Veresoonte kitsendamine on eemaldatav

Veresooned ei “lubjastu”, vaid “luustuvad”, ja see on ravitav.

100 aastat tagasi avastati,   et veresoonte seinades  tekkis luu taoline kude veresoonte haiguse puhul.  Kuna see paistis olla imelik, arvati et oli eksitus ja unustati.

On nüüd leitud, et see avastus oli õige. Veresoonte lubjastus on vale mõiste. Tegelikult on küsimus luu koe tekkimisest veresoonte seinades.

On ka avastatud, et oluline põhjus on K2-vitamiini puudus. See toob kaasa et kaltsium lekkib välja luustikust. K2 puudus toob ka kaasa biokeemilist häiret arterides, mille tõttu kaltsium kogub nendes ja luustumine toimub. See põhjustab veresoonte kitsendamist, nn arterioskleroosi mis toob kaasa vereringvoolu häired ning südame ja ajuinfarkti ohtu.

See avastus avab uusi lahendusi arterite kitsendamise puhul. Seni on rõhk olnud kolesterooli vähendamisele. Aga kolesterool pole tegelik põhjus, mida ka on hiljuti kindlaks määratud. Tegelikult on kolesterool kasulik aine mille vähendamine on kahjulik.

Kolesterooli vähendamise asemel on vaja vähendada luu koe tekkimist vere soontes. Selle põhjus on tavaliselt vitamiin K2 puudus. See puudus on tavalisem kui on arvatud. Vitamiin K2 vastutab selle eest et kaltsium sattub luustikkusse ja mitte mujale. Ka magneesiumil on sarnane toime. Ka magneesiumi puudus on tavaline.

Selleks et eemaldada luu kude vere soontes on järelikult vaja võtta K2-vitamiini ja magneesiumi. Ka mõned teised asjad aitavad kaasa, eriti vitamiin D3.

Vitamiin K2 on olemas rikkalikult hapukapsastes. Magneesiumi ja D3 kohta leiate siin mitmes postituses. Detailid selle ravi kohta teatan hiljem.

Isegi ainult vitamiin K2 raviga on saavutatud olulist pärgarterite kitsendamise vähendamist.

Siin olen esitanud mis paistab olevat üks peamine faktor, aga on olemas teised asjaolud mis lisavad veresoonte haiguse tekkimisele, eriti vabad radikaalid. Rohkem selle kohta tulevas postituses.

Kolesteroli müüdi kohta raamat nüüd tasuta

Sain just teate, et Dr Uffe Ranskovi kuulus 1991 aa. väljaantud (ja korduvalt uuendatud) raamat “The Cholesterol Myths”  on nüüd kättesaadav tasuta on-line järgmises kohas – on ikka veel aktuaalne: http://www.ravnskov.nu/CM (kahjuks ainult inglis keeles aga allpool mõned kokkuvõtted eesti keeles)

Viimaste aastate uuringud on kinnitanud autori arvamused

• Rasvane toit ei põhjusta südame haigused
• Kõrge kolesteroli tase ei põhjusta südame haigused
• Rasvased toidud ei tösta kolesteroli tasemet
• Kolesterol ei ummista arterid
• Madal kolesterol ei pikkenda elu iga
• Statiinid – kolesteroli maandajad – ei kaitse südame infarkti vastu
• Küllasamata rasvad ei ole kasulikud
• Kolesteroli maandamis kampania ei põhine kvaliteetsel teadusel

Ranskov on kuulus selle eest et oli esimeste seas kes avastas kolesterooli ja küllastatud rasva kahjulikuse teooria puudulikuse. Kui mitte varem, saate aru peale raamatu lugemist et pole olemas kindlaid tõendeid et toit mis sisaldab palju kolesteroli või küllastatuid rasvu põhjustab südame haigust (mida autor nimetab “The diet-heart idea”).

Kokkuvõtlikud lõigud eesti keeles:

Rasvarikkas toit oli seotud infarktivabadusega Kenias

Masai rahvas Kenias sööb väga rasvast toiu – palju rasvast täispiima, verd ja rasvast liha. Kui diett-süda haiguse idee oleks õige südahaigus pidanud olema epideemiline Kenia. Selle asemel mitte kellegi põdes selles haiguses. Ka kui sõid hulgaliselt kolesteroli oli nende kolesteroli väärtused palju madalamad kui lääne maades. (Ranskov esitab ka mitu teisi sarnaseid avastusi).

“Hea” (HDL) kolesterol ei kaitsnud:

Soome uuring vördles kolm Soome rajaooni kus oli väga erinevad südame haiguse sagedused. Kui HDL kolesterol oleks olnud kaitsev siis oleks kõige väiksem infarkdi suremus olnud Kareelias kus oli kõige kõrgemad HDL-i tasemed. Selle asemel oli seal kaks korda suurem infarkdi suremus kui Helsingis kus HDL oli oluliselt madalam.

Puudus seos kolesteroli ja veresoonte lubjastuse vahel

“..[neljas uuringutes erinevates riikides] ei leitud seost kolesterol ja lubjastuse taseme vahel. 200 surnud inimeste seas oli sama palju lubjastust nendel kellel oli madal kolesterol kui nendel kellel oli kõrge. .

Statiinidel polnud oluline kaitsev toime

Statiinid (Simvastatin, Lipitor, Lescol, Mevacor, Pravachol, Zocor, Crestor jne) on väga kasutatud kolesteroli maandavad ravimid, kuna väidetakse et vähendavad südame infarkti ohtu olulisel määral. Aga kriitiline kuue uuringute statistika analüüs näitas et vahe oli nii väike et võis sama hästi olla juhuslik (südame infarkdis mitte suremine 92% ilma ja 93% statiiniga, 98,4% ilma ja 98,8% statiiniga, 99,55% ilma ja 99,67% statiiniga jne).

[Dr Jaan:] Mida aga paljud arstid ei tea, on et statiinid suurendavad südamepuudulikuse ohtu. Põhjus on et nemad vähendavad südame tugevuse jaoks olulist ainet, Ko-entsüüm (CoEnzyme) Q10 südmes. USA-s tekkis tapva südamepuudulikuse epideemia siis kui viidi statiinid turgu..

Väljavõtte eelsõnast:

“Dr. Ravnskovs contention is that the diet-heart idea is built on sand. He leads us through the history of the concept in an interesting and readable way. His writing clearly demonstrates the enormous depth and range of his reading on this subject. Step by step he examines the evidence for the diet-heart idea, and step by step he shows us how that evidence may be flawed and contradicted by other research that is rarely acknowledged and quoted.“

Viimaste aastate uuring on kinnitanud kasvaval määral et Ranskov varjaselt nägi asja õigesti läbi, nagu ka näete mu hiljutises postituses “Tipp teadur: Vahukoor ja või pole kahjulikud“ ja seal antud linkides.

 

//

//

//

//

//

//

//

//

//

//

//

Kui palju C-vitamiini võib võtta? (V.2.)

Uuendatud ja 17 augustil 2018 kolmast korda täiendatud versioon.

Kõige tähtsam asjaolu:

C-vitamiini toodavad peaegu kõik imetajad. Mutatsiooni tõttu on inimene kaotanud seda võimet. See tähendab, et C-vitamiin on meie füsioloogia loomulik ja tähtis osa, ilma mida inimene sureb ära mõnede kuude pärast.  See seletab mispärast meie kannatame, ja vajame vahest körged doosid isegi 100-200 grammi üle elamiseks.

Kahekordne Nobeli laureaat Linus Pauling väitis oma teadusliku uurimise alusel, et tervise alalhoidmise jaoks on vaja mitu grammi C-vitamiini (= askorbiinhappet) päevas, ja võttis ise vähemalt 4 grammi ja vahest oluliselt rohkem. Väitis ka et kõrgete dooside kasutamine võib ära hoida külmetused ja teised infektsioonid, pärgarterite ja teiste veresoonte lubjastust ning ravida ära vähja.

Arstirohu firmad surusid Nobeli laureaati maha

On avastatud, et selle taga oli arstirohufirmad kellel oli hea põhjus karta, et pidid kaotama miljardid kui inimesed ennetaksid haigusi ja raviksid ennast C-vitamiiniga selle asemel et kasutada nende rohud – antibiootikud ja erinevad sümptomi sumbutajad nagu aspirin, partsseetamool jne, mis on tootnud miljardid rohufirmadele. Tehti Paulingut maha ebakvaliteetsete tõendite abil ja nende firmade surve all määras USA raviamet, FDA väga madalad C-vitamiini vajaduse normid – 30-40 korda madalam kui Pauling soovitas oma uurimise alusel. FDA normid mõjutasid omatkorda tervet maailma kaasarvtut eestit.

Linus Paulingu avastused on kinnitatud kasvaval määral

Uuringud viimaste aasta kümnete jooksul on aga näidanud et Paulingul on õigus. On leitud et C-vitamiinil on mitmed erinevad ja väga tähtsad funktsioonid kehas, eriti immuunsuse suhtes. Näitaks stimuleerib C-vitmiin Interferooni tekkimist – aine millel on väga tähtais antiviraalne toime.

C-vitamiin on väga kasulik viiruse infektsioonide ennetamiseks. Selle kohta on olemas ulatuslik kogemus. Dr Robert F. Cathcart ravis rohkem kui 20.000 inimesi C-vitamiiniga ja teatas head tulemused mitte ainult külmestuste, vaid ka raskete infektsioonide puhul nagu Gripp, Mononukleoos, Hepatiit, Entsefaliit jne.

Tema leidis et infektsiooni eemaldamise jaoks oli hädavajalik kasautada nii suurt doosi et kõht kippus minna lahti. Cathcart leidis, et haiguste puhul sai inimene võtta palju suuremad doosid kui tavaliselt ilma et kõht läheb lahti, ja tema järeldus oli et kõht läheb lahti alles siis kui keha on küllastatut, ning see nõuab suured doosid haiguse puhul (vaadake allpool – doosi määrmine). Teine arst, Dr Fred R. Klenner oli juba varem edukalt samuti ära ravinud isegi polio haigeid mis olid juba halvatud.

Märkamisväärne näide on raskes grippi pneumoonias suremas inimeste tervenemine C-vitamiini abil. Vaadake “Suremas patsient taastus koheselt peale C-vitamiini teraapiat“.

C-vitamiinil on ka teised tähtsad toimed kehas kui viiruste eest kaitse. Kõige tähtsam on tema vabade radikaalide neutraliseeriv toime, eriti kuna vabade radikaalide ülekaal kehas on ohtlik ja paistab olla tavaline, vaadake “Arvatav põhjus pärgarterite..”

C-vitaimiin on hädavajalik veresoonte tervise jaoks ja kaitseb veresoonte lubjasustuse vastu. Vaadake ka “C-vitamiin – Tähtis koduravim“.

Inimene on kaotanud võime toota C-vitamiini

Nagu selgitatud varemas postituses on C-vitamin loomulik osa imetajate biokeemias. Peaegu kõik imetajad, väljaarvatud inemesed ja mõned affide liigid ning meresead, on võimelised toota C-vitamiini (varemas versioonis oli siin kirjaviga ja sellega ütles teistpidi). 

Ensüüm, mis teisendab glükoosi C-vitamiini (L-3 gulonolactone oksüdaasi) puudub nüüd inimestel. Teadlased hindavad, et ilma seda mutatsiooni toodaksime 10-30g c-vitamiini päevas (10.000-30.000mg). Näiteks toodab kits, kellel on laias lastus sama kehakaal kui inimene, 15.000 mg C-vitamiini. Kui haigestub võib toota 100.000 mg. Asjaolu, et C-vitamiini vajadus mitmekordistub ka inimeste juures haiguse puhul on hästi tõestatud teadusuuringute abil.

Kõikide imetajate biokeemia on peaaegu identne. Sellepärast on uurijate järeldus olnud, et C-vitamiini tootmisvõime kaotamine on geneetiline defekt, mutatsioon, mis tekkis inimeste eelvanemate juures umbes 60 miljonit aastat tagasi.

Arutatakse isegi kuidas oleks võimalik taastada seda võimet, kuna see parandaks tervist olulisel määral selle läbi, et kaitse vabade radikaalide vastu oleks oluliselt suurem. On isegi esitatud spekulatsiooni, et mõnedel inimestel kes jõuavad kõrgesse vanadusesse olles terved, võibolla on teatud võime toota C-vitamiini – uurimus selle kohta oleks vaja teha. Mõned uurijad on teatanud, et on leidnud mõned inimesed kes paistavad olla võimelised toota C-vitamiini.

Arvatakse igal juhul, et täielik võime toota C-vitamiini tõstaks elu iga olulisel määral.

Pole tõestatud, et C-vitamin põhjustab neerukivid

Arstirohu firmad on hiljuti levitanud kuulujuttu (muud väärtust pole uurimisel millele viidetakse, vaadake allpool ), et C-vitamiin võib mõni kord põhjustada neerukivid. Isegi uurijad kes teatatasid seda, tunnustasid, et see uuring ei tõesta usaldavalt et C-vitamiin põhjustab neerukivide tekkimist (JAMA Internal Medicine, online February 4, 2013).  Teistpidi on juhtiva Harvardi ülikooli uurijad leidnud, et C-vitamiin kaitseb neerukivide vastu. 

Vaadake allmärkust detailide kohta.

G6PD puudus on liialdatud ja küsitatav probleem

Mõned autorid on hoiatanud, et C-vitamiin kõrgetes doosides võib tuua kaasa vere rakude (erütrotsüütide) lõhkemist (hemolüüsi) selle geneetiline defekti puhul. See on ainult toimunud paari juhtumiste seas, ja pole kindel et C-vitamin oli põhjus. G6PD puuduse puhul on nimelt vere rakud väga tundelikud ja lõhkevad teatud toiduainete ja keemiliste ainete ligiolekul.

