring on kinnitanud kasvaval määral et Ranskov varjaselt nägi asja õigesti läbi, nagu ka näete mu hiljutises postituses “Tipp teadur: Vahukoor ja või pole kahjulikud ja seal antud linkides.

 

//

//

//

//

//

//

//

//

//

//

//

Kui palju C-vitamiini võib võtta? (V.2.)

Uuendatud ja 22 juunil 2013 teist korda täiendatud versioon.

Kahekordne Nobeli laureaat Linus Pauling väitis oma teadusliku uurimise alusel, et tervise alalhoidmise jaoks on vaja mitu grammi C-vitamiini (= askorbiinhappet) päevas, ja võttis ise vähemalt 4 grammi ja vahest oluliselt rohkem. Väitis ka et kõrgete dooside kasutamine võib ära hoida külmetused ja teised infektsioonid, pärgarterite ja teiste veresoonte lubjastust ning ravida ära vähja. Arstiteadus vasta ägeda reaktsiooniga ja tehti Paulingut maha.

Arstirohu firmad surusid maha

On avastatud, et selle taga oli arstirohufirmad kellel oli hea põhjus karta, et pidid kaotama miljardid kui inimesed ennetaksid haigusi ja raviksid ennast C-vitamiiniga selle asemel et kasutada nende rohud – antibiootikud ja erinevad sümptomi sumbutajad nagu aspirin, partsseetamool jne, mis on tootnud miljardid rohufirmadele. Nende firmade surve all määrati väga madalad C-vitamiini vajaduse normid – 30-40 korda madalam kui Pauling soovitas oma uurimise alusel.

Linus Paulingu avastused on kinnitatud kasvaval määral

Uuringud viimaste aasta kümnete jooksul on aga näidanud et Paulingul on õigus. On leitud et C-vitamiinil on mitmed erinevad ja väga tähtsad funktsioonid kehas, eriti immuunsuse suhtes. Näitaks stimuleerib C-vitmiin Interferooni tekkimist – aine millel on väga tähtais antiviraalne toime.

C-vitamiin on väga kasulik viiruse infektsioonide ennetamiseks. Selle kohta on olemas ulatuslik kogemus. Dr Robert F. Cathcart ravis rohkem kui 20.000 inimesi C-vitamiiniga ja teatas head tulemused mitte ainult külmestuste, vaid ka raskete infektsioonide puhul nagu Gripp, Mononukleoos, Hepatiit, Entsefaliit jne. Selle jaoks oli hädavajalik kasautada nii suurt doosi et kõht kippus minna lahti. Cathcart leidis, et haiguste puhul sai inimene võtta palju suuremad doosid kui tavaliselt ilma et kõht läheb lahti, ja tema järeldus oli et kõht läheb lahti alles siis kui keha on küllastatut, ning see nõuab suured doosid haiguse puhul (vaadake allpool – doosi määrmine). Teine arst, Dr Fred R. Klenner oli juba varem edukalt samuti ära ravinud isegi polio haigeid mis olid juba halvatud.

Märkamisväärne näide on raskes grippi pneumoonias suremas inimeste tervenemine C-vitamiini abil. Vaadake “Suremas patsient taastus koheselt peale C-vitamiini teraapiat“.

C-vitamiinil on ka teised tähtsad toimed kehas kui viiruste eest kaitse. Kõige tähtsam on tema vabade radikaalide neutraliseeriv toime, eriti kuna vabade radikaalide ülekaal kehas on ohtlik ja paistab olla tavaline, vaadake “Arvatav põhjus pärgarterite..

C-vitaimiin on hädavajalik veresoonte tervise jaoks ja kaitseb veresoonte lubjasustuse vastu. Vaadake ka “C-vitamiin – Tähtis koduravim“.

Inimene on kaotanud võime toota C-vitamiini

Nagu selgitatud varemas postituses on C-vitamin loomulik osa imetajate biokeemias. Peaegu kõik imetajad, väljaarvatud inemesed ja mõned affide liigid ning meresead, on võimelised toota C-vitamiini (varemas versioonis oli siin kirjaviga ja sellega ütles teistpidi).

Huvitav on et toodetud C-vitamiini kogus keeha kaalu kohta on suur. Näiteks toodab kits, kellel on laias lastus sama kehakaal kui inimene, 15.000 mg C-vitamiini. Kui haigestub võib toota 100.000 mg. Asjaolu, et C-vitamiini vajadus mitmekordistub ka inimeste juures haiguse puhul on hästi tõestatud teadusuuringute abil.

Kõikide imetajate biokeemia on peaaegu identne. Sellepärast on uurijate järeldus olnud, et C-vitamiini tootmisvõime kaotamine on geneetiline defekt.

Arutatakse isegi kuidas oleks võimalik taastada seda võimet, kuna see parandaks tervist olulisel määral selle läbi, et kaitse vabade radikaalide vastu oleks oluliselt suurem. On isegi esitatud spekulatsiooni, et inimestel kes jõuavad kõrgesse vanadusesse olles terved, võibolla on teatud võime toota C-vitamiini – uurimus selle kohta oleks vaja teha. Mõned uurijad on

Arvatakse igal juhul, et täielik võime tõstaks elu iga olulisel määral.

Pole tõestatud, et C-vitamin põhjustab neerukivid

Arstirohu firmad on hiljuti levitanud kuulujuttu (muud väärtust pole uurimisel millele viidetakse, vaadake allpool ), et C-vitamiin võib mõni kord põhjustada neerukivid. Isegi uurijad kes teatatasid seda, tunnustasid, et see uuring ei tõesta usaldavalt et C-vitamiin põhjustab neerukivide tekkimist (JAMA Internal Medicine, online February 4, 2013).

Uuring neerukivide tekkimise suhtes oli puudulik

Tehtud uuring oli nimelt ebakvaliteetne, polnud “randomiseeritud” (kasutajtae grupp polnud loodud suvaliselt) ja arv kellel oli neerukivid oli väike – 3,4 protsenti (31 isikud 907 C-vitamiini kasutajate seas). (Ka need kes ei kasutanud C-vitamiini said neerukivid – 1,8 %, mis vastab 16 isikule.) Nii väiksed arvud ei ole usaldavad, eriti kui puudub randomiseerimine – tulemus võib olla täitsa juhuslik. Siiski levitati seda tulemust üle tervet maalima (Googlige ise Vitamin C + Kidney stones), pealkirjadega nagu oleks tõestatud, et C-vitamin tekitab neerukivid,  näiteks Reuters: “Vitamin C supplements tied to men’s kidney stones” (4 veebr 2013). Üle maailma pressi teate levitamine on kallis lugu – selle taga seisis tõenäolikut arstirohufirma (vaadake ka allmärkus).

See uuringutulemus on vastuolus ulatusliku kogemusega ja sõltumatu kvaliteetsete uuringutega (vaadake allmärkus “Neerukivid ei tekki” ning näiteks video “Vitamin C protects against kidney stones” milles isegi seletatakse et C lahustab teatud neerukivide liigid).

Põhjus mispärast on esitatut kahtlust on et C-vitamin proviklaasis võib teatud tingimustel tekkida oksaalhappe C-vitamiinist, ja sellepärast on arvatud et oksaalhappe võib tekkida ainevahetuse läbi. Aga hiljuti on leitud, et see ei tööta samuti kehas.

Nagu õeldud, pole olemas tõendeid et C-vitamin toob kaasa oksaalhappe kivide loomist.

Kui oksaalhappe teooria oleks olnud õige, oleks kits saanud oksaal-neerukivid hiigelsuures hulgas iga kord kui on stressitud kuna siis toodab ta 100.000 milligrammi (100 grammi) C-vitamiini.

Imetajad, väljaarvatud inimesed ja üksikud teised imetajte liiigid kes ei tooda C-vitamiini, oleksid olnud ammu väljasurnud kuna hulgaline korduv neerukivide tekkimine kahjustab neerud.

Jah, kui C-vitamiinil väga kõrges doosis oleks olnud mis tahes kahjulikud kõrvalmõjud. oleksid C-vitamiini tootvad immukud ammugi välja surenud. 

G6PD puudus on liialdatud ja küsitatav probleem

Mõned autorid on hoiatanud, et C-vitamiin kõrgetes doosides võib tuua kaasa vere rakude (erütrotsüütide) lõhkemist (hemolüüsi) selle geneetiline defekti puhul. See on ainult toimunud paari juhtumiste seas, ja pole olemas seletust mispärast see toimiks. Teistpidi, teoreetiliselt peaks C-vitamin kaitsma.

Kuna see komplikatsioon on olnud ääretult haruldane on olemas põhjus küsitada kas oli ainult ajaline aga mitte põhjuslik seos. Ei ole välistatud et C-vitamiin tegelikult isegi kaitseb hemolüüsi vastu G6PD puuduse puhul (vaadake allmärkus).

Tähtsam on aga, et see geneetiline defekt on ainult olemas lõunamaade rahvuste seas ja langeb kokku Malaria olemasoluga (kuna kaitseb malaria vastu).

Päevane doos

Linus Pauling arvas, et on vaja vähemalt 3-4 grammi päevas aga rõhutas et vajadus on väga individuaalne ja vahelduv. Kogemused näitavad et vajadus võib mõnedel küll olla 2-4  grammi päevas aga üksikutel inimestel võib päevaline vajadus olla isegi 20 grami päevas ka kui nemad ei ole akuutselt haiged. Selline vajadus on leitud kroonilise infektsioonide puhul mis alati ei anna muud sümptomid kui väsimus/nõrkus.

C-vitamiini vajadus mitmekordistub ja võib rasketel juhustel jõuda 100-200 grammini või isegi rohkem järgmiste olukordade puhul

  • infektsioonide – nii viiruse kui bakterite kui parasiitide,
  • stressi
  • kehavigastuste ja eriti põletiste puhul,
  • operatsioonide,
  • alkoholi kasutamise ja
  • mitmesuguste teiste mürgituste puhul

Arstirohufirmade ostetud uurijad on tekkitanud suurt segadust selles asjas ebaausa uuringu läbi.

On aga hästi tõestatud fakt, et on C-vitamiini vajadus on individuaalne, sõltuvalt inimese stressi tasemest. Sellepärast soovitas  Dr Cathcart et igaüks määrab, kui palju C-vitamiini saab võtta enne kui tekkib natuke lahtine kõht. Soovitas õppida tundma oma keha ja leida välja kuidas vajadus vaheldub stressi ja tervise olukorraga.

Cathcart soovitas kasutada ainult askorbiinhappet, mitte askorbaate. Happel on kaks korda suurem antioksidatiivne efekt. Askorbaatidel on kas naatrium või kaltsium lisatud, ja see võib luua probleeme kui suurte koguste puhul. Naatrium võib nimelt tõsta vererõhku. Kaltsiumit saame tavaliselt rohkem kui piisavalt eriti piima toodete läbi ja liiga suur doos pole kasulik – hiljuti on leitud et võib isegi tuua kaasa osteoporoosi.

Doosi määramine

Dr Cathcart arendas välja meetodi määrata kui palju isikul on vaja C-vitamiini. Nimetas seda jämesoole tolerantsi (allpool lühendatud JT) määramine. See põhineb asjaolul et kui keha on küllastatud, siis askorbiinhappe väljub verest jämesoolesse ja tekkitab kerget ärritust (mis ei ole kahjulik). Ta rõhutas et askorbiinhappe on ainus soovitav C-vitamiini variant (on ka olemas askorbaadid) – on efektiivsem ja testimine töötab hästi ainult sellega.