Kuna see komplikatsioon on olnud ääretult haruldane on olemas põhjus küsitada kas oli ainult ajaline aga mitte põhjuslik seos. Ei ole välistatud et C-vitamiin tegelikult isegi kaitseb hemolüüsi vastu G6PD puuduse puhul (vaadake allmärkus).

Tähtsam on aga, et see geneetiline defekt on ainult olemas lõunamaade rahvuste seas ja langeb kokku Malaria olemasoluga (kuna kaitseb malaria vastu).

Päevane doos

Linus Pauling arvas, et on vaja vähemalt 3-4 grammi päevas aga rõhutas et vajadus on väga individuaalne ja vahelduv. Kogemused näitavad et vajadus võib mõnedel küll olla 2-4  grammi päevas aga üksikutel inimestel võib päevaline vajadus olla isegi 20 grami päevas ka kui nemad ei ole akuutselt haiged. Selline vajadus on leitud kroonilise infektsioonide puhul mis alati ei anna muud sümptomid kui väsimus/nõrkus.

C-vitamiini vajadus mitmekordistub ja võib rasketel juhustel jõuda 100-200 grammini või isegi rohkem järgmiste olukordade puhul

• infektsioonide – nii viiruse kui bakterite kui parasiitide,
• stressi
• kehavigastuste ja eriti põletiste puhul,
• operatsioonide,
• alkoholi kasutamise ja
• mitmesuguste teiste mürgituste puhul

Arstirohufirmade ostetud uurijad on tekkitanud suurt segadust selles asjas ebaausa uuringu läbi.

On aga hästi tõestatud fakt, et on C-vitamiini vajadus on individuaalne, sõltuvalt inimese stressi tasemest. Sellepärast soovitas  Dr Cathcart et igaüks määrab, kui palju C-vitamiini saab võtta enne kui tekkib natuke lahtine kõht. Soovitas õppida tundma oma keha ja leida välja kuidas vajadus vaheldub stressi ja tervise olukorraga.

Cathcart soovitas kasutada ainult askorbiinhappet, mitte askorbaate. Happel on kaks korda suurem antioksidatiivne efekt. Askorbaatidel on kas naatrium või kaltsium lisatud, ja see võib luua probleeme kui suurte koguste puhul. Naatrium võib nimelt tõsta vererõhku. Kaltsiumit saame tavaliselt rohkem kui piisavalt eriti piima toodete läbi ja liiga suur doos pole kasulik – hiljuti on leitud et võib isegi tuua kaasa osteoporoosi.

Doosi määramine

Dr Cathcart arendas välja meetodi määrata kui palju isikul on vaja C-vitamiini. Nimetas seda jämesoole tolerantsi (allpool lühendatud JT) määramine. See põhineb asjaolul et kui keha on küllastatud, siis askorbiinhappe väljub verest jämesoolesse ja tekkitab kerget ärritust (mis ei ole kahjulik). Ta rõhutas et askorbiinhappe on ainus soovitav C-vitamiini variant (on ka olemas askorbaadid) – on efektiivsem ja testimine töötab hästi ainult sellega.

Cathcart soovitas järgmist protseduuri Jämesoole tolerantsi (JT) doosi määramiseks

• Kasutada Askorbiinhappe 1 grammilised tablettid või parem puhast l-askorbiinhappe pulbrit (on olemas Eestis).
• Võtta 1 grammi iga tund (või  3-5 g korraga kui olete haige).
• Siis kui tekkib ebamugav tunne kõhus või kõhulahtisus on jämesoole tolerantsi doos saavutatud.
• Peale seda võtta 20-25%  vähem päevas kui tolerantsi doos. Kui näiteks tekkis reaktsioon 10 grammi puhul, võtta 8 grammi. Põhimõtte on, et doos oleks nii kõrge kui võimalik ilma et ärritaks kõhtu. Kas 20% vähem kui ärritatav doos piisab, või peab olema 10% saab ainult individuaalselt määrata kogemusega kuna see on natuke erinev.
• TÄHTIS: Siis kui doos on määratud, pole vaja võtta iga tund, vaid saab jagada seda näiteks kolmeks – neljaks korraks. Seda sagedamini seda parem kui olete haige. Eriti kõrge vajaduse puhul, näiteks grippis on hea võtta iga tund. Ennetamise puhul vṍib kolm korda piisada.
• Haiguse puhul leidis Cathcart JT määramise alusel tuhandite haigete juures, et JT doos võib tõusta kuni 20-200 grammini või isegi rohkem. Selleks et testida, kui on selge palavikuga haigestumine,  võtta 5  grammi korraga kuni reaktsioon tekkib (vaata ka järgmine punkt). Soovitas alustada sellega nii pea kui esimesed haiguse sümptomid annavad ennast tunda. Külmetuse puhul  leidis Cathcart et JT võis olla 25-50 grammi. Grippi puhul  võis JT olla 50-200 grammi.
• Kui on ägedad haiguse sümptomid – suur nõrkus, külmavärinad ja kõrge palavik soovitas ta võtta 3-4 grammi iga 20 minut kuni JT on saavutatud ja siis jätkata natuke madalama doosiga iga päev kuni tekkivad kõhu sümptoomid mis tähendavad et C-vitamiini vajadus on vähenemas, ja sellega keha tervenemas. Siis vähendada päeva doosi 1-2 grammi võrra nii et doos on kogu aeg JT ligidal.

Cathcarti kogemus, mis põhines üle 20.000 haigusjuhtumistel, oli, et nii pea kui inimene saavutab tolerants doosi, siis vähenevad ja tavaliselt isegi kaovad sümptomid – ütles et alati dramaatiline paranemine toimus siis ja kui alalhoitakse JT lähedast doosi siis, võib haige tunda ennest terve.

Minu enda kogemus körg – doosi teraapiast grippi puhul

Mul on isklikult täpselt sama kogemus. Krippi epideemia puhul talvel 2018 haigestusin kõvades külmavärinates suures nõrkuses ja kasvavas palavikus. Võtsin 5 grammi C-vitamiini iga pool tund. Kui jõudin kuni 65 grammini kadus palavik ja haiguse tunne. Järgmiste päevade jooksul jätkasin selle doosiga ja siis aeglasti vähem siis kui kõht andis tunda. Kogu aeg täitsa sümptomite vaba.

TÄHTIS: kui katkestakse C-vitamiini võtmist tulevad aga sümptomid alguses tagasi – on vaja võtta JT-lähedast doosi iga päev kuni keha on haiguse elimineerinud ja sellega JT väheneb.

Teised uurijad on teatanud samad kogemused nii dooside kui viiruse haiguste ära ravimiste kohta kui Cathcart, vaadake Dr Thomas Levy raamatud, mis sisaldab 1200 teaduslikud viited (Levy, T.E.  2002).

Cathcart, Klenner ja teised uurijad on ka leidnud et kõrged doosid võivad ära ravida bakteriaalsed infektsioonid (vaadake nimetatud Levy raamat).

Rohkem selle kohta leiate Cathcarti arikklis: Vitamin C titrating..

______________________________________

Allmärkused

1. Neerukivid ei tekki

Uuring neerukivide tekkimise suhtes oli puudulik

Uuring mille tulemus levitati laialdaselt 2013  oli ebakvaliteetne, polnud “randomiseeritud” (kasutajtae grupp polnud loodud suvaliselt) ja arv kellel oli neerukivid oli väike – 3,4 protsenti (31 isikud 907 C-vitamiini kasutajate seas). (Ka need kes ei kasutanud C-vitamiini said neerukivid – 1,8 %, mis vastab 16 isikule.)

Nii väiksed arvud ei ole usaldavad, eriti kui puudub randomiseerimine – tulemus võib olla täitsa juhuslik.

Siiski levitati seda tulemust üle tervet maalima (Googlige ise Vitamin C + Kidney stones), pealkirjadega nagu oleks tõestatud, et C-vitamin tekitab neerukivid,  näiteks Reuters: “Vitamin C supplements tied to men’s kidney stones” (4 veebr 2013). Üle maailma pressi teate levitamine on kallis lugu – selle taga seisis tõenäolikut arstirohufirmad mis on korduvalt üritanud vähendada C-vitamiini kasutamist kuna see vähendaks nende kasumid suurel määral.

See uuringutulemus on vastuolus ulatusliku kogemusega ja sõltumatu kvaliteetsete uuringutega juhtivates ülikoolides kaasarvatud Harvard, vaadake näiteks video “Vitamin C protects against kidney stones” milles isegi seletatakse et C lahustab teatud neerukivide liigid.

Põhjus mispärast on esitatut kahtlust on et C-vitamin proviklaasis võib teatud tingimustel tekkida oksaalhappe C-vitamiinist, ja sellepärast on arvatud et oksaalhappe võib tekkida ainevahetuse läbi. Aga hiljuti on leitud, et see ei tööta samuti kehas.

Nagu õeldud, pole olemas tõendeid et C-vitamin toob kaasa oksaalhappe kivide loomist.

Kui oksaalhappe teooria oleks olnud õige, oleks kits saanud oksaal-neerukivid hiigelsuures hulgas iga kord kui on stressitud kuna siis toodab ta 100.000 milligrammi (100 grammi) C-vitamiini.

Imetajad, väljaarvatud inimesed ja üksikud teised imetajte liiigid kes ei tooda C-vitamiini, oleksid olnud ammu väljasurnud kuna hulgaline korduv neerukivide tekkimine kahjustab neerud.

Jah, kui väga kõrged C-vitamiini doosidel oleks mis tahes kahjulikud kõrvalmõjud. oleksid C-vitamiini tootvad immukud ammugi välja surenud.

Dr. Gary Curhan Harvardi tipp tasemel ülikoolis juhtis uuringut mis 14 aasta  jooksul jälgis 85,557 naist kellel varem polnud olnud neeru kiivid. Nende vitamin B6 ja vitamin C kasutamine registreeriti (Curhan et al 1999). Leiti et 40 mg vitamin B6 kaitses neerukivide vastu. Vitamin C suhtes polnud statistiliselt tähtis vahe neerukivide sageduse suhte gruppide vahel kes kasutasid kõige vähem vitamin C-d (vähem kui 250 mg/p) ja kõige rohkem  (1,500 mg/p või enam) . Teises uuringus milles osales 45,000 meest 6 aasta jooksul leiti et vitamin C-l oli neerukivi eest kaitsev toime (Curhan et al 1996). Mõned uurijad on isegi teatanud et vitamiin C on lahustanud suured põiekivid (Bleifield & Zucker 1993).

Samuti leidis Dr. Carol Johnston of Arizona State University-s et pole olemas tõendeid et neerukivid tekkivad seoses Vitamin C kasutamisega isegi kõrgetes doosides. [viide hiljem]

Curhani grupp täheldas ke et uuring on leidnud et oksalhappe tekkib uriinis  C-vitamiini analüüsi puhul. See tähendab, et varemad uuringud mis on teatanud oksaalhappe tõusu uriinis seoses C-vitamiiniga on kunstliku anlüüsivea ja mitte suurenenud oksaalhappe väljaheitmise tulemus.

_____________________________________________

2. G6PD puuduse kohta

Üks näidis, mis illustreerib kui liialdatud on hoiatused selle kohta on järgmine:

Nigeriaan, kellel oli G6PD puudus, ja sai HIV töttu  40.000 mg C-vitamiini infusiooni kolm korda nädalas, ja lisaks veel sama palju tablettidena iga päev (see tähendab 80.000 mg infusioonipäevadel), ei reageerinud hemolüüsiga. Kui aga tõsteti doosi kuni 80.000 mg infusioonini, siis tekkis hemolüüs.

Ei ole selge et see tekkis C-vitamiini tõttu. Ei kontrollitud kas teised rohud mida sai samakordselt võisid tuua kaasa hemolüüsi G6PD puhul (vererakud on väga tundelikud selle häire tõttu). Ei kontrollitud mis toitu tema sai. Tavalised toiduained võivad nimelt põhjendada hemolüüsi selle haiguse puhul.

Asjaolu et ta kannatas 80.000 mg kolm korda nädalas kaua aega ilma reageerimata ja hemolüüs tekkis alles kui anti 160.000 mg annab igal juhul põhjust arvata, et G6PD puudus pole riski faktor tavalistes doosides. Tahan veel kord rõhutada et, teised võimalikud hemolüüsi põhjused polnud kontrollitud. Se tähendab, et se juhus ei ole usaldatav tõend.

Veel teine aruanne mida olen lugenud oli samuti puudulik.

See geen on ainult olemas aafrika ja keskmere ümbritsevate rahavaste seas.

Autor Thomas Levy kirjutab oma raamatus C-vitamiini kohta, et maailmas on olemas ainult paar teaduslikult dokumenteeritud hemolüütilise kriisi juhtumised  seoses C-vitamiiniga. Ta kommenteerib, et kuna C-vitamiini on kasutatud suurel määral ja kõrgede doosidega mitmel pool maailmas, ja G6PD puudus on väga tavaline Malaria piirkondades, peaksid hemolüütilise kriisi juhtumised olema olnud tavalised selle vitamiini kasutamise puhul. Teiste sõnadega, hemolüüs paistab olla ääretult ebatavaline seoses väga kõrgete C-vitamiini doosidega ka kui on olemas G6PD puudus.

Statistiliselt,

• kuna G6PD puudus on väga tavaline malaria piirkondade etniliste gruppide seas (eriti afrikaanlased, vahemere rahvused, Indialased, kaug-ida rahvused kannavad seda geeni)
• kuna mitmed erinevad faktorid põhjusavad hemolüüsi G6PD puuduse puhul
• kuna C-vitamiini kasutamine kõrgetes doosides on tavaline

siis on olemas võimalus et tekkib hemolüüs juhuslikult, ilma põhjuslikut seost, mõni kord kui kasutatakse C-vitamiini suurtes doosides.

Isegi, kuna hemolüüs teistel põhjustel on väga palju tavalisem, võib sellise hemolüüsi ääretult haruldane sagedus seoses C-vitamiini kasutamisega anda põhjust arvata, et võibolla kaitseb C-vitamiin tegelikult hemolüüsi eest, ja et väga haruldaselt see ei õnnestu.

On ka esitatut hüpoteesi mispärast selline kaitse-effekt võiks toimuda (nimelt et C-vitamiin viib glutathiooni vererakkudes redutseeritud seisundisse ja sellega tekkib tugev antioksidant mis vähendab rakkude seinade nõrgendavate vabade radikaalide kogust).

_____________________________________________

3. Võltsitud uurimine ravimite suhtes on muutud tavaliseks

On tavaline et arstirohufirmad ja teised multinatsionaalsed ettevõtted tellivad uurimistulemused oma huvide edendamiseks. Isegi kirjutavad firmad ise uurimisaruanded valmis, ostes kuulsate uurijate allkirjad. On toimunud et naad on keelanud “autoritel” näha uurimisprotokollid (üks inglismaa uurija mis nõudis näha protokoll kaotas oma töökoha peale tugevat survet ülikooli juhtkonna vastu, mis oli edukas, kuna ülikool vajas firma sponsorlust).

Isegi ameerika arstide oma teaduslik ajakiri “Journal of American Medical Assocciation” (JAMA) on avaldanud muret selle suhtes. Raamatus “Trust us, we are experts“ esitab JAMA  peatoimetaja suurt muret uurijate madala eetika eest – leiab, et toimub “võidu ajamine eetika kõige madalamale tasemele” ning lisab: “Uurijate käitumine on meeleheitev, shokkeriv ja hirmutav“(lk 217):

In 1999 Drummond Rennie, editor of JAMA [Journal of American Medical Association, a world leading medical publication], said private funding of medical research was causing “a race to the ethical bottom…. The behavior of universities and scientists is sad, shocking, and frightening,” Rennie said. “They are seduced by industry funding, and frightened that if they don’t go along with these gag orders, the money will go to less rigorous institutions,” he said.

_____________________________________

JÄRELDUS

On soovitav olla väga umbusklik teadusaruannete suhtes mis väidavad, et loomulikud, ja ulatusliku kogemuse alusel peetud väärtuslikud ained või ravimid, ei ole efektiivsed või on kahjulikud juhul kui nende kasutamine on vastuolus rohutootjate huvidega.

Viited

Curhan, G.C., W.C. Willett, E.B. Rimm, et al. (1996) “A Prospective Study of the Intake of Vitamins C and B6, and the Risk of Kidney Stones in Men.” J Urol 155:6 (1996): 1847-1851.

C:urhan, G.C., W.C. Willett, F.E. Speizer, et al. (1999) “Megadose Vitamin C Consumption Does Not Cause Kidney Stones. Intake of Vitamins B6 and C and the Risk of Kidney Stones in Women.” J Am Soc Nephrol 4 (April 1999): 840-845.

Levy, T.E. [Raamat] Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins: Curing the Incurable. Xlibris, 2002. [See link on Kindle versioonile, vaadake Kindle for PC selle kohta]

Rinnavalud – infarkt?

Sellega avan uut sektsiooni milles toon esile vastused mis olen andnud tervise kohta küsimuste puhul.

Väljvõtte küsismusest

Eelmine aasta ühel õhtul läbistasid vasakut kehapoolt teravad valud,mis läbisid just nagu elekter kord rindkerest üles ja siis allapoole ja tunne oli just nagu kindlat joont pidi.Pöördusin erakorralise med.vastuvõtule.Läbinud uuringud ei tuvastatud midagi muud kui ” gaasivalud “Mõne kuu pärast hommikul algasid rindkeres roiete alaserva keskelt 10 cm vasakule imelikud valulised lühiajalised löögid,võnked mis tekitasid suure hirmu,paanika tunde nagu hakkaks süda valuliselt liiglööke tegema.Samas ei olnud rinnus mingeid muid tundeid.See on hakanud korduma mõnekuise intervalli järel.Perearst ei osanud ravi määrata,kuna analüüsid korras,ka südamefilmi võrdlus ei tuvastanud muutuseid.Küsin,kas tõesti “gaasivalud”?

Dr Jaan:

On arusaadav, et tekkib sellises olukorras hirm südame haiguse eest. Ilmselt oli elektrokardiogram (EKG -südame elektrilise tegevuse analüüs) normaalne. Selletõttu on tõenäosus väike, et probleem tuleneb südamest, ka kui mõni protsent südameattakkidest toimuvad ilma EKG muutusi. Soovitan Teid jälle lasta kontrollida EKG valuattakki puhul ka kui mu esialgne mulje on et probleem ei tulene südamest.

Ilma isiklikut kontakti on võimatu teha kindlat diagnoosi aga tahan siiski nimetada mõned võimalused:

Kõige tavalisem faktor mis saab tekkitada selletaoliseid sümptome tulenevad seljast ja ribiluu (roide) lülidest.

Eriti sobiks sümptomid kõhrketta sopistusega(prolaps), kaa kui see on ebatavaline rinna selgroos. Sopistus toob kaasa survet seljast väljuvate närvidele ja see annab järsult ilmnevad teravad kohapeaalsed valud, mis ei toimu seljas ise, vaid selles keha piirkonnas millega närv on seotud. See on analoogiline kui ishias, mis tuleneb kõhrkettases sopistusest nimmes aga annab valu sümptomid jalas, samal korral kui selg mõnedel juhtumistel ei valuta. Osav seljaarst ja hea väljaõppega seljaravija (osteopaat, naprapaat, kiropratkor) peab olema võimeline seda diagnoosida.

Kas teil on olnud seljavigastus? Kas teatud kehaliigustused, eriti kummardamine, toovad valu esile? Kui nii, siis on sopistus tõenäolik võimalus.

Teine võimalus on ribiluu (roide) liigese lukkustamine (liiges roide ja seljalüli vahel). Vähesed tunnevad seda probleemi mis võib anda järsud ja kõvad valud rinnas, ja mitmed on otsinud kiirabi infarkti kahtluse tõttu. Tüübiline on, et valu võib suureneda seoses sügava hingamisega ja teatud keha ja käe liigustsega. Minu kogemusel on see probleem suurel määral alla hinnatud, isegi seljaravijate (kiropraktorid, naparapaadid jne) poolt.

Kolmas võimalus on, et teatud akupunktuuri meridiaan on blokkeeritud. See võib anda selletaoliseid sümptome. Kahjuks on Eestis väga vähesed akupunktuuri (nõelravi) eksperte, ka kui mitmed väidavad et valdavad seda ala. Korralik akupunktuuri teave nõuab mitmeaasatlist (5-7 aa.) terveajalist väljaõppet Hiinas või Taiwanis, ja pulsidagnostika valdamine on tähtis osa sellest. Kui leiate sellise kompetentsiga nõelravi eksperti, siis soovitan teda konsulteerida. Hoiatan vähema komptensiga nõelravijate eest – need mis ei kasuta pulsidiagnostikat vaid panevad nõelad sümptomite alusel, aga ka need kes kasutavad pulsidiagnostikat ilma mitmeaastalist akupunktuuri väljõppet. Nõela panemine valesse punkti võib luua suured häired kehas halvemal juhul. Ainult ekspert kes ravib pulsidagnostika alusel, ja kellel on väga põhjalik traditsionaalne väljaõppe on võimeline kasutada nõelravi suhteliselt ohutult. Ayurveda kogemusel on akupunktuuri punktid vahest nii tundelikud ja õrnad et nõelga stmuleerimine on liiga tugev. Sellpärast on süsteemid mis kasutavad punktide pehmemat stimuleerimist kindlamad, näiteks Shijatsu.

Neljas võimalus on, et probleem tuleneb sisemisest organist, ja siis eriti pankreasest. See võib anda väga tugevat valu tavaliselt kõhu kõige ülemises osas, aga vahest ka peamiset või ainult rinnaku taga. Ajutine selline valu võib tuleneda kivist sarnaselt kui sapikivi atakk. On ka olemas tõsisemad põhjused. Pankrease analüüs ultraheliga on kasulik diagnoosimiseks.

Enneseraviks soovitan:

1. ECIWO eneseakupunktuuri, vaadake “Revolutsioneeriv “koduakupunktuuri” meetod“. See oleks eriti kasulik selja ja võiboolla ka akupunktuurmeridiaani blokkeermise puhul.
2. Magneesiumit, mis oleks eriti kasulik kui asi tuleneb seljast, kuna leevendab lihakste krampi mis surub sopistust välja.

Igal juhul on tähtis mitte ainult tegeleda eneseraviga vaid otsida abi asja kindlaks diagnoosimiseks.

Magneesium: Jalavann on parim meetod puuduse puhul

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

See postitus on suurel määral võetud postitusest Alkholi sõltuvusest lahtisaamise kohta. Panin selle eraldi, kuna see info on tähtis kõikidele.

Nagu kirjeldatud postituses Magneesium – kasulik koduravim, on see mineraal väga tähtis tervise ja heaolu jaoks. Puudub paljudel inimestel. Kui teil on vahel jalakrambid, on väga tõenäoline, et teil on puudus, aga ka muidu võib magneesium puududa, vaadake ülalnimetatud lingist.

Kuidas taastada magneesiumit puuduse puhul

Probleem on, et magneesiumi sisestamine vajalikkudes kogustes toob kaasa kalduvust kõhulahtisusele. Magneesium ei imendu hästi kõhu ja soolestiku kaudu. Sellepärast on enam-vähem raske või võimatu kiiresti taastada magneesiumit kehas toidulisandite abil. Üks uuringuanne USA-st näitab, et tablettide abil võib võtta 1-2 kaks aastat, enne kui tekkib magneesiumi küllus kehas.

Kogemus näitab, et kõige efektiivsem omistamine toimub naha kaudu, kasutades kontsentreeritud magneesiumilahust.

Jala vann on hea ja lihtne lahendus.

Kuidas teha: Lahustage umbes 15 grammi (see on umbes 15 ml ja vastab umbes näputäiele, täpne kogus pole tähtis) magneesiumikloriidi ühte kuuma vee liitrisse. Pole vaja rohkem vett kui et see kataks jalalabasid. Vann olgu nii väike kui võimalik, mitte suurem kui selleks, et jalad mahuvad sisse. Tavaline plastkauss sobib.

Alustage nii sooja veega kui võimalik ja hea on ka panna kuuma vett termosesse selleks, et lisada, kui vesi jaheneb. Istuge jalgadega selles vannis 15-20 min iga päev.

On veel efektiivsem kui samakordselt aplitseerite soola lahust keha peale käsnaga enne jalavanni, vähemalt nahapiirkondadele, kus nahk on õhuke, kaasarvatud kõht, käte ja reite sisemised pooled. Eriti efektiivne on kasutada küllastatud soola lahust käsnaga aplitseerimise jaoks – lahustate soola kuuma vette seni, kui enam ei lahustu. Mõnedele võib see nn magneesiumi õli” tunduda natuke liiga kange – võib panna naha kipitama. Siis kasutada vähem kontsentreeritud lahust. Mitte duši võtta kohe peale aplitseerimist. Peale massaaži või massaaži jooksul istuda umbes 15-20 min jalgadega vannis.

Selle aplitseerimismeetodi arendas välja dr Norman Shealy, kes on palju tegelenud magneesiumi teraapiaga. Tema kasutas magneesiumkloriidi ja leidis, et juba kuu aja pärast oli 75% patsientidest saavutanud magneesiumi külluse, mida määrati intracellullaarse Mg analüüsiga (Norman Shealy. Transdermal Absorption of Magnesium Southern Medical Journal 98:18, 2005).

Shealey kogemus on, et toidulisanditega võtab külluse saavutmine mitu aastat. Magneesiumi külluse saavutamisega leidis Shealy, et tõusis hormoon DHEA normaalsele tasemele. Selle väga tähtsa hormooni puudust on seostatud varajase vananemisega ja mitmete haigusega, eriti südameinfarkti kalduvusega (vaadake DHEA and Magnesium).

Magneesiumi vannisoolad

Üllatuseks olen leidnud, et Tallinna apteteekides ja tervisepoodides ning kaubamajades Epsomi ja Magneesiumi kloriidi pole kättesaadavad. Surnumere soole hinnad on iluhooldusfirmad kahjuks ülespuhunud. Annan teada kus on paremad hinnad. Tellige blogi nii et saate teadet kui olete huvitatud sellest.

1. Soovitav on osta  magneesimi kloriid (MgCl), mis on kättesaadav Tallinnas saab firmast Kemimet. 25 kg kotti hinnaks oli 36 euri.

http://www.kemimet.ee/?id=2&lang=est.

2. Epsomi sool on vannisool, mis on kätte saadav Eesti apteekides mõrusoola nime all aga on palju kallim kui magnesiumkloriid. See on puhas magneesiumi sulfaat. Pole sobiv kauem kasutada kui mõni kuu kuna see muudab koed happuks, mis ei ole hea tervisele. Vaadake ka: “Epsom salt council“.

3. Surnumere sool sisaldab kaa magneesiumi kloriidi (aga oluliselt vähem kui ülal nimetatud soolad) ning tervisele väga väärtuslikke mineraale ja mikroelemente. Aga magneesiumi sisaldus on loomulikult  palju vähem kui magneisiumkloriidis. Soovitan seda võta vahelduseks, mõni kord nädalas, või lisada magnesiumi vannile, kuna mikroelemendid on ka väga tähtsad tervise ja vaimse tasakaalu taastamiseks. Magnesiumkloriidi on soovitav alati eeskätt kasutada.

See sool on eestis kättesaadav. Parema hinnaga surnumeresoola olen leidnud Kadaka tee x Tammsaare tee ristmiku juures oleva Selveri kaupluse teisel korrusel.