Cathcart soovitas järgmist protseduuri JT määramiseks

  • Kasutada Askorbiinhappe o,5 või 1 grammilised tablettid.
  • Võtta 1 grammi iga tund terve päev.
  • Siis kui tekkib ebamugav tunne kõhus või kõhulahtisus on jämesoole tolerantsi doos saavutatud.
  • Peale seda võtta 10-20%  vähem päevas kui tolerantsi doos. Kui näiteks tekkis reaktsioon 10 grammi puhul, võtta 8-9 grammi. Põhimõtte on, et doos oleks nii kõrge kui võimalik ilma et ärritaks kõhtu. Kas 10 või 20% vähem kui ärritatav doos saab ainult individuaalselt määrata kogemusega kuna see on natuke erinev.
  • TÄHTIS: Siis kui doos on määratud, pole vaja võtta iga tund, vaid saab jagada seda kolmeks või neljaks korraks, näiteks 3 grammi korraga kolm korda päevas kui on vaja 9 grammi.
  • Haiguse puhul leidis Cathcart JT määramise alusel tuhandite haigete juures, et JT doos võib olla 20-200 grammi või isegi rohkem. Selleks et testida võib olla vaja võtta 2 grammi korraga kuni reaktsioon tekkib. Kui isegi kümne 2 grammi sissevõttu peale päeva jooksul ei tekki reaktsioon, soovitas Cathcart järgmisel päeval võtta 2 grammi igal poolel tunnil. Soovitas alustada sellega nii pea kui esimesed haiguse sümptomid annavad ennast tunda. Külmetuse puhul  leidis Cathcart et JT võis olla 25-50 grammi. Grippi puhul  võis JT olla 50-200 grammi.
  • Kui on ägedad haiguse sümptomid – külmavärinad ja kõrge palavik soovitas ta võtta 3-4 grammi iga 20 minut kuni JT on saavutatud ja siis jätkata natuke madalama doosiga iga päev kuni tekkivad kõhu sümptoomid mis tähendavad et C-vitamiini vajadus on vähenemas, ja sellega keha tervenemas. Siis vähendada päeva doosi 1-2 grammi võrra nii et doos on kogu aeg JT ligidal.

Cathcarti kogemus, mis põhines üle 20.000 haigusjuhtumistel, oli, et nii pea kui inimene saavutab tolerants doosi, siis vähenevad ja tavaliselt isegi kaovad sümptomid – ütles et alati dramaatiline paranemine toimus siis ja kui alalhoitakse JT lähedast doosi siis, võib haige tunda ennest terve.

TÄHTIS: kui katkestakse C-vitamiini võtmist tulevad aga sümptomid alguses tagasi – on vaja võtta JT-lähedast doosi iga päev kuni keha on haiguse elimineerinud ja sellega JT väheneb.

Teised uurijad on teatanud samad kogemused nii dooside kui viiruse haiguste ära ravimiste kohta kui Cathcart, vaadake Dr Thomas Levy raamatud, mis sisaldab 1200 teaduslikud viited (Levy, T.E.  2002).

Cathcart, Klenner ja teised uurijad on ka leidnud et kõrged doosid võivad ära ravida bakteriaalsed infektsioonid (vaadake nimetatud Levy raamat).

Rohkem selle kohta leiate Cathcarti arikklis: Vitamin C titrating..

______________________________________

Allmärkused

1. Neerukivid ei tekki

Dr. Gary Curhan Harvardi ülikoolis juhtis uuringut mis 14 aasta  jooksul jälgis 85,557 naist kellel varem polnud olnud neeru kiivid. Nende vitamin B6 ja vitamin C kasutamine registreeriti (Curhan et al 1999). Leiti et 40 mg vitamin B6 kaitses neerukivide vastu. Vitamin C suhtes polnud statistiliselt tähtis vahe neerukivide sageduse suhte gruppide vahel kes kasutasid kõige vähem vitamin C-d (vähem kui 250 mg/p) ja kõige rohkem  (1,500 mg/p või enam) . Teises uuringus milles osales 45,000 meest 6 aasta jooksul leiti et vitamin C-l oli neerukivi eest kaitsev toime (Curhan et al 1996). Mõned uurijad on isegi teatanud et vitamiin C on lahustanud isegi suured põiekivid (Bleifield & Zucker 1993).

Samuti leidis Dr. Carol Johnston of Arizona State University-s et pole olemas tõendeid et neerukivid tekkivad seoses Vitamin C kasutamisega isegi kõrgetes doosides. [viide hiljem]

Curhani grupp täheldas ke et uuring on leidnud et keemiline C-vitamiini analüüs uriinis toob kaasa oksaalhappe kunstlikut tekkimist proovis. See tähendab, et varemad uuringud mis on teatanud oksaalhappe tõusu uriinis seoses C-vitamiiniga on kunstliku anlüüsivea ja mitte suurenenud oksaalhappe väljaheitmise tulemus.

_____________________________________________

2. G6PD puuduse kohta

Üks näidis, mis illustreerib kui liialdatud on hoiatused selle kohta on järgmine:

Nigeriaan, kellel oli G6PD puudus, ja sai HIV töttu  40.000 mg C-vitamiini infusiooni kolm korda nädalas, ja lisaks veel sama palju tablettidena iga päev (see tähendab 80.000 mg infusioonipäevadel), ei reageerinud hemolüüsiga. Kui aga tõsteti doosi kuni 80.000 mg infusioonini, siis tekkis hemolüüs. Ei ole selge et see tekkis C-vitamiini tõttu kuna sai ka teised rohud mis võibolla võimendasid tundelikust.

Asjaolu et ta kannatas nii hiigelsuurt doosi kui 80.000 mg päevas ilma reageerimata annab igal juhul põhjust arvata, et G6PD puudus pole riski faktor tavalistes doosides.