Mitte kasutada mere soolt. See sisaldab magneesiumit ebapiisavas, väga väikses, koguses. Umbes 95 protsent on naatriumi kloriid, mis on kahjulik tervisele suuremates kogustes. Võib tuua kaasa vere rõhu tõusu, vere soonte lubjastust ja teisi probleeme kui kasutate reeglipäraselt, mis on vaja teha magneesiumi taastamiseks.

Magneesiumi toiduslisandide kohta

Neid võtta ainult kui olete unustanud või ei saa võtta jalavanni.

Nemad on igal pool kättesaadavad. Kõige odavam on magneesiumi kloriid mis on hästi omistatav ja täitsa loomulik allikas (kahjuks paistab, nagu õeldud, mitte olema kättesaadav eestis).

Väidetakse aga, et orgaanilised magnesiumi soolad, näiteks (kirjutan meelega ingliskeeles kuna enamus infot on selles keeles), orotate, glycinate, carbonate, succinate, asparate, citrate, chelate on eriti hästi omistavad. Ma ei ole kindel kas orgaanilised soolad on tõesti paremad ega eriti kasulikud. Ainsat võrdlust mida olen leidnud, tuli järeldusele et magneesiumi kloriidi ja laktaati (mis on orgaaniline sool) omistamine oli võrdne aga oksiidi omistamine oli halvem (Firoz M and Graber M. Bioavailaility of US commercial magnesium preparation. Magnes Res 2001;14:257-62.).

On aga kindel, et orgaanilised soolad on olulisel määral kallimad kui kloriid. Nemad on suur äri ja sellepärast ei saa välistada võimalust et väidetud erinivused omistamise suhtes on  ärihuvide poolt loodud müüdid (võibolla isegi ostetut uurijate abil). Sellised “turustamismüüdid” pole haruldased internetis.

Magnesium glutamaati mitte kasutada kuna glutamaat võib olla kahjulik ajule.

Magensium oksiidi (MgO) mitte kasutada – on halvemini omistatav. Leidub siiski mitmes toidulisandis aravatavsati kuna on eriti odav. Selliseid tooteid ja tootjaid soovitan vältida, kuna see näitab et on küsimus ärist ja ahnusest pigem kui püüdlusest luua häid tooteid. Kahjuks see on tavaline selles valdkonnas.

Võtke esimeseks korraks 600 mg magneesiumit, ja pärast seda 200 mg 3 korda päevas. Kui see aga toob kaasa kõhu lahtisust on vaja võtta vähem. Tavaliselt on 400 mg kõikidele talutav, aga see on liiga vähe puuduse korrizeerimiseks, ka kui see ajutiselt leevendab sümptomid.  On parem kasutada sorti mis sisaldab 100-200 magneesiumi mg igas tablettis, kuna siis saab täpsemini optimeerida doosi.

Pandke tähele, et purkidel ei seisa alati kui palju puhast magneesiumi tablett sisaldab.  Võib seista 700 mg magnesiumorotat, aga see sisaldab väga palju vähem puhast magneesiumit.

Kõige parem on aga kasutatada magneesiumkloriidi jalavanni. Soovitan seda eeskätt ja peamiselt võtta suu kaudu siis kui pole olnud võimalik teha jalavanni

VÄGA TÄHTIS

Vältida fütiinhappet kui sööte magnesiumit. See takkistab efektiivselt magneesium (ja teiste mineraalide) omistamist.  See on olemas eriti suures kogustes täisteraviljades (täisteraleibades) ja ka ubade kaustades. On ka eriti palju olemas mandlites, kaerapudrus, maisis, nisjujahus – sajades. Peaks kestma 2-3 tundi peal nende toiduainete võtmist enne kui võtate magneesiumit.

Vältida oksalaate.  Nemad takistavat samuti omistamist. On eriti olemas koffis, tees, salati lehtedes, spinatis, rabarbris, pähklites. Peaks kestma 2-3 tundi peal nende toiduainete võtmist enne kui võtate magneesiumit.

Loomulikult pole fütiinhappe ega oksalaadid probleem kui kasutade vanni soola meetodi magneesiumi taastamiseks, ja see on veel üks selle eelis.

Magneesium on turvaline väljaarvatud neeruhaiguse puhul

Ainult inimestel kellel on edasijõudnud neeruhaigus võib tekkida mürgitus, kuna keha heidab välja üleliigset magneesiumit neerude (ja ka soolte kaudu).

Vaadake ka 

• Magneesium – kasulik koduravim.
• Magneesium on tähtis abivahend alkoholi probleemide puhul

TÄHTIS:

Vitamin D3 on hädavajalik magneesiumi efekti saavutamiseks. Eriti pimedamal poolastal on igal juhul hädavajlik võtta seda vitamiini, vaadake Vitamin D3.

Magneesium – kasulik koduravim

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestzlaskeele eest]

[Viimati uuendatud kell 19, 19 juunil 2011].

Kuna Magneesium töötab koos vitamin D3-ga on tähtis kindlaks teha et see ei puudu.

Kliinilised kogemused või teaduslikud uuringud on leidnud järgmist Magneesiumi kohta (mõned olen juba varem nimetanud):

Magneesium võib leevendada või ära hoida:

• Lihakeste krambid – peaegu kõik on põhjustatud puudusest. Krambid on eriti jalgades. Võib olla tõmblused jala labade all. Võib ka olla tõmblused eriti silmade ümber. Selja valu võib tuleneda krampidest magneesiumi puuduse tõttu.
• Ängistust ja võib isegi ennetada ja parandada  paanika attakke. Mul on olnud mitu patsienti keda on peetud “närvipuntradeks”, aga kellel tegelikul ainult on olnud oluline magneesiumi puudus ja on saanud lahti nii närivilikusest kui paanikast magneesiumi abil.
• Alkoholi kasutamisest tulenvevad psüühilised häired. Joomine tekkitab puudust mis on tavaline närvilikuse, rahutuse ja depressioonide põhjus. Puudus on ka seostatut deliirium trementsiga. Sarnane deliirium tekkib ka suurel puudusel teiste põhjuste tõttu. Arvan, et deliirium treemens on peamiselt magneesiumi puuduse seisund – magneesium parandab seda tavaliselt. See tähendab, et alkoholi tarbimine on tähtis magneesiumi eliminaator. (Teine peamine kahjulik faktor mis tekkib seoses joomisega on vabade radikaalide ülekaal kehas, nn oksidatiivne stress – selle jaoks on vaja antioksidandid kaasarvatud vitamin C, mis eriti kaitseb aju ja ka teised antioksidandid, millede kohta kirjutan hiljem.)
• Astmat
• Põie krambid põletiku puhul või juhul kui teil on “hüperreaktiivne põis” mille puhul magneesiumi puudus võib olla tähtis põhjustav faktor koos kohapealse põletikuga.
• Depressiooni – ka vitamin D3 on eriti tähtis koos võtta. See on minu kogemusel kõige tavalisem “pimeda aja depressiooni” põhjus. Üldiselt on minu kogemus, et enamus depressioonidest paistavad olla ühe või teise või mitme puuduste haigused kusjuures eriti vitamiin B12, joodi ja Omega3 puudus on tavalised faktorid. Teatud arstirohud võivad ka tuua depressiooni esile, eriti beta-blokkeerijad mida kasutatakse suurel määral südame pärgarterite haiguse ja kõrge vererõhu puhul – on olemas paremaid alternatiive.
• Angina pectorist. Leevendab või hoiab isegi ära – leevendades pärgarterite krampi.
• Südame infarkti. On leitud, et infarkti puhul on peaegu alati magneesium puudus, mis põhjustab nii vereliblete sätestamist ja sellega pärgarerite ummistust kui pärgarterite krampi.
• Transitoorsed iskeemilised attakkid (TIA) – vanematel kerged “aju rabandused” ajutisega ajuverejooksu häirete tõttu. On valesti arvatud, et see tuleneb mikrotromboosidest (ummistustest väikestes veresoontes). Ma arvan, et veresoonte krambid magneesiumi puuduse tõttu on tähtis ja võibolla peamine TIA põhjus. Ma olen isegi näinud suurt “ajurabandust” käe ja jala osalise paralüüsiga mis kadus täitsa magneesiumi abil.
• Tavalised südame rütmihäired – leevendab või ennetab
• Kõrget vererõhku  Aitab eriti kui on nn reniini hüpertoonia – koos D3-vitamiiniga. Paistab aidata vähem kui on küsimus soola ülitundlikusest (reniini ja soola hüpertooniad on selle haiguse kaks peamised kategooriad. Viimast saab praktikas tavaliselt diagnoosida soolast ära hoidmise läbi – kui siis vereõhk väheneb olulisel määral on see diagnoos tõenäolik).
• Hüpoglükeemiat– madalat veresuhkrut. Magneesiumi abil saab ravinud ära pidevad madala veresuhkru probleemid (intensiivne korduv nälg – on vaja süüa mitu korda päevas,  närvilikkus, värisemine, nõrkuse tunne, südame palpitatsioonid). On tavaline et arvatakse valesti et on küsimus närvi probleemidest, aga magneesium saab need närvisümtpoomid ära parandada. Pange tähele, et sellised sümtpomid on ka tavalised pideva alkhooli joomise puhul mis ka toob kaasa puudust.
• Unehäireid ja närvipingest põhjendatuid lihaksete pingeid. Odav ja hea uneroht ilma kahjulikute kõrvalmõjudeta.
• Selja ja kaela valud. Oht saada tugevat valu kaelas ja seljas on olulisel määral suurem puuduse puhul. Võib leevendada ja isegi parandada akuutsed seljavalu.  Võibolla on isegi puudus selja ja kaela valude peamine algpõhjus. Minu kogemusel on olulisel määral kergem parandada selga kui on võetud magneesiumi (ma kasutan teatud osteopaatilised selja parandamis-meetodid) Vitamin D3 on tähtis lisada.
• Peavalu ja migreeni. Mu kolgemus on ett kui patsient võtab magneesiumi (500-600mg vees lahustavat) migreeni algusel (migreeni valu eelnevate sümptomite  puhul) võib ta atakki ära hoida. Isegi saab vahest varajast valustaadiumit parandada.
• Hammaste nõrkust ja sellega vähendada kaariesi ohtu kuna magneesium on tähtis hammaste komponent. Vitamin D3 seejuures väga oluline.

Vajalik doos: On erinev. Päevane vajadus on 400 mg ümber. Puuduse puhul tuleb võtta rohkem 500-600 mg. Kui võtate rohkem kui keha suudab omistada, tekkib ajutine kõhu lahtisus. Selleks et kiiresti ja efektiivselt küllastada keha magneesiumiga on vaja võtta magneesium jalavanni, vaadake Magneesium: Jalavann on parim meetod puuduse puhul.

Diagnoos:

Kahjuks pole arstiteadus Euroopas näidanud huvi magneesiumi diagnoosimisele ja selle pärast pole see olemas tavalise veretestimise puhul. See on kahju, kuna puudus on tavaline ja toob kaasa tähtsaid ja isegi vahest ohtlikke probleeme.

• Magneesiumi kogus veres ei ole usaldav indikaator kuna keha kippub hoidma alal normaalset kogust veres. Puuduse puhul võib magneesiumi tase vajuda mõnel määral, aga mitte vastavalt puudusele.
• Kaudsed indikaatorid on Kaaliumi ja Kaltsiumi madal tase. Eriti kui kaaliumi andmine ei korrizeeri kaaliumi puudust on põhjus kahelda magneesiumi puudust.
• Otseseks ja võibolla kõige täpsemaks testimiseks on vaja mõõta Magneesiumit uriinis 24 tunni jooksul seoses magneesiumi infusiooniga, peale 24 tunni uriini mõõtmist enne infusiooni. Ühekordne magneesiumi ja kreatiniin möötmine uriinis (Mg/kreatiniin kvoot) on lihtsam aga mitte nii usaldusväärne. Parem on samat teha 24 tunnilise uriiniga. See ei määra puuduse suurust kindlasti aga näitab tavaliselt kas on olemas puudus.
• Kõige parem ja lihtsam laabori meetod magneesiumi puuduse diagnoosimiseks on mõõta magneesiumit vererakkudes (või teistes rakkudes). Vererakkude testi peetakse usaldavaks ka kui mõned arvavad et teiste rakkude mõõtmine on täpsem. Peaks olema tehniliselt võimalik läbi viia Eesti laaborites ja loodan, et seda viikse siise.
• Praktiline lahendus.  Kõigepealt võivad sümptomid anda põhjust arvata et on olemas puudus (vaadake nimekirja ülal). Jalakrambid ja lihaksete tõmblused on tavalisemad märkid, aga mitte alati usaldusväärsed – mõnedel pole krambid isegi üsna suure puuduse puhul.  Puuduse kindlaks määramiseks kui vereanalüüse pole käepärast, on nn “ex juvantibus diagnoos“.  Lihtsalt võtta magneesiumit ja vaadata kas olukord paraneb. See on OK kuna magneesium ei ole mürgine. Neerud heidavad efektiivselt välja üleliigset magneesiumit.

TÄHELEPANU: Raskema neeru haiguse puhul võib magneesiumi väljaheitmine olla puudulik. Siis tuleb olla ettevaatlik ja jälgida arstide nõuanded.

Vaadake ka postitust “Magneesium..“.

Link Vitamin D3-ele

Copyright 2011. Jaan Suurküla. Võite kopeerida ja tsiteerida seda teksti viidete allikale järgmisel kujul:

Allikas: Dr Jaani nõuanded ja kommentaarid. “Magneesium – kasulik koduravim.” URL: https://doctorjaan5.wordpress.com/2011/06/19/magneesium-koduravimina/

Kõrge kolesterool? Kõrge kaal? Söö siis rasvast toitu!

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Kas arvad, et rasvane toit töstab kaalu ja kolesterooli ning ohustab su tervist?