Autor Thomas Levy kirjutab oma raamatus C-vitamiini kohta, et maailmas on olemas ainult paar teaduslikult dokumenteeritud hemolüütilise kriisi juhtumised  seoses C-vitamiiniga. Ta kommenteerib, et kuna C-vitamiini on kasutatud suurel määral ja kõrgede doosidega mitmel pool maailmas, ja G6PD puudus on väga tavaline Malaria piirkondades, peaksid hemolüütilise kriisi juhtumised olema olnud tavalised selle vitamiini kasutamise puhul. Teiste sõnadega, hemolüüs paistab olla ääretult ebatavaline seoses väga kõrgete C-vitamiini doosidega ka kui on olemas G6PD puudus.

Statistiliselt,

  • kuna G6PD puudus on väga tavaline malaria piirkondade etniliste gruppide seas (eriti afrikaanlased, vahemere rahvused, Indialased, kaug-ida rahvused kannavad seda geeni)
  • kuna mitmed erinevad faktorid põhjusavad hemolüüsi G6PD puuduse puhul
  • kuna C-vitamiini kasutamine kõrgetes doosides on tavaline

siis on olemas võimalus et tekkib hemolüüs juhuslikult, ilma põhjuslikut seost, mõni kord kui kasutatakse C-vitamiini suurtes doosides.

Isegi, kuna hemolüüs teistel põhjustel on väga palju tavalisem, võib sellise hemolüüsi ääretult haruldane sagedus seoses C-vitamiini kasutamisega anda põhjust arvata, et võibolla kaitseb C-vitamiin tegelikult hemolüüsi eest, ja et väga haruldaselt see ei õnnestu.

On ka esitatut hüpoteesi mispärast selline kaitse-effekt võiks toimuda (nimelt et C-vitamiin viib glutathiooni vererakkudes redutseeritud seisundisse ja sellega tekkib tugev antioksidant mis vähendab rakkude seinade nõrgendavate vabade radikaalide kogust).

_____________________________________________

3. Võltsitud uurimine ravimite suhtes on muutud tavaliseks

On tavaline et arstirohufirmad ja teised multinatsionaalsed ettevõtted tellivad uurimistulemused oma huvide edendamiseks. Isegi kirjutavad firmad ise uurimisaruanded valmis, ostes kuulsate uurijate allkirjad. On toimunud et naad on keelanud “autoritel” näha uurimisprotokollid (üks inglismaa uurija mis nõudis näha protokoll kaotas oma töökoha peale tugevat survet ülikooli juhtkonna vastu, mis oli edukas, kuna ülikool vajas firma sponsorlust).

Isegi ameerika arstide oma teaduslik ajakiri “Journal of American Medical Assocciation” (JAMA) on avaldanud muret selle suhtes. Raamatus Trust us, we are experts esitab JAMA  peatoimetaja suurt muret uurijate madala eetika eest – leiab, et toimub “võidu ajamine eetika kõige madalamale tasemele” ning lisab: “Uurijate käitumine on meeleheitev, shokkeriv ja hirmutav“(lk 217):

In 1999 Drummond Rennie, editor of JAMA [Journal of American Medical Association, a world leading medical publication], said private funding of medical research was causing “a race to the ethical bottom…. The behavior of universities and scientists is sad, shocking, and frightening,” Rennie said. “They are seduced by industry funding, and frightened that if they don’t go along with these gag orders, the money will go to less rigorous institutions,” he said.

_____________________________________

JÄRELDUS

On soovitav olla väga umbusklik teadusaruannete suhtes mis väidavad, et loomulikud, ja ulatusliku kogemuse alusel peetud väärtuslikud ained või ravimid, ei ole efektiivsed või on kahjulikud juhul kui nende kasutamine on vastuolus rohutootjate huvidega.

Viited

Curhan, G.C., W.C. Willett, E.B. Rimm, et al. (1996) “A Prospective Study of the Intake of Vitamins C and B6, and the Risk of Kidney Stones in Men.” J Urol 155:6 (1996): 1847-1851.

C:urhan, G.C., W.C. Willett, F.E. Speizer, et al. (1999) “Megadose Vitamin C Consumption Does Not Cause Kidney Stones. Intake of Vitamins B6 and C and the Risk of Kidney Stones in Women.” J Am Soc Nephrol 4 (April 1999): 840-845.

Levy, T.E. [Raamat] Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins: Curing the Incurable. Xlibris, 2002. [See link on Kindle versioonile, vaadake Kindle for PC selle kohta]

Rinnavalud – infarkt?

Sellega avan uut sektsiooni milles toon esile vastused mis olen andnud tervise kohta küsimuste puhul.

Väljvõtte küsismusest

Eelmine aasta ühel õhtul läbistasid vasakut kehapoolt teravad valud,mis läbisid just nagu elekter kord rindkerest üles ja siis allapoole ja tunne oli just nagu kindlat joont pidi.Pöördusin erakorralise med.vastuvõtule.Läbinud uuringud ei tuvastatud midagi muud kui ” gaasivalud “Mõne kuu pärast hommikul algasid rindkeres roiete alaserva keskelt 10 cm vasakule imelikud valulised lühiajalised löögid,võnked mis tekitasid suure hirmu,paanika tunde nagu hakkaks süda valuliselt liiglööke tegema.Samas ei olnud rinnus mingeid muid tundeid.See on hakanud korduma mõnekuise intervalli järel.Perearst ei osanud ravi määrata,kuna analüüsid korras,ka südamefilmi võrdlus ei tuvastanud muutuseid.Küsin,kas tõesti “gaasivalud”?

Dr Jaan:

On arusaadav, et tekkib sellises olukorras hirm südame haiguse eest. Ilmselt oli elektrokardiogram (EKG -südame elektrilise tegevuse analüüs) normaalne. Selletõttu on tõenäosus väike, et probleem tuleneb südamest, ka kui mõni protsent südameattakkidest toimuvad ilma EKG muutusi. Soovitan Teid jälle lasta kontrollida EKG valuattakki puhul ka kui mu esialgne mulje on et probleem ei tulene südamest.

Ilma isiklikut kontakti on võimatu teha kindlat diagnoosi aga tahan siiski nimetada mõned võimalused:

Kõige tavalisem faktor mis saab tekkitada selletaoliseid sümptome tulenevad seljast ja ribiluu (roide) lülidest.