Kas arvad, et küllastud rasv ja kolestroolirikkas toit viib infarkdisurmale?

Siis sa eksid täiesti! Sul pole põhjust tunda häbi selle eksituse pärast, kuna see  on väga tavaline.

Teaduslikud faktid näitavad et kolesterooli ja küllastatud rasvarikkas toit koos valkainetega vähendab kaalu, kolestrooli ja teisi infarkti ohu näitajaid.

Vaadake seda ingliskeelset videot, USA professori poolt kes põhjalikult uuris mida teadus tegelikult näitab:

Vaadke ka mu varemat postitust, Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik

Transrasvad – eriti kahjulikud südamele

Transrasvad on ebaloomulikud – sünteetilised rasvad, mis suurendavad südame haiguse ohtu 10-kordselt (1) . Toovad ka kaasa kuni kaks korda suuremat eesnärmevähja (2) ja rinnavähja (3) ohtu.

Neid pantakse toidu sisse selleks et muuta tema konsistentsi, näiteks shokolaadi, või selleks et asendanda loomulikut rasva (olles odav), näiteks on olemas transrasvast vahukoor, see paistab olla tavaline eesti “vahukoore” kookides/tortides.  Mitmetes küpsitestes, leibades ja eriti sajades leiduvad transrasvad, eriti röstsajades kuna sellega saavad kõvemat konsistentsi mis võimaldab röstimist. Olen leidnud, et teatud märgid panevad transrasvu peaegu kõikidesse toodetesse, eriti Fazer.

Teine populaarne kategooria milles on transrasvu olulisel määral on kartulikrõpsud ja pommes frites. Mõnedes uuemates kartulikrõpsudes seda ei ole aga see on veel ebatavaline.

Tavaliselt on transrasvad olemas shokolaadides, ka rahvusvaheliselt tuntut märkides. Kalevi tooted on eesrindlikud, kuna nemad on eemaldanud transrasvu oma toodestes – teatavasti on nemad esimeste seas, kui mitte esimesed maailmas.

Transrasvu on ka olemas mitmes aga mitte kõikides margariinides. Üks õudsamatest oli varem Beceli Omega 3 margariin, mida reklaamiti punase südamega, väidetes et on hea südamele ka kui sisaldas tahkestatut rasva. Õnneks on Becel eemaldanud transrasvad selles toodes.

Hüdrogeenitud = tahkesatud

Tavaliselt ei seisa et toode sisaldab transrasvu, kuna seadused veel seda ei nõua – mis on suur puudus.

Deklareeritakse et toode sisaldab hüdrogeenitud/tahkestatud või osaliselt hüdrogeenitud/tahkestatud rasvu. Transrasvad tekkivad hüdrogeenimise (tahkestamise) läbi ja on olemas eriti suures koguses osaliselt tahkestatud rasvades. Täielikult tahkestatud rasvades ei ole transrasvu, aga sellised rasvad on nii kõvad, et ei sobi söömiseks. See tähendab, et tahkestatud, kas “osaliselt” või mitte on kahjulik.

USA teadusakadeemia – ka väga väike kogus on kahjulik

USA teadusakadeemia on teatanud peale ulatusliku uurimise et pole võimalik määrata kindlat kõige madalamat transrasvade kogust – isegi väga väike sisaldus on kahjulik.

Järeldus

Kuna transrasvasd on kahjulikud isegi väga väikestes kogustes, on soovitav nendest täitsa ära hoida. Sellega tekkitate ka surve nende vastustundetu tootjate vastu, kes panevad transrasvu oma toodetesse.

Eesti riik peaks, nagu Taani, vähemalt piirama transrasvad toidus kuni 2 protsednini. EL otustas 2008 alustada seadusandluseprotsessi transrasvade piiramiseks toitudes (see protsess on aeglane, võib võtta 5 aastat). Aga piiramine ei piisa, kuna isegi väisked kogused on kahjulikud, peaksime täitsa ära keelama. Oleme aasta tuhandite jooksul saanud hakkama ilma.

Transrasvad pole hädavajalikud. Argument et nemad (teatut määral) pikendavad toidu kestvust on absurdne. Mis mõtte on pikendada kestvust kui toit samal korral saab kahjulikuks tervisele? Kas tootjade ja kaupmeeste huvid on tähtsamad kui inimeste tervis? Lisaks kestvus ei ole tänapäev oluline probleem kuna nüüd kasutatakse külmetamist nii pikkades transpordides kui poodides?

LISA 8 aprillil

Hiljuti on rootsi parlament otsustanud keelata transrasvade kasutamist toidus ja jälgib sellega Taani eeskuju.

Saatke kirja tervishoiuministrile

Saate kopeerida järgmist ja saata aadressile (peale keele parandamist)

Lugupeetud tervise minister,

On teaduslikult kindlaks määratud et isegi väga väiksed transrasva kogused on kahjulikud tervisele. Nemad suurendavad südame haiguste riski kümnekordselt ning toovad kaasa suuremat rinna vähja ja eesnäärme haiguse ohtu, vaadake näiteks Dr Suurküla blogi “Transrasvad – eriti kahjulikud südamele“.

Nõuan sellepärast et Teie keelate ära nende kasutamist toiduainete tootmises, eriti kuna nemad ei ole hädavajalikud.

Lugupidamisega,

….

Viited

1. “The influence of trans-fatty acids on health“. A report from the Danish Nutrition Council.  2003.

See aruanne oli põhjus mispärast Taani keelas transrasvade kastuatmist toitudes suuremas koguses kui 2%.

2. Trans fats increase prostate cancer risk. Harvardi ülikooli uuring leides et transrasvade kasutamine kahekordistas eenäärme vähjua riski.

3. Trans-fats linked to breast cancer risk in study. (Reuters) Naistel kellel oli kõige kõrgemad transrasvade kogused veres, oli kaks korda nii suur risk põdeda rinna vähjasse kui teised. Seda rohkem transrasva, seda suurem oli oht.

Sümptomid seotud südame infarkti riskiga

Sümptomid mis on seotud pärgaterite kitsenemisega ja toovad kaasa infarkti ohtu:

• Kas kisub, surub või valutab vahest rinna keskel, ja samal korral vahest on valu kusagil vasemas õlas, käes, iesegi võibolla ainult mõnes näppus? (Võib ka olla kurgu piirkonnas, kaelas, seljas, õlas või paremas käes)
• Kas see toimub eriti kui teie ennast pingutade, näiteks käies üle treppides?
• Kas see saab toimuda kui lähete välja külmasse?
• Kas see saab toimuda kui olete ärritatud?
• Kas see tavaliselt on lühajaline, mõni minut?
• Kas see on samasugune iga kord?
• Kas tee tavaliselt teate ette milledel tingimustel see toimub?
• Kas vahest  võib samal korral ka olla peapööritus?
• Kas vahest võib ka samal korral higistamine?

Kui teil on mõned nendest sümptomist aga mitte hädavajalikult kõik, siis teil võib olla nn. stabiilne angiina pectoris, mis võib olla samasugune mitmed kuud või isegi aastad aga võib varem või hiljem viia südame infarktini.

Naistel võib olla teistsugune valu rinnas kui meestel,  terav ja pulseeriv valu pigem kui surve tunne. Naised võivad enam kogeda hingamisraskust, iiveldamist ja valu kõhus.

• Kui sama tekkib ootamatult,  isegi kui puhate või ennast ei pinguta
• Kui teie angina sümptomoid on teistsugused kui tavaliselt
• Kui see on pikkajalisem, kas või 30 minutit, ja valusam kui tavaliselt
• Kui see ei kao puhkusega või angiina ravimiga (näiteks nitroglütseriiniga)

Siis teil on ebastabiilne angiina mis on infarktieelne olukord ja nõuab koheset kiirabi.

Riskfaktorid

Vahest või infarkt toimuda ilma eelnevate ülal kirjeldatud sümptomideta. Kui teil on mõni järgmistest riskifaktoristest tasub õppida infarkti ennetada ka kui teil pole nimetatud sümptomid.

• Pidev stress
• Tihti aja surve või tunne et ei jaksa hästi kaasa kõigega mida on vaja teha
• Tihti närviline, ängistused
• Kõrge vererõhk
• Kõrge kehakaal kui rasv on eriti kogunud võõ tasemele
• Suhkruhaigus
• Suitsetamine
• Alkoholi reeglipärane tarbimine
• Reeglipärane “Praht-kiir-toidu”, eriti trans-rasvade sõõmine – pommes frites ja kartulikrõpsud on kahjulikumate seas  (rohkem sellest eraldi postitusel). See toob kaasa 10-kordset suuremat pärgarterite haiguse ohtu vaadake näiteks “The influence of transfats on health“.
• Kõrge kolesterool (see  ei ole põhjuslik faktor, vaid sümptom mis on seotud kõrgema riskiga)

Jaan Suurküla, rootsi arst, sisemeditsiini spetsialist.

Südame infarkti ennetamine

MÄRK 1: Palun andestage võimalike keele vigade eest, mida parandatakse nii pea kui võimalikult , vaadake mu keel]

MÄRK 2: Selle blogi kujundamisprogrammil on viga, mille tagajärjel fontide suurus tektstis võib varieerida (paistab olla seotud Windows 7-ga). Ma ei ole veel leidnud võimalust seda parandada.

_______________________________________

[Viimati uuendatud 2 novembril 2010]

Kuna sügis tavaliselt on infarktide hooaeg tahtsin seda kiiresti publitseerida kuna see teadmine võib infarkti efektiivselt ära hoida. Sellepärast pole see posititus veel lõpliklut valmis. Ravimite nimekiri ei ole veel täisluk ja ka mitte viidete oma.

Oksidatiivne stress – selle haiguse põhiline kahjustav faktor

Nagu selgitatud eelmises postituses, paistab olla hästi põhjustatud arvata, et vabad hapniku radikaalid on selle haiguse algpõhjus.  Vabad radikaalid on keemiliselt aggressivsed ained mille veresoonte kahjustav toime on hästi tõestatud. Nende ülekoormus loob nn. oksidatiivset stressi milles keha kaitse nende vastu on ülekoormatud. Lisaks arterite seinade kahjustamisele on oksidatiivne stress on ka seostatud pärgarterite krambiga (Yasue H, et al (2008)).

Stress, teatud bakteriaalsed infektsioonid, ning seente mürigid on seostatud selle haigusega. Need on kõik seotud oksidatiivse stressiga. Teatud antioksidatiivsete vitamiini puudused on ka seotud kõrgema riskiga: C-vitamiin, E-vitamiin (nii tokoferoolid kui tokotrienoolid, mitte ainult alfa-tokoferool), D-vitamiin. Samuti ka Seleni puudus. Selenil on ka antioksidatiivne toime.

On olemas mitmed vaba radikali allikad keskkonnas, mille seas auto väljheite gaasid ja eriti tsigaretti suits on tähtsad faktorid. Ka need on seostatud oluliselt suurema infarkti riskiga.

Selle haiguse keskne raviprintsiip peaks sellepärast, minu arvamusel, olema antioksidantide kasutamine. Selleks et see oleks efektiivne on vaja mitmet laadi antioksidante. Uuring on senini ükskülgselt uurinud ühe antioksidanti korraga ja on selle tõttu arvatavsti olulisel määral alla hindanud oksidatiivse stressi elimineerimise tähtsust.

Ennetamine ja ravi

(Allpool esialgne tekst)

Kõige pealt nimetan tähtsaid aineid ja pärast seda praktilised nõuanded.

Ülaltoodud faktide alusel on põhjustatud rõhutada mitmekülgset antioksidantide kasutamist.

E-vitamiinil on  väga väärtuslik anitoksidatiivne toime, aga mitte aptegis tavaliselt müüdud alfa-tokoferoli kujul, kuna sellel võib isegi vahest olla kahjulik toime. Alfa tokoferol on vaid üks kaheksast E-vitamiinist (alfa, beta, gamma ja delta tokoferolid ja tokotrienolid). On vaja enamvähem kõik selleks et saada kasu E-vitamiinist. Nimetan seda loomulikut E-vitamiini “E(8)”. Loomauuringud on näidanud et E(8) saabparandada pärgarterite kitsenemist, eriti teatud tocotrienolid. Inimeste juures on leitud et E-vitamiin vähendab arteriosklerootiliste plekkide (plaques) arvu tunduvalt. Delta-trienol takistab eriti efektiivselt trombotüütide ladestamist (see toob kaasa infarkti halvemal juhul).

Ma ei tea veel kas E(8) toidulisandid on jõudnud eestisse, aga neid on olemas, rootsis ja soomes. Vähemalt peaks siin olema olemas nisu idu õli millles on olemas kõik 8 E-vitamiinid, aga see õli peab olema raffineerimata ja õrnalt toodetud nagu see briti “Wheat Germ Oil“.

D3-vitamiinil (kholekaltsiferolil) on antioksidatiivne toime.Lisaks on on ka leitud, et toob kaasa veresoonte paranemist kaasarvatud kitsenemiste eliminatsiooni. D-vitamiin mõjub ainult kui keha on piisavalt varustatut magneesiumiga millel on oma ette positiivne mõju selle südamehaiguse puhul. Hoiatus: Apteegides müüakse peamiselt D2-vitamiini (ergokaltsiferoli) millel pole sama head toimed. On aga olemas D3 vitamiin mõnedes eesti apteekides.

C-vitamiinil on tähtis ennetav toime oma antioksidatiivseefekti tõttu ja soodustab ka veresoonte seinade normaalset struktuuri ja funktsiooni. C-vitamin on looduses seotud teatud bioflavoniididega ja siis on tema toime oluliselt suurem (30%) ja võibolla väärtuslikum – selle kohta on teadmine ebatäiuslik. Aga selleks et saada piisavat C-vitamiini, ei piisa alati looduslikute C-vitamiini allikate kasutamine. Mina soovitan sel juhul kombinatsiooni puhta C-vitamiina ja nende ainete vahel. On olemas soome ravimid millel on selline koostis. Puhas C-vitamiin imendub kiiresti ja kaob kiiresti verest. Sellepärast on vaja seda võtta mitu korda päevas, või parem võtta sorti millel on pikkaajalinde toime (slow release).