Eriti sobiks sümptomid kõhrketta sopistusega(prolaps), kaa kui see on ebatavaline rinna selgroos. Sopistus toob kaasa survet seljast väljuvate närvidele ja see annab järsult ilmnevad teravad kohapeaalsed valud, mis ei toimu seljas ise, vaid selles keha piirkonnas millega närv on seotud. See on analoogiline kui ishias, mis tuleneb kõhrkettases sopistusest nimmes aga annab valu sümptomid jalas, samal korral kui selg mõnedel juhtumistel ei valuta. Osav seljaarst ja hea väljaõppega seljaravija (osteopaat, naprapaat, kiropratkor) peab olema võimeline seda diagnoosida.

Kas teil on olnud seljavigastus? Kas teatud kehaliigustused, eriti kummardamine, toovad valu esile? Kui nii, siis on sopistus tõenäolik võimalus.

Teine võimalus on ribiluu (roide) liigese lukkustamine (liiges roide ja seljalüli vahel). Vähesed tunnevad seda probleemi mis võib anda järsud ja kõvad valud rinnas, ja mitmed on otsinud kiirabi infarkti kahtluse tõttu. Tüübiline on, et valu võib suureneda seoses sügava hingamisega ja teatud keha ja käe liigustsega. Minu kogemusel on see probleem suurel määral alla hinnatud, isegi seljaravijate (kiropraktorid, naparapaadid jne) poolt.

Kolmas võimalus on, et teatud akupunktuuri meridiaan on blokkeeritud. See võib anda selletaoliseid sümptome. Kahjuks on Eestis väga vähesed akupunktuuri (nõelravi) eksperte, ka kui mitmed väidavad et valdavad seda ala. Korralik akupunktuuri teave nõuab mitmeaasatlist (5-7 aa.) terveajalist väljaõppet Hiinas või Taiwanis, ja pulsidagnostika valdamine on tähtis osa sellest. Kui leiate sellise kompetentsiga nõelravi eksperti, siis soovitan teda konsulteerida. Hoiatan vähema komptensiga nõelravijate eest – need mis ei kasuta pulsidiagnostikat vaid panevad nõelad sümptomite alusel, aga ka need kes kasutavad pulsidiagnostikat ilma mitmeaastalist akupunktuuri väljõppet. Nõela panemine valesse punkti võib luua suured häired kehas halvemal juhul. Ainult ekspert kes ravib pulsidagnostika alusel, ja kellel on väga põhjalik traditsionaalne väljaõppe on võimeline kasutada nõelravi suhteliselt ohutult. Ayurveda kogemusel on akupunktuuri punktid vahest nii tundelikud ja õrnad et nõelga stmuleerimine on liiga tugev. Sellpärast on süsteemid mis kasutavad punktide pehmemat stimuleerimist kindlamad, näiteks Shijatsu.

Neljas võimalus on, et probleem tuleneb sisemisest organist, ja siis eriti pankreasest. See võib anda väga tugevat valu tavaliselt kõhu kõige ülemises osas, aga vahest ka peamiset või ainult rinnaku taga. Ajutine selline valu võib tuleneda kivist sarnaselt kui sapikivi atakk. On ka olemas tõsisemad põhjused. Pankrease analüüs ultraheliga on kasulik diagnoosimiseks.

Enneseraviks soovitan:

1. ECIWO eneseakupunktuuri, vaadake “Revolutsioneeriv “koduakupunktuuri” meetod“. See oleks eriti kasulik selja ja võiboolla ka akupunktuurmeridiaani blokkeermise puhul.
2. Magneesiumit, mis oleks eriti kasulik kui asi tuleneb seljast, kuna leevendab lihakste krampi mis surub sopistust välja.

Igal juhul on tähtis mitte ainult tegeleda eneseraviga vaid otsida abi asja kindlaks diagnoosimiseks.

Magneesium: Jalavann on parim meetod puuduse puhul

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

See postitus on suurel määral võetud postitusest Alkholi sõltuvusest lahtisaamise kohta. Panin selle eraldi, kuna see info on tähtis kõikidele.

Nagu kirjeldatud postituses Magneesium – kasulik koduravim, on see mineraal väga tähtis tervise ja heaolu jaoks. Puudub paljudel inimestel. Kui teil on vahel jalakrambid, on väga tõenäoline, et teil on puudus, aga ka muidu võib magneesium puududa, vaadake ülalnimetatud lingist.

Kuidas taastada magneesiumit puuduse puhul

Probleem on, et magneesiumi sisestamine vajalikkudes kogustes toob kaasa kalduvust kõhulahtisusele. Magneesium ei imendu hästi kõhu ja soolestiku kaudu. Sellepärast on enam-vähem raske või võimatu kiiresti taastada magneesiumit kehas toidulisandite abil. Üks uuringuanne USA-st näitab, et tablettide abil võib võtta 1-2 kaks aastat, enne kui tekkib magneesiumi küllus kehas.

Kogemus näitab, et kõige efektiivsem omistamine toimub naha kaudu, kasutades kontsentreeritud magneesiumilahust.

Jala vann on hea ja lihtne lahendus.

Kuidas teha: Lahustage umbes 15 grammi (see on umbes 15 ml ja vastab umbes näputäiele, täpne kogus pole tähtis) magneesiumikloriidi ühte kuuma vee liitrisse. Pole vaja rohkem vett kui et see kataks jalalabasid. Vann olgu nii väike kui võimalik, mitte suurem kui selleks, et jalad mahuvad sisse. Tavaline plastkauss sobib.

Alustage nii sooja veega kui võimalik ja hea on ka panna kuuma vett termosesse selleks, et lisada, kui vesi jaheneb. Istuge jalgadega selles vannis 15-20 min iga päev.

On veel efektiivsem kui samakordselt aplitseerite soola lahust keha peale käsnaga enne jalavanni, vähemalt nahapiirkondadele, kus nahk on õhuke, kaasarvatud kõht, käte ja reite sisemised pooled. Eriti efektiivne on kasutada küllastatud soola lahust käsnaga aplitseerimise jaoks – lahustate soola kuuma vette seni, kui enam ei lahustu. Mõnedele võib see nn magneesiumi õli” tunduda natuke liiga kange – võib panna naha kipitama. Siis kasutada vähem kontsentreeritud lahust. Mitte duši võtta kohe peale aplitseerimist. Peale massaaži või massaaži jooksul istuda umbes 15-20 min jalgadega vannis.

Selle aplitseerimismeetodi arendas välja dr Norman Shealy, kes on palju tegelenud magneesiumi teraapiaga. Tema kasutas magneesiumkloriidi ja leidis, et juba kuu aja pärast oli 75% patsientidest saavutanud magneesiumi külluse, mida määrati intracellullaarse Mg analüüsiga (Norman Shealy. Transdermal Absorption of Magnesium Southern Medical Journal 98:18, 2005).

Shealey kogemus on, et toidulisanditega võtab külluse saavutmine mitu aastat. Magneesiumi külluse saavutamisega leidis Shealy, et tõusis hormoon DHEA normaalsele tasemele. Selle väga tähtsa hormooni puudust on seostatud varajase vananemisega ja mitmete haigusega, eriti südameinfarkti kalduvusega (vaadake DHEA and Magnesium).

Magneesiumi vannisoolad

Üllatuseks olen leidnud, et Tallinna apteteekides ja tervisepoodides ning kaubamajades Epsomi ja Magneesiumi kloriidi pole kättesaadavad. Surnumere soole hinnad on iluhooldusfirmad kahjuks ülespuhunud. Annan teada kus on paremad hinnad. Tellige blogi nii et saate teadet kui olete huvitatud sellest.

1. Soovitav on osta  magneesimi kloriid (MgCl), mis on kättesaadav Tallinnas saab firmast Kemimet. 25 kg kotti hinnaks oli 36 euri.

http://www.kemimet.ee/?id=2&lang=est.

2. Epsomi sool on vannisool, mis on kätte saadav Eesti apteekides mõrusoola nime all aga on palju kallim kui magnesiumkloriid. See on puhas magneesiumi sulfaat. Pole sobiv kauem kasutada kui mõni kuu kuna see muudab koed happuks, mis ei ole hea tervisele. Vaadake ka: “Epsom salt council“.

3. Surnumere sool sisaldab kaa magneesiumi kloriidi (aga oluliselt vähem kui ülal nimetatud soolad) ning tervisele väga väärtuslikke mineraale ja mikroelemente. Aga magneesiumi sisaldus on loomulikult  palju vähem kui magneisiumkloriidis. Soovitan seda võta vahelduseks, mõni kord nädalas, või lisada magnesiumi vannile, kuna mikroelemendid on ka väga tähtsad tervise ja vaimse tasakaalu taastamiseks. Magnesiumkloriidi on soovitav alati eeskätt kasutada.

See sool on eestis kättesaadav. Parema hinnaga surnumeresoola olen leidnud Kadaka tee x Tammsaare tee ristmiku juures oleva Selveri kaupluse teisel korrusel.

Mitte kasutada mere soolt. See sisaldab magneesiumit ebapiisavas, väga väikses, koguses. Umbes 95 protsent on naatriumi kloriid, mis on kahjulik tervisele suuremates kogustes. Võib tuua kaasa vere rõhu tõusu, vere soonte lubjastust ja teisi probleeme kui kasutate reeglipäraselt, mis on vaja teha magneesiumi taastamiseks.

Magneesiumi toiduslisandide kohta

Neid võtta ainult kui olete unustanud või ei saa võtta jalavanni.

Nemad on igal pool kättesaadavad. Kõige odavam on magneesiumi kloriid mis on hästi omistatav ja täitsa loomulik allikas (kahjuks paistab, nagu õeldud, mitte olema kättesaadav eestis).

Väidetakse aga, et orgaanilised magnesiumi soolad, näiteks (kirjutan meelega ingliskeeles kuna enamus infot on selles keeles), orotate, glycinate, carbonate, succinate, asparate, citrate, chelate on eriti hästi omistavad. Ma ei ole kindel kas orgaanilised soolad on tõesti paremad ega eriti kasulikud. Ainsat võrdlust mida olen leidnud, tuli järeldusele et magneesiumi kloriidi ja laktaati (mis on orgaaniline sool) omistamine oli võrdne aga oksiidi omistamine oli halvem (Firoz M and Graber M. Bioavailaility of US commercial magnesium preparation. Magnes Res 2001;14:257-62.).

On aga kindel, et orgaanilised soolad on olulisel määral kallimad kui kloriid. Nemad on suur äri ja sellepärast ei saa välistada võimalust et väidetud erinivused omistamise suhtes on  ärihuvide poolt loodud müüdid (võibolla isegi ostetut uurijate abil). Sellised “turustamismüüdid” pole haruldased internetis.

Magnesium glutamaati mitte kasutada kuna glutamaat võib olla kahjulik ajule.

Magensium oksiidi (MgO) mitte kasutada – on halvemini omistatav. Leidub siiski mitmes toidulisandis aravatavsati kuna on eriti odav. Selliseid tooteid ja tootjaid soovitan vältida, kuna see näitab et on küsimus ärist ja ahnusest pigem kui püüdlusest luua häid tooteid. Kahjuks see on tavaline selles valdkonnas.

Võtke esimeseks korraks 600 mg magneesiumit, ja pärast seda 200 mg 3 korda päevas. Kui see aga toob kaasa kõhu lahtisust on vaja võtta vähem. Tavaliselt on 400 mg kõikidele talutav, aga see on liiga vähe puuduse korrizeerimiseks, ka kui see ajutiselt leevendab sümptomid.  On parem kasutada sorti mis sisaldab 100-200 magneesiumi mg igas tablettis, kuna siis saab täpsemini optimeerida doosi.