K2-vitamiin kohta on samuti teatatud et vähendab veresoonte kitsenemist. On olemas eriti suures koguses hapu kapsates.

Nattokinase on kõige efektiivsemate meetmete seas veresoonte kitsenemise eemaldamiseks. Tal on efektiivne võime elimineerida (fibriini) ladestusi veresoontes ja mu enda kogemusel on väga kitsad pärgarterid eelinfarkti seisundid paranenud sellega.

Quercetin, mis on olemas suures koguses muuseas õunades,takistab nende rakkude kasvu mis põhjustavad veresoonte kitsenemist.

Homotsüsteini vähendamine on tähtis kui selle tase on kõrge, ja see on minu kogemusel tavaline pärgarteri haiguse puhul. Kuna selle aine kõrge tase on seotud vitamiin B6, B12 ja foolhappe puudusega on hästi põhjendatud neid kasutada sel juhul. On hästi soovitav  vähemalt testida B12 veres. Aga ka kui homotüsteiini või B12 ei ole möödetud, soovitan võtta B-vitamiini, foolhappet ja B12 kui teil on pärgarterite haigus. B12 peab olema methylcobalamini kujul ja mitte tavaliselt apteetides müütud cyanokobalamin kuna see ei ole väga efektiivne.

Magnesium (Mg)

Sellelel mineralil on mitmed tähtsad mõjud. Infarkti põdejatel on tavaliselt magneesiumi puudus. Magneesiumi puudus on päris tavaline, vaadake mu artikel magneesiumi kohta.

• Mg vähendab tromboosi (veresoone ummistamise) tekkimise kalduvust. Mg vähendab tromboksaani tekkimist (Nadler 1993). See aine põhjustab nii veresoonte krampi kui trombotsüütide settitamist (tromboosi).
• Mg vähendab otseselt veresoonte krambi tendentsi. On olemas juhtumeid kellel polnud üldse kitsad veresooned, aga surid siiski infarkti – leiti et nendel oli väga madal magneesium tase.  Ma arvan, et infarkti võib vahest, või võibolla sageli põhjustada veresoonte krambi ja tromboosi kombinatsioon. Mg vähendab ka thromboksaani mis    (arteriosklerootilise plekki rebestus on ka vahest infarkti põhjus, mis toob kaasa ummistust, tromboosi, ja võibolla krampi).
• Mg ennetab südame rütmi häireid, mis on tavaline järsu surma põhjus infarkti puhul.
• Mg puudus võimendab stressi hormooni adrenaliini negatiivset möju. See hormoon on seostatud infarkti arenemisega.

(tekst ettevalmistamisel)

Koenzüüm Q10 (tekst ettevalmistamisel)

Seleen (tekst ettevalmistamisel)

Haruldased mikroelemendid (tekst ettevalmistamisel)

Toidlustamise peamine eesmärk

See peaks olema vältida mükotoksiine ning rikkalikult kasutada eriti antioksidanti-rikkaid toiduaineid. Vältida kolesteroli on tegelikult mõttetu, kuna on teaduslikult kindlaks tehtud, et toiduga ei saa mõjutada kolesterooli tasemet. Aga tähtsam on et isegi kui see oleks olnud võimalik oleks kolsteroli vähendamine põhjendamata kuna kolesterol pole selle haiguse põhjus.

Mükotoksiinide rikkad on eriti majsi, nisu, rukki ja odra tooteid. Kaeral ja speltal ning teistel vanadel nisu sortidel on suurem vastupanu seente vastu.

Antioksidanti rikkad toidud on enamus puuviljadest, marjadest ja köögiviljadest (kirjutan rohkem sellest hiljem).  See on arvatav põhjus mispärast taimetoitlus on seostatud madalama infarkti ohuga.

TÄHTIS: Praadimine tavaliste õlidega loob vältimatult palju kahjulike vabu radikaale. Kõik küllastamatud õlid on tundelikud kuumutamise eest, kaasarvatud oliiviõli.

Mitte kuumutada (näiteks praadida) järgmiseid tavalisi rasvu (nimekiri pole tälelik):

• Oliivi õli
• Rapsi õli
• Päevalille seemne õli
• Majsi õli
• Soja õli (mida vahest müükase “toiduõli” nimetusega)
• Saffloorõli
• Margariinid/võided (sisaldavad ülalnimetatud õlid erinevates kombinatsioonides)

Praadimine nendega loob vältimatult suurearvuliselt kahjulikke vabu radikaale ning aineid mis on kartsinogeensed (vähja tekkitavad).

Ainus rasv mis hästi kannatab kuumutamist on kokosrasv aga parem vältida suurt kuumust ka sellega.

Stressi on tähtis vähendada

Stressi peetakse üheks kõige tähtsamaks südame infarkti põhjuseks. See toimub mitmete mehanismide läbi, nende seas:

• Stressi hormoon adrenaliin toob kaasa veresoonte krampi arterioskleroosi puhul (näiteks Fackelmann A 1991, Tennant C. 1996)
• Stress toob kaasa vabade radikaalide tekkimist olulisel määral.
• Stress toob kaasa suuremat tromboosi kalduvust. Stressi hormoon kortisol töstab tromboxani mis nii soodustab versoonte krampi kui tromboosi tekkimist, (vaadake Fimognari, F 1996), ning stressi hormoon adrenaliin toob kaasa suuremat tromotsüütide aggregatsiooni (tromboosi tekkimise), kalduvust.
• Stress vähendab ka magneesiumi tasemet, ja ka see toob kaasa suuremat infarkti ohtu. Magneesiumi puudus võimendab omatkorda adrenaliini mõju.

Sellepärast on väga tähtis vähendada stressi tasemet. Selleks ei piisa lõõgastumine ja stressi käsitlemismeetodid. Jooga, tavalised meditatsioonid, hingamisharjutused on nüüd moes ja naad saavad küll vähendada stressi, aga see toime on ajutine – kestab mõni või mõned tunnid. Uuring on leidnud et on vaja muuta inimese stressi tundlikust selleks et tegelikult vähendada stressi hormoonide tasemet. USA tervishoiuamet on rahastanud uuringut selle kohta ja on leitud et üks meetod erineb teistest selles suhtes et ta on võimeline pidevalt vähendada stressi tasemet olulisel määral selle läbi et tekib suurem stressi taluvus. See meetod on transtsendentaalne meditatsioon, milles mul endal on väga head kogemused, vaadake TM-i stressi maandav mõju. Üks 15 aastat kestev uurimus näitas et pärgarterite haigete seas vähendas TM suremust 50% võrreledes kontrollgruppiga. Mitte üks teine meetod on andnud võrdlevalt suurt kaitsvat efekti. See tulemus kinnitab ka mu arvamust, et stress on kõige tähtsam infarkti esiletoov faktor eriti siis kui vabad radikaalid erinevatest allikatest on teinud oma “valmustustöö” arteriosklerootiliste plekkide loomisena. Aga stress iseeneses on tähtis vabade radikaalide tekkija.

Krooniliseid infektsioone tuleb elimineerida

Lisaks on hädavajalik elimineerida krooniliseid infektsioone, eriti hammastes ja igemetes aga arvatavasti ka teistes kohtades, kuna kahtlustakse ka teatuid bakteriaalseid mürke.

Pärgarterite puhastamine

Siin mängid Natto peamist rolli koos E(8), C, D3 ja K2 vitamiiniga.

Kõik nende ravimite kohta on olemas uuringuid või kogemuseid mis näitavad et naad soodustavad pärgarterite kitsenemise eemaldamist. Eriti silmapaistvad on Natto efektid nii efektiivsuse kui kiiruse suhtes. Natto eemaldab kitsendavat trombootilist materjali mis on peamine südame infarkdi (ja ka ajurabanduse – “stroke”) põhjus. Teised nimetatud ravimid soodustavad kitsenemiste taastamist ka kui isegi on olemas kitsendavad muudetused veresoonte seinades.

Kirjutan rohkem selles kohta hiljem.

________________________________________________

Viited

Fimognari, F, 1996, et al.  The Journal of Laboratory and Clinical Medicine. 128, 115-121.Nadler JL, 1993.  Magnesium deficiency produces insulin resistance and increased thromboxane synthesis. Hypertension. 21:1024-9.  Fackelmann, A 1991. Stress puts squeeze on clogged vessels – coronary artery disease. Science News, Nov 16, 1991. (Aruanne juhtiva sella ala uurija, AC Yeungi leiutise kohta). Tervete juures stress ei too kaasa krambi tendentsi, kuna adrenaliin tekkitab veresooned laiendavat ainet, aga arteriosklerosi puhul kaob võime tekkitada seda ainet. Krantz DS, et al 1996. Mental stress as a trigger of myocardial ischemia and infarction. Cardiol Clin. 14:271-87. Tennant C. (1996) Experimental stress and cardiac function. J Psychosom Res 1996; 40: 569-583. Whitlow, L. Mycotoxins in Silage Cause Multiple Effects in Dairy Cattle Including Oxidative Stress,  http://www.dairybalance.com/WhattheExpertsSay/MycotoxinsinSilage.aspx Yasue H, et al (2008) Coronary artery spasm – clinical features, diagnosis, pathogenesis, and treatment. J Cardiol. Feb 2008;51:2-17.

Südame pärgarterite haiguse põhiline põhjus

[Viimati uuendatud 21 märtsil 2013]

Teadusliku teadmise ühistav teooria arteroskleroosi põhjuse kohta

Allpool esitatud teooria põhineb teaduslikult kinnitatud faktidel. Ka kui see teooria katab arteroskleroosi üldiselt, suunan arutelu eriti pärgarterite haigusele, kuna seda on eriti ulatuslikult uuritud.

Tagapõhi

On arvatud, et pärgarterite haiguse põhjus on peamiselt kolesterool ja küllastatud rasvad.

A. Kolesterooli hüpotees on eriti viimaste 10-15 aastatel vastuvaidlustatud sel määral et arvamus et see põhjustab haigust paistab nüüd olla aegunud, vaadake näiteks “The cholesterol myth” je eriti “Blood cholesterol has nothing to do with atherosclerosis“. Kolesterooli  tõus veres  paistavad olema põhjustava haiguse sümptom, aga mitte põhjus. Ranskov isegi on esitanud arvamuse, et kolesterooli roll on kaitsev (Ranskov U, 2003). Sama arvab LL Smith. Nn. HDL “hea” kolesterooli kohta on olemas uuringud mis näitavad et sellel on kaitsev toime, kaasarvatud antioksüdatiivne efekt. Vaadake allmärkus Kolesterooli kohta ning postitus “Kõrge kolesterool“.

B. Küllastatut rasvade kohta on lugu seesamane. Orignaaluurimine, Ancel Keys-i  “Seven countries study” mida ikkaveel tsiteeritakse tõendina oli ebateaduslik. Algusest peale uuris Keys 20 riiki, aga jättis ära riigid mille tulemused ei ühtinud tema hüpoteesiga, et küllastatud rasvad on kahjulikud. Juba sarnane epidemioloogiline uuring mida tehti paar astad hiljem, ei  kinnitanud seda hüpoteesi Yerushalmy (1957). Siiski seda ei võetud arvesse kuna “lahjade rasvade” tootjad võtsid kiiresti Key-si teooriat omaks ja nägid siin suurt äri (tänapäev on nende rasvade tootmise kasum sajandite miljardite suuruses).

Suured uuringud pole kinnitanud et küllastatud rasvade vältimine kaitseb selle haiguse vastu, näiteks “the Women’s Health Initiative” mis uuris 48,835 naisi. 13 uuringut mis võrdles pärgarterite haiguses põdenute dietti tervetega, ei leidnud vahet küllastatut rasvade sõõmise suhtes (Ranskov ning Ranskov U, 1998). Veel tähtsam on et seitse, nn randomiseeritud kontrollkatsed (vaadake allmärkus “Randomiseeritud..”) ei ole leidnud et küllastut rasvate vältimine ning küllastamata rasva söömine on vähendanud infarkti ohtu (vt viide “Küllastamata..”). Vaadake ka postituse “Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik“.

Isegi uuringud mis on paistnud tõestada nende kahjulikust seda ei kinnita. Näiteks kuulus “Framingham study” mis kattis kolm generatsiooni alates 5209 meest sündinud 1948 statistikat ei kinnita seost küllastatud rasvade söömisega ja arterioskleroosiga.

Lisa 22 märtsil 2013

2010 tehtud ülevaade, nn. metaanalüüs 21 uuringute kohta mis hõlmasid kokku 348.000 isikut ei leidnud vahet südame haiguste suhtes nende juures kes sõid palju küllastatud rasva võrreldut nendega kes sõid vähe (Siri-Taniro 2010).

Järelikult on olemas põhjust otsida teist selle haiguse selgitust. Esitan allpool mitmed teised faktorid mis on seostatud pärgarterite haiguse, leides et kõikidel on üks ühistav toime.

Faktorid, mis on seostatud pärgarterite haigusega

• Stress. Sellega on seos hästi tõestatud. Pilt on aga olnud segane – erilised arvamused mehhanismi kohta on esitatud kuna stress on ka seotud kõrgema kolesterooliga, vererasva tõusuga ja vereliblete suurema kleepuvusega (mis toob kaasa suuremat soonte trombotiseerimise ohtu). Vabad radikaalid, keemiliselt aggressivsed ained (vaadake alllmärkus) tõusevad stressi puhul olulisel määral.
• Suitsetamine. On hästi tõestatud, et see suurendab riski olulisel määral. Suits loob olulisel märal vabade raadikaalide tõusu kehas.
• Bakteriaalsed infektsioonid suu igemetes toovad kaasa oluliselt suuremat koronaarhaiguse ohtu. Tähtsad bakteriaalsed mürgid on vabad radikaalid, näiteks eriti tavaline mürk, endotoksiin (lipopolüsahharid – LPS) on tugevalt oksidatiivne. 
• Homotsüsteiin on seostatud oluliselt suurenenud pärgarteri haiguse ohuga. See aine tekib ainevahetusel, normaalselt väiksel määral aga kogus kasvab B6-vitamiini, Foolhappe ja B12-vitamiini puuduse puhul. Homotsüsteiin on äge vaba radikaal.  (Tyagi N, 2005).
• Kõrge vere raua tase on ka seostatud selle haigusega. Selle põhjus on geneetiline faktor mille tõttu raud koguneb kehas kuna rauda eemaldav süsteem ei tööta piisavalt efektiivselt. Varem on usutud et see, nn Hemokromatoos, on haruldane, aga hiljuti on leitud et on olemas geneetilised variandid sellest mis ei too kaasa nii kiiresti tõusvat raua kogust ja sellega mitte nii rasket haigust. Need variandid ei ole väga haruldased ning vähemalt üks variant leidub ka eestlaste seas. Kõrge raua kogus veres toob kaasa oksüdatiivset stressi – vabade radikaalide ülekaalu.

• Triglütseriidid. Mitmed uuringud on seostanud arterioskleroosi triglütseriidigega. Suur uuring Asias leidis et Triglütseriidid on seotud südamehaigustega sõltumatu kõididest teistest riskfaktoritest (Patel A et al (2004), vaadake viidete nimekiri). On esitatud hüpoteesi, et triglütseriidid toovad kaasa vabade radikaalide
  

  Triglütseriid. Vasakul pool . vertikaalselt on glütserool. Kolm horitsontaalsed on rasvhapped mis võivad olla ni küllastatud kui küllastamata

  loomist tähtsal määral (näiteks BakkerSJ et al 2000). On olemas uuringud mis paistavad toetama seda, (näiteks Katsuki A, et al 2004). Triglütseriidid on rasvhappete kandjad (kolm happed kokku pantud üthe “pakki” mida hoiab kokku glütserooli molekül, vaadake pilti vasemal). Need rasvhapped võivad olla vabad radikaalid. 

• Oksideeritud vere rasvad. On leitud et nn. LDL rasvad pole normaalselt kahjulikud, aga kui on oksideeritud vabade radikaalide poolt, muutuvad nemad kahjuliks ja on tähtis faktor arterioskleroosi arengul.
• Valgete lihakste kasv. Arterioskleroosi algstaadiumis tekkib valgeste lihkste migratsioon arterite seinast siisepoole arteri sisemise kihisse (intimasse). Hiljuti on eksperimentaalne uuring leidnud  mehanismi kuidas see võib toimuda. Leiti, et vabade radikaalide ülekaal, oksidatiivne stress, paistab olla selle põhiline põhjus. See on esialgne leid mis vajab veel kinnitust (Satoh K, et al 2010). Seljuures on huvitav et on  leitud et Vitamin C inhibeerib seda kasvu, ja arvatakse et see on seotud “vabade radikaalide” elimineerimisega, vaadake Ivanov VA (1997).
• Seene mürgid (mükotoksiinid). Need mürgid põhjustavad täpselt samasuguseid muudatused veresoontes  mikroskoopilisel tasemel kui need mida leitakse arteroskleroosi algstaadiumis. Seente vastane teraapia on vähendanud arteroskleroosi. Mitmed seente mürgid toovad kaasa vabade radikaalide tõusu veres. Seente mürkide uuring on olnud puudulik aga mõned uurijad arvad et need on tavalisemad toidus tervisele olulises kogustes kui on senini teatud (vt näiteks Costantini AV).

Kõiki faktoreid ühistav hüpotees

Nagu juba olete leidnud ülal on vabad radikaalid, mis on keemiliselt aggressiivsed ained, seotud kõikide nimetatud pärgarterite haigust põhjustavate faktoritega. Vabad radikaalid põhjustavad oksidatsiooni, mis saab kahjustada igasugused keha kuded kaasarvatud veresoonte seinad.

Otsesed uuringud vabade radikaalide kohta on ka neid hästi seostanud  arterioskleroosi tekkimisega.

Kuna need arteroskleroosi põhjustavad faktorid erinevad teine teisest olulisel määral, ja vabad radikaalid paistavad olema ainus ühine faktor, on põhjus arvata, et nemad on arteroskleroosi peamine põhjustav faktor. 

Vabade radikaalide ülekoormust nimetatakse oksüdatiivne stress ja see tekib siis kui kaitsemehanismid (antioksüdandid) ei jaksa neid neutraliseerida.

Antioksidantide roll

Võiks siis paista, et oksidatiivset stressi vähendavadate ainete, nn. antioksüdantide, kasutamine peaks tooma kaasa efektiivset pärgarterite haiguse kaitset. Selles suhtes on aga teaduslikud tulemused olnud ebaselged – mõned leiavad head efekti aga teised mitte. Ma arvan, et see põhineb puudulikul teadmisel antioksüdantide kohta, ning ühekülgsel teraapial.

Näiteks on leitud, et E-vitamiin, tähtis antioksüdant alati ei kaitse ja võib isegi halvendada olukorda. Hiljuti on aga leitud et see toimub kui kasutatakse ainult alfa-tokoferooli, mis on üks kaheksast e-vitamiini faktoritest. Kui aga kasutaksed täiuslikumat E-vitamiini ja eriti delta-tokoferooli, on leitud hea kaitsev mõju.

C-vitamiin töötab koos E-vitamiiniga kehas. Kui C-vitamiini tase on madal, mis pole ebatavaline, siis ei ole E-vitamiin efektiivne (C-vitamiin taastab oksüdeeritud E-vitamiini). [täiendan viidetega hiljem].

C-vitamiini on uuringutel kasutatud standartse doosiga, näiteks 500 mg päeval või vähem. Aga on hästi kindlaks tehtud, et mitmed faktorid tõstavad keha C-vitamiini vajadust mitmekordselt (faktor 10 või rohkem), näiteks õhu saastatus, stress, keha traumad ja haigused. Sellepärast ei anna ühe ja sama C-vitamiini doosi igapäevane kasutamine õiget pilti selle kaitsva toime kohta.

Need on ainuld mõned näited, selleks et seletada mispärast antioksüdantide uuring ei ole saanud anda selget pilti asjast. Vaadake ka allmärkus – puudulik uurimine.

Arvan, et oksidatiivse stressi tähtsus olnud allahinnatud arteroskleroosi tekkitamise kui ka üldiselt tervise ja negatiivse vananemise suhtes. See põhineb mu 40-aastase vananemise uuringu jälgimisel kusjuures olen pannud eriti suurt tähelepanu vabade radikaalide uuringule.

Arvan et vajalik antioksüdatiivsete faktorite doos on allahinnatud suurel määral, see tähendab, mis doos on vaja selleks et efektiivselt kaitsta oksüdatiivse stressi vastu. 

Arvan et ühe üksiku antioksidanti kasutamine ei piisa . Teaduslikud avastused annavad põhjust arvata et on vaja mitmed antioksüdatiivsed faktorid, selleks et efektiivselt ennetada ja ravida arteroskleroosi kaasarvatud pärgarterite haigust. Erinevatel antioksidantidel on nimelt erinevad, üksteist võimendavad või täiendavad toimed. Uurimised mis üksikult kasutavad ainult ühte antioksüdanti ei saa sellepärast anda õiget pilti. Siiski see on olnud valdav meetod antioksidantide arterioskleroois kaitsva rolli uurimisel.

Arvan, et C-vitamiin mängib eriti tähtsat rolli kuna pole ainult antioksidant, vaid on ka mitmed teised toimed (on esitatud arvamuse, et igemete põletik on lihtsalt skorbuut – C-vitamiini puuduse sümtpom – ja see toob kaasa bakteriaalsed igemete infektsioonid, periodontiiti). Toime valgete lihaksete sissekasvu summutamisel on küll seotud antioksidatsiooniga, aga võib ka olla seotud C-vitamiini veresoonte seinade parandavaga toimega (arvab Ivanov VO 1997).

Oksidatiivse stressi tähtsuse allahindamine on tänapäeval valdava uurimismetoodika tulemus. Selles uuritakse ainult ühte faktorit korraga, mis on väga ebareaalne kuna keha protsessid on väga suurel määral üksteisest sõltuvad ja mitmed faktorid määravad igat olukorda. 

See puudulik uurimismeetod on andnud killustatud ja arvasti olulisel määral ebatäiuslikut, kui mitte valet pildi asjast.

Teine tähtis põhjus on, et Kolesterooli ja küllastatud rasvade kahjulikuse hüpoteesid on toonud miljardite tuhandite kasumid nii “lahedate”, küllastamatu rasvade tootjatele ning kolesteroli maandavate arsti rohtude tootjatele. Nende poolt toetatud uurimine on summutanud ja väänanud faktid mis eitavad kolesterooli ja küllastanud rasva rolli, vaadake näiteks Dr Ranskovi kodulehte. Antioksidantid on odavad ja rohkelt kättesaavad looduses ja pole patenteerivad. Sellepärast pole hea “äri” neid müüa.

Järeldus

Kuna oksidatiivne stress on faktor mis ühistab kõik tuntud arterioskleroosi põhjendavat faktoreid ja kuna on hästi kindlaks tehtud, et oksidatiivne stress ise efektiivselt saab kahjustada veresooned ning tuua esile arterioskleroosi, paistab hästi põhjendatud arvata et see on selle haiguse peamine põhjus.

Sel juhul on efektiivne antioksidantide kaitse kõige tähtsam meetod ära hoida pärgarterite ja teised arterioskleroosi haigused.

C-vitamiin paistab siin mängida tähtsat rolli kuna tal on mitu väärtusliku funktsiooni lisaks antioksidatsioonile.

Paistab, et tänapäevased rekommendatsioonid nii C-vitamiini kui teiste antioksidantide suhtes on olulisel määral liiga madalad.

Allmärkused

Vabad radikaalid

Ained mis sisaldavad aatomi mis on kaotanud üks elektroon nimetatakse vabadeks radikaaldeks. See teeb neid keemiliselt aggressiivseks – kahjustavad teised ained “röövides” ühte elektrooni. Tegelikult kui aatom on osa suuremast molekülist, nagu rasvhappe, nimetatakse seda reaktiivne happniku liik. Aga selleks et lihtsustada, nimetan igat ainet milledel puudub üks elektroon “vaba radikaal”.

Randomiseeritud kontrollkatsed

Need peetakse kõige ustavamaks eriti kui on prospektiivsed, see tähendab tuleviku poole suunatud (retropspektiivsed uuringud uurivad juba toimunud juhused). Valitakse juhuslikult välja osalejad eksperiment- ning kontrolligruppi ning jälgitakse tulemused.

Puudulik antioksidantide uurimine

Õige pildi saamiseks antioksüdantide, kaasarvatud C-vitmini, D-vitamiini, E-vitamiine ja teiste ennetevast ja ravivast toimest on vaja mõõta oksüdatiivse stressi taset jooksvalt terve päeva jooksul ja lisada antioksüdante vastavalt sellele (kuna oksüdatiivse stressi tase võib kõikuda päeva jooksul, võibolla olulisel määral). Teatavasti ei ole tehtut sellist uuringut vaid on kasutatud samat doosi iga päev.

Nagu ülal õeldud, on hästi kinnatud teaduslik fakt et eriti C-vitamiini vajadus on väga vahelduv, ja võib tekkida suur puudus kehas stressi, vigastusete ja infektsioonide puhul kui võetakse ainult soovitatud standard doosi (100 mg).

Järelikult pole tehtud uuring antioksidantide arterioskleroosi enneteva toime kohta olnud adekvaatne.

Kolesteroli kohta

Kui LL Smithi kolesteroli teooria on õige, siis on “halb kolesterol” mite midagi muud kui kolesteroli antioksidatiivse toime tulemus (Smith LL, 1991). Siis kui antioksidant reageerib vaba radikaaliga, saab ta oksideeritud ja on olemas mehanismid nende taastamiseks. Kolesteroli suhtes toimub see maksas. LL Smith arvab, et kui kehas on oksidatiivne stress, siis toodab maks rohkem kolesterooli.

On olemas hästi tehtud uuringud mis näitavad et seda kõrgem kolesterol, kaasarvatud “kahjulik” LDL kolesterol ja teised vererasvad, seda madalam infarkti surma oht (Vredevoe 1998, Rauchhaus 2000 ja 2003) . See on täielikus vastuolus kolesteroli hüpoteesiga kaasarvatud arvamusega et LDL-kolesterol on kahjulik.

On ka huvitav et on olemas uuringud mis on leidnud et “kahjulik” LDL kolesterol paistab teistpidi olla kasulik. Saksa uurijad on leidnud et LDL kolesterol kaitses valgeid vererakkuid bakteri mürgi (endotoxini) eest (Weinstock 1992). Seda toetab ka dr Mihai Netea (1996) uuring mis leidis, et hiirtel kellel oli neli korda kõrgem LDL tase kui normaalselt, talusid 8 korda rohkem endotoksiini kui hiired normaalse LDL tasemega.

Professor Matthew Muldoon USAs leidis et noortel kellel oli madal LDL tase, oli madalam arv valgeid vere rakkusi kui, nendel kellel oli körgem LDL tase, mis võib tähendada et LDL soodustab immuunsüsteemi funktsiooni (Muldoon 1997).

Eriti huvitav on Bakkeri hüpotees, et triglütseriidid (TG) on tegelikult peamised faktorid, põhjendates vabade radikaalide tekkimist (Bakker SJ, 2000). Uuringud on leidnud et triglütseriidid on sõltumatu arterioskleroosi põhjustajad (Patel A 2004). TG on võibolla peamine vere rasva faktor mis on tegelikult põhjustavalt seotud arterioskleroosiga.

Teine rasva faktor võib olla oksideeritud rasv LDL-kolesterolis. Analüüsid näitavad, et LDL võib sisaldada oksideeritud rasvhapped – vabad radikaalid – mitte-küllastatud toidu-õlidest, nagu soja-õli, maisi õli, rasva õli ets. See on seotud arterioskleroosi ohuga. Kuid kui LDL kolesterolis leidvat rasvad pole oksideeritud siis pole nemad kahjulikud.

Täiendav info:

• Südame infarkti ennetamine 
• Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik

Viited

Bakker SJ et al (2000). “Cytosolic triglycerides and oxidative stress in central obesity: the missing link between excessive atherosclerosis, endothelial dysfunction, and beta-cell failure? Atherosclerosis. 2000 Jan;148(1):17-21.”. Atherosclerosis. 2000 Jan;148(1):17-21.

Katsuki A et al 2004. “Increased Oxidative Stress Is Associated With Serum Levels of Triglyceride, Insulin Resistance, and Hyperinsulinemia in Japanese Metabolically Obese, Normal-Weight Men.” Diabetes Care February 2004 vol. 27 no. 2 631-632

Küllastamata rasvade uuringud:

Research committee. Low-fat diet in myocardial infarction. A controlled trial. The Lancet 1965;2:501-4.

– Rose GA, Thomson WB, Williams RT. Corn oil in treatment of ischaemic heart disease. British Medical Journal 1965;i:1531-3.

– Research committee to the medical research council. Controlled trial of soya-bean oil in myocardial infarction. The Lancet 1968;ii:693-700.

– Dayton S, and others. A controlled clinical trial of a diet high in unsaturated fat in preventing complications of atherosclerosis. Circulation 1969;40(suppl 2):1-63.

– Leren P. The effect of plasma cholesterol lowering diet in male survivors of myocardial infarction. A controlled clinical trial. Acta Medica Scandinavica 1966;suppl 466:1-92.

– Woodhill JM, and others. Low fat, low cholesterol diet in secondary prevention of coronary heart disease. Adv Exp Med Biol 1978;109:317-30.

– Burr ML, and others. Effects of changes in fat, fish, and fibre intakes on death and myocardial reinfarction: diet and reinfarction trial (DART). The Lancet 1989;2:757-61.

– Frantz ID, and others. Test of effect of lipid lowering by diet on cardiovascular risk. The Minnesota Coronary Survey. Arteriosclerosis 1989;9:129-35.2

Ivanov VA (1997), J Mol Cell Cardiol 29, 3293-3303

http://www4.dr-rath-foundation.org/THE_FOUNDATION/studies/ascorbateaffectsproliferation1997.pdf

Muldoon MF et al (1997). Immune system differences in men with hypo- or hypercholesterolemia. Clinical Immunology and Immunopathology 84, 145-149, 1997

Netea MG et al. “Low-density lipoprotein receptor-deficient mice are protected against lethal endotoxemia and severe gram-negative infections.” Journal of Clinical Investigation 97, 1366-1372, 1996.

Siri-Tarino PW, Sun Q, Hu FB, Krauss RM. (2010) “Meta-analysis of prospective cohort studies evaluating the association of saturated fat with cardiovascular disease.” Am J Clin Nutr. 2010 91(3):535-46. 2010 Jan 13

Patel A et al (2004), Serum Triglycerides as a Risk Factor for Cardiovascular Diseases in the Asia-Pacific Region. Circulation. 2004; 110: 2678-2686

Ravsnskov U (1998) The questionable role of saturated and polyunsaturated fatty acids in cardiovascular disease. J Clin Epidemiol 1998;51:443-460.  (See artikel võitis Skrabanek auhinda 1999)

Ravnskov, U (2003). “High cholesterol may protect against infections and atherosclerosis“. QJM 96: 927-934.

Rauchhaus M, et al (2000). The endotoxin-lipoprotein hypothesis. Lancet 356, 930–933, 2000.

Rauchhaus M et al (2003). The relationship between cholesterol and survival in patients with chronic heart failure. J American College of Cardiology 42, 1933-1940, 2003.

Vredevoe DL et al (1998). Skin test anergy in advanced heart failure secondary to either ischemic or idiopathic dilated cardiomyopathy.American Journal of Cardiology 82, 323-328, 1998.

Satoh K. et al (2010). “Oxidative stress and vascular smooth muscle cell growth: a mechanistic linkage by cyclophilin A.” Antioxid Redox Signal. 2010 Mar 1;12(5):675-82. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19747062

Smith LL, “Another cholesterol hypothesis: cholesterol as antioxidant.” Free Radic Biol Med. 1991;11(1):47-61.

Tyagi N, et al. “Mechanisms of Homocysteine-Induced Oxidative Stress.” Am J Physiol Heart Circ Physiol (August 5, 2005).

Weinstock CW et al (1992). Low density lipoproteins inhibit endotoxin activation of monocytes. Arteriosclerosis and Thrombosis 12, 341-347, 1992.

Yerushalmy J, Hilleboe HE. (1957) Fat in the diet and mortality from heart disease. A methodologic note. New York State Journal of Medicine 1957;57:2343-54.

Uus uuring: Küllastatud rasv pole kahjulik

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest]

Uus, just avaldatud uurimine USA-s kinnitab, et küllastatut rasva kasutamie ei suurenda südame ega teise veresoonte lubjastuse ohtu.

On senini hoiatatud küllasatud rasvade eest – see tähendab näiteks või, rasvane piim ja vahukoor. Selle asemel on soovitatut “lahjad” (küllastamata) taimsed õlid, näiteks rapsiõli, sojaõli, maisisõli, jne, ning lahjad võied mis sisaldavad taimsed rasvad. Uurijad on väitnud et nendel on veresoonte lubjastuse vastu kaitsev toime. Viimasel ajal on esitatud põhjusi kahtelda, et see arvamus põhineb uurijate korruptsioonil mille tagajärjel uurimisulemused on kohandatud kooskõlla ärihuvidega. Taimsete õli tootmine on nimelt väga suur ja kasumitoov äri. Vaadake näiteks “The oiling of America“.

Üks suur uuring inglismaal leidis et inimestel kes neid on kasutanud on lühem eluiga, halvem tervis ja suurem vähjasagedus. Hiinas oli näiteks suur kopsuvähja epideemia kodunaiste seas, ja leiti et see toimus nende seas kes kasutasid rapsi õli praadimisel. Uurijad leidsid, et rapsiõli muutub aggressivseks vähjaloovaks aineks kuumutamise puhul.  Küllastamata taimsed õlid on kõik tundelikud kuumutamise vastu kuna see muudab neid kergesti vabadesse radikaalidesse mis on kahjulikud tervisele.

Küllastatud rasv paistab isegi olla kasulik

Juba mitu aastat tagasi kerkis kasvav kriitika arvamuse vastu, et küllastatut rasv on kahjulik. Leiti et tõendid selle kohta on nõrgad. Selleks et tõestada nende rasvada kahjulikust uuriti haigustust rajoonides kus kasutati eriti palju küllasatut rasva. Näiteks on Gasconny provints prantsusmaal tuntud oma ulatusliku anerasva kasutamise eest. Uurijaid üllatas, et selle provintsi elanikkonna tervis oli oluliselt parem kui keskmiselt prantsusmaal. Lugu oli seesamane iirimal kus kasutatatase suurel määral searasva teatud rajoonides. Mitte kusagil maailmas leiti et suur küllasatud rasva kastuamine oli seotud suurema südame ja veresoonte haigestumisega. Üldiselt oli inimesed nendes rajoonides tervemad kui teised.

Nüüd avaldatud uurimine kinnitab neid avastusi.

Allikas: Siri-Tarino PW, Sun Q, Hu FB, Krauss RM. “Meta-analysis of prospective cohort studies evaluating the association of saturated fat with cardiovascular disease.” Am J Clin Nutr. 91(3):535-46. 2010

Küllastatut rasv on kasulikum kui “lahja” toit

On isegi olemas uuringud mis on avastanud et küllastatut rasva kasutamine on kasulikum tervisele kui “lahja” toit. Leiti vähem vähja, tugevamat immuunsüsteemi ja pikkemat eluiga kui “lahjatoitlaste” seas.  Üks ameerika uurija leidis, et südame ja veresoonte haiguste sagedus on tegelikult tõusnud paralleelselt kasvava lahjade rasvade kasutamisega.

Üks võimalik põhjus mispärast lahjad küllastamata rasvad võivad olla kahjulikud on, et nemad on väga tundelikud kuumutamise eest. Eriti praadimisega tekkib siis kahjulikud vabad radikaalid – tuntud nii veresoonte lubjastuse kui vähja põhjustajad. Näiteks oli Hiinas kopsuvähja epideemia kodunaiste seas, mille põhjuseks leiti rapsiõliga praadimine (wookimine) ja sellest tuleneva praadimis suitsu sissehingamine.

Teistpidi on leitud et küllastatut rasvas on olemas kasulikud ained. Näiteks võirasval (butyric acid) on vähjavastased toimed. Ta on ka prebiotikum – toidab kasulikke soolte baktereid ning tapab kahjulike nii baktereid kui seeneid.  Experimentaalsed uuringud on leidnud et ta pikkendab eluiga uuritud loomadel selle läbi et ta takistab geenide deaktivieerimist (histoonatstüleerimise soodustamise läbi).

On palju ütelda selle kohta. Rohkem teine kord.

Igal juhul soovitan eeskätt kasutada rasvast piima, vahukoort ja võid ning vältida võiet ja margariini. Mina muud ei kasuta, ja mul on kahju et eestis ei ole kergesti kätte saada eriti terviklikut täisravast piima ega kohupiima.

Mitte praadida rapsi või teitste lahjate õlidega (sojaõli, rapsiõli, päevalilleõli, ja teised küllastamatu õlid), see on tervisele kahjulik. Kokosõli peab kõige paremine vastu praadimisel. Või ja oliivõli kannatavad ka kõrgemaid temperatuure, aga mitte täiesti.

Võies ja margariinis võib ka olla tahkestatud = hüdrogeenitud rasvad ja nende tootmisega tekkivad transrasvad mis on eriti kahjulikud veresoontele – infarktioht oli toppelt suurem nende seas kes seda kasutasid leidis üks uuring. USA teaduseakadeemia leidis et ei ole võimalik määrata mis on turvaline transrasvate tase toidus, kuna on kahjulik  isegi väga väikestes kogudes. Vaadake ka Transrasvad – eriti kahjulikud südamele.

Taanis on hüdrogeenitut rasvate kasutamine toidus keelatud, ja see on hästi põhjustatud otsus. Rootsi valitsus on samuti seda nüüd keelamas (2011). Eestis olen leidnud neid mitmetes toiduainetes, kaasarvatud mitmes leibades, sajades, küpsistes ja sokolaadides. Need rasvad teevad toitu kõvemaks, ja see on põhjus mispärast panakse nimetatut toiduainetesse, näiteks selleks et teha koogid ja sajad paremini vormitavaks ning küpsised kõvaks.

Kolestrool on kasulik – puudus on kahjulik

Teine selle teemaga seostatud lugu on kolesterooli kahjulikusse küsimus. Eestis on hoiataud kolesterooli rikkade toiduainete eest, näiteks munad, või ja maksa toidud. Aga sellel soovitusel puudub teaduslik põhialus.

Esimeseks kolesteroli kärpimine ei vähenda selle tasemet veres, kuna keha toodab 80% kolesteroolist. On aga olemas inimesed kellel on puudulik kolesteroli tootmisvõime, nn. Smith-Lemli-Opitz syndrome (SLOS). See on muuseas seotud vähemalt kolme korda suurema enestapu kalduvusega kui tavaliselt. See on geneetiline häire – kui teil on enestapud perekonnas on võimalik et teil on SLOS geen. Kolesteroli puudus on ka teisiti kahjulik. On ka võimalik, et on olemas seni tundmatu kolesteroli sünteesi nõrgestavaid faktoreid. Ei ole välistatud, et kolesteroli puuduse ära hoidmine on üks faktor mispärast kolesteroli rikkad toidud on seotud parema tervisega.

Teiseks näitavad uued uuringud et kolesterol ei ole kahjulik. Ta ei ole veresoonte haiguste põhjus vaid sekundaarne sümptom. Isegi on leitud et kõrgem kolesterol oli seotud pikkema elueaga, osati sellepärast, et kaitseb infektsioonide vastu, kaasarvatud südames (infektsioon võib põhjustada  südamepuudulikust). Üks uuring leidis, et inimestel kellel oli kõrgem kolesterol, oli toppelt vähem oht surra südamepuudulikuses.

Kuna kolesterol ei ole kahjulik on kindluste mõttes kasulik olla generoosne kolesterooli sissevõttuga. Soovitan ka lugeda ingliskeelset saiti: “Foods High in Cholesterol Could Save Your Health!“.

Rohkem ka sellest teine kord. Soovitan seda veebikohta lugemiseks: “Cholesterol myths” milles teadurid esitavad üllatavaid fakte asja kohta.

Lisa januaaril 2014

Juhtiv inglise südameekspert kinnitab

“Teaduslikud tõendid näitavad et nõuanne vähendada küllastatud rasvad toidus on paradoksaalselt suurendanud rahva südamehaiguste ohtu.”

Seda ütleb Dr Aseem Malhotra, südamehaiguste ekspert Londoni,  Croydon ülikooli haiglas. Rohkem selle kohta postituses: “Küllastatud rasvad on kasulikud ütleb juhtiv ekspert”

Allikas: “Saturated fats not the major issue”. British Medical Journal.