Pandke tähele, et purkidel ei seisa alati kui palju puhast magneesiumi tablett sisaldab.  Võib seista 700 mg magnesiumorotat, aga see sisaldab väga palju vähem puhast magneesiumit.

Kõige parem on aga kasutatada magneesiumkloriidi jalavanni. Soovitan seda eeskätt ja peamiselt võtta suu kaudu siis kui pole olnud võimalik teha jalavanni

VÄGA TÄHTIS

Vältida fütiinhappet kui sööte magnesiumit. See takkistab efektiivselt magneesium (ja teiste mineraalide) omistamist.  See on olemas eriti suures kogustes täisteraviljades (täisteraleibades) ja ka ubade kaustades. On ka eriti palju olemas mandlites, kaerapudrus, maisis, nisjujahus – sajades. Peaks kestma 2-3 tundi peal nende toiduainete võtmist enne kui võtate magneesiumit.

Vältida oksalaate.  Nemad takistavat samuti omistamist. On eriti olemas koffis, tees, salati lehtedes, spinatis, rabarbris, pähklites. Peaks kestma 2-3 tundi peal nende toiduainete võtmist enne kui võtate magneesiumit.

Loomulikult pole fütiinhappe ega oksalaadid probleem kui kasutade vanni soola meetodi magneesiumi taastamiseks, ja see on veel üks selle eelis.

Magneesium on turvaline väljaarvatud neeruhaiguse puhul

Ainult inimestel kellel on edasijõudnud neeruhaigus võib tekkida mürgitus, kuna keha heidab välja üleliigset magneesiumit neerude (ja ka soolte kaudu).

Vaadake ka 

TÄHTIS:

Vitamin D3 on hädavajalik magneesiumi efekti saavutamiseks. Eriti pimedamal poolastal on igal juhul hädavajlik võtta seda vitamiini, vaadake Vitamin D3.

Magneesium – kasulik koduravim

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestzlaskeele eest]

[Viimati uuendatud kell 19, 19 juunil 2011].

Kuna Magneesium töötab koos vitamin D3-ga on tähtis kindlaks teha et see ei puudu.

Kliinilised kogemused või teaduslikud uuringud on leidnud järgmist Magneesiumi kohta (mõned olen juba varem nimetanud):

Magneesium võib leevendada või ära hoida:

  • Lihakeste krambid – peaegu kõik on põhjustatud puudusest. Krambid on eriti jalgades. Võib olla tõmblused jala labade all. Võib ka olla tõmblused eriti silmade ümber. Selja valu võib tuleneda krampidest magneesiumi puuduse tõttu.
  • Ängistust ja võib isegi ennetada ja parandada  paanika attakke. Mul on olnud mitu patsienti keda on peetud “närvipuntradeks”, aga kellel tegelikul ainult on olnud oluline magneesiumi puudus ja on saanud lahti nii närivilikusest kui paanikast magneesiumi abil.
  • Alkoholi kasutamisest tulenvevad psüühilised häired. Joomine tekkitab puudust mis on tavaline närvilikuse, rahutuse ja depressioonide põhjus. Puudus on ka seostatut deliirium trementsiga. Sarnane deliirium tekkib ka suurel puudusel teiste põhjuste tõttu. Arvan, et deliirium treemens on peamiselt magneesiumi puuduse seisund – magneesium parandab seda tavaliselt. See tähendab, et alkoholi tarbimine on tähtis magneesiumi eliminaator. (Teine peamine kahjulik faktor mis tekkib seoses joomisega on vabade radikaalide ülekaal kehas, nn oksidatiivne stress – selle jaoks on vaja antioksidandid kaasarvatud vitamin C, mis eriti kaitseb aju ja ka teised antioksidandid, millede kohta kirjutan hiljem.)
  • Astmat
  • Põie krambid põletiku puhul või juhul kui teil on “hüperreaktiivne põis” mille puhul magneesiumi puudus võib olla tähtis põhjustav faktor koos kohapealse põletikuga.
  • Depressiooni – ka vitamin D3 on eriti tähtis koos võtta. See on minu kogemusel kõige tavalisem “pimeda aja depressiooni” põhjus. Üldiselt on minu kogemus, et enamus depressioonidest paistavad olla ühe või teise või mitme puuduste haigused kusjuures eriti vitamiin B12, joodi ja Omega3 puudus on tavalised faktorid. Teatud arstirohud võivad ka tuua depressiooni esile, eriti beta-blokkeerijad mida kasutatakse suurel määral südame pärgarterite haiguse ja kõrge vererõhu puhul – on olemas paremaid alternatiive.
  • Angina pectorist. Leevendab või hoiab isegi ära – leevendades pärgarterite krampi.
  • Südame infarkti. On leitud, et infarkti puhul on peaegu alati magneesium puudus, mis põhjustab nii vereliblete sätestamist ja sellega pärgarerite ummistust kui pärgarterite krampi.
  • Transitoorsed iskeemilised attakkid (TIA) – vanematel kerged “aju rabandused” ajutisega ajuverejooksu häirete tõttu. On valesti arvatud, et see tuleneb mikrotromboosidest (ummistustest väikestes veresoontes). Ma arvan, et veresoonte krambid magneesiumi puuduse tõttu on tähtis ja võibolla peamine TIA põhjus. Ma olen isegi näinud suurt “ajurabandust” käe ja jala osalise paralüüsiga mis kadus täitsa magneesiumi abil.
  • Tavalised südame rütmihäired – leevendab või ennetab
  • Kõrget vererõhku  Aitab eriti kui on nn reniini hüpertoonia – koos D3-vitamiiniga. Paistab aidata vähem kui on küsimus soola ülitundlikusest (reniini ja soola hüpertooniad on selle haiguse kaks peamised kategooriad. Viimast saab praktikas tavaliselt diagnoosida soolast ära hoidmise läbi – kui siis vereõhk väheneb olulisel määral on see diagnoos tõenäolik).
  • Hüpoglükeemiat– madalat veresuhkrut. Magneesiumi abil saab ravinud ära pidevad madala veresuhkru probleemid (intensiivne korduv nälg – on vaja süüa mitu korda päevas,  närvilikkus, värisemine, nõrkuse tunne, südame palpitatsioonid). On tavaline et arvatakse valesti et on küsimus närvi probleemidest, aga magneesium saab need närvisümtpoomid ära parandada. Pange tähele, et sellised sümtpomid on ka tavalised pideva alkhooli joomise puhul mis ka toob kaasa puudust.
  • Unehäireid ja närvipingest põhjendatuid lihaksete pingeid. Odav ja hea uneroht ilma kahjulikute kõrvalmõjudeta.
  • Selja ja kaela valud. Oht saada tugevat valu kaelas ja seljas on olulisel määral suurem puuduse puhul. Võib leevendada ja isegi parandada akuutsed seljavalu.  Võibolla on isegi puudus selja ja kaela valude peamine algpõhjus. Minu kogemusel on olulisel määral kergem parandada selga kui on võetud magneesiumi (ma kasutan teatud osteopaatilised selja parandamis-meetodid) Vitamin D3 on tähtis lisada.
  • Peavalu ja migreeni. Mu kolgemus on ett kui patsient võtab magneesiumi (500-600mg vees lahustavat) migreeni algusel (migreeni valu eelnevate sümptomite  puhul) võib ta atakki ära hoida. Isegi saab vahest varajast valustaadiumit parandada.
  • Hammaste nõrkust ja sellega vähendada kaariesi ohtu kuna magneesium on tähtis hammaste komponent. Vitamin D3 seejuures väga oluline.
Vajalik doos: On erinev. Päevane vajadus on 400 mg ümber. Puuduse puhul tuleb võtta rohkem 500-600 mg. Kui võtate rohkem kui keha suudab omistada, tekkib ajutine kõhu lahtisus. Selleks et kiiresti ja efektiivselt küllastada keha magneesiumiga on vaja võtta magneesium jalavanni, vaadake Magneesium: Jalavann on parim meetod puuduse puhul.
Diagnoos:
Kahjuks pole arstiteadus Euroopas näidanud huvi magneesiumi diagnoosimisele ja selle pärast pole see olemas tavalise veretestimise puhul. See on kahju, kuna puudus on tavaline ja toob kaasa tähtsaid ja isegi vahest ohtlikke probleeme.

  • Magneesiumi kogus veres ei ole usaldav indikaator kuna keha kippub hoidma alal normaalset kogust veres. Puuduse puhul võib magneesiumi tase vajuda mõnel määral, aga mitte vastavalt puudusele.
  • Kaudsed indikaatorid on Kaaliumi ja Kaltsiumi madal tase. Eriti kui kaaliumi andmine ei korrizeeri kaaliumi puudust on põhjus kahelda magneesiumi puudust.
  • Otseseks ja võibolla kõige täpsemaks testimiseks on vaja mõõta Magneesiumit uriinis 24 tunni jooksul seoses magneesiumi infusiooniga, peale 24 tunni uriini mõõtmist enne infusiooni. Ühekordne magneesiumi ja kreatiniin möötmine uriinis (Mg/kreatiniin kvoot) on lihtsam aga mitte nii usaldusväärne. Parem on samat teha 24 tunnilise uriiniga. See ei määra puuduse suurust kindlasti aga näitab tavaliselt kas on olemas puudus.
  • Kõige parem ja lihtsam laabori meetod magneesiumi puuduse diagnoosimiseks on mõõta magneesiumit vererakkudes (või teistes rakkudes). Vererakkude testi peetakse usaldavaks ka kui mõned arvavad et teiste rakkude mõõtmine on täpsem. Peaks olema tehniliselt võimalik läbi viia Eesti laaborites ja loodan, et seda viikse siise.
  • Praktiline lahendus.  Kõigepealt võivad sümptomid anda põhjust arvata et on olemas puudus (vaadake nimekirja ülal). Jalakrambid ja lihaksete tõmblused on tavalisemad märkid, aga mitte alati usaldusväärsed – mõnedel pole krambid isegi üsna suure puuduse puhul.  Puuduse kindlaks määramiseks kui vereanalüüse pole käepärast, on nn “ex juvantibus diagnoos“.  Lihtsalt võtta magneesiumit ja vaadata kas olukord paraneb. See on OK kuna magneesium ei ole mürgine. Neerud heidavad efektiivselt välja üleliigset magneesiumit.

TÄHELEPANU: Raskema neeru haiguse puhul võib magneesiumi väljaheitmine olla puudulik. Siis tuleb olla ettevaatlik ja jälgida arstide nõuanded.

Vaadake ka postitust “Magneesium..“.
Copyright 2011. Jaan Suurküla. Võite kopeerida ja tsiteerida seda teksti viidete allikale järgmisel kujul:
Allikas: Dr Jaani nõuanded ja kommentaarid. “Magneesium – kasulik koduravim.” URL: https://doctorjaan5.wordpress.com/2011/06/19/magneesium-koduravimina/

Kõrge kolesterool? Kõrge kaal? Söö siis rasvast toitu!

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Kas arvad, et rasvane toit töstab kaalu ja kolesterooli ning ohustab su tervist?

Kas arvad, et küllastud rasv ja kolestroolirikkas toit viib infarkdisurmale?

Siis sa eksid täiesti! Sul pole põhjust tunda häbi selle eksituse pärast, kuna see  on väga tavaline.

Teaduslikud faktid näitavad et kolesterooli ja küllastatud rasvarikkas toit koos valkainetega vähendab kaalu, kolestrooli ja teisi infarkti ohu näitajaid.

Vaadake seda ingliskeelset videot, USA professori poolt kes põhjalikult uuris mida teadus tegelikult näitab:

Vaadke ka mu varemat postitust, Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik