Magneesium – kasulik koduravim

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestzlaskeele eest]

[Viimati uuendatud kell 19, 19 juunil 2011].

Kuna Magneesium töötab koos vitamin D3-ga on tähtis kindlaks teha et see ei puudu.

Kliinilised kogemused või teaduslikud uuringud on leidnud järgmist Magneesiumi kohta (mõned olen juba varem nimetanud):

Magneesium võib leevendada või ära hoida:

• Lihakeste krambid – peaegu kõik on põhjustatud puudusest. Krambid on eriti jalgades. Võib olla tõmblused jala labade all. Võib ka olla tõmblused eriti silmade ümber. Selja valu võib tuleneda krampidest magneesiumi puuduse tõttu.
• Ängistust ja võib isegi ennetada ja parandada  paanika attakke. Mul on olnud mitu patsienti keda on peetud “närvipuntradeks”, aga kellel tegelikul ainult on olnud oluline magneesiumi puudus ja on saanud lahti nii närivilikusest kui paanikast magneesiumi abil.
• Alkoholi kasutamisest tulenvevad psüühilised häired. Joomine tekkitab puudust mis on tavaline närvilikuse, rahutuse ja depressioonide põhjus. Puudus on ka seostatut deliirium trementsiga. Sarnane deliirium tekkib ka suurel puudusel teiste põhjuste tõttu. Arvan, et deliirium treemens on peamiselt magneesiumi puuduse seisund – magneesium parandab seda tavaliselt. See tähendab, et alkoholi tarbimine on tähtis magneesiumi eliminaator. (Teine peamine kahjulik faktor mis tekkib seoses joomisega on vabade radikaalide ülekaal kehas, nn oksidatiivne stress – selle jaoks on vaja antioksidandid kaasarvatud vitamin C, mis eriti kaitseb aju ja ka teised antioksidandid, millede kohta kirjutan hiljem.)
• Astmat
• Põie krambid põletiku puhul või juhul kui teil on “hüperreaktiivne põis” mille puhul magneesiumi puudus võib olla tähtis põhjustav faktor koos kohapealse põletikuga.
• Depressiooni – ka vitamin D3 on eriti tähtis koos võtta. See on minu kogemusel kõige tavalisem “pimeda aja depressiooni” põhjus. Üldiselt on minu kogemus, et enamus depressioonidest paistavad olla ühe või teise või mitme puuduste haigused kusjuures eriti vitamiin B12, joodi ja Omega3 puudus on tavalised faktorid. Teatud arstirohud võivad ka tuua depressiooni esile, eriti beta-blokkeerijad mida kasutatakse suurel määral südame pärgarterite haiguse ja kõrge vererõhu puhul – on olemas paremaid alternatiive.
• Angina pectorist. Leevendab või hoiab isegi ära – leevendades pärgarterite krampi.
• Südame infarkti. On leitud, et infarkti puhul on peaegu alati magneesium puudus, mis põhjustab nii vereliblete sätestamist ja sellega pärgarerite ummistust kui pärgarterite krampi.
• Transitoorsed iskeemilised attakkid (TIA) – vanematel kerged “aju rabandused” ajutisega ajuverejooksu häirete tõttu. On valesti arvatud, et see tuleneb mikrotromboosidest (ummistustest väikestes veresoontes). Ma arvan, et veresoonte krambid magneesiumi puuduse tõttu on tähtis ja võibolla peamine TIA põhjus. Ma olen isegi näinud suurt “ajurabandust” käe ja jala osalise paralüüsiga mis kadus täitsa magneesiumi abil.
• Tavalised südame rütmihäired – leevendab või ennetab
• Kõrget vererõhku  Aitab eriti kui on nn reniini hüpertoonia – koos D3-vitamiiniga. Paistab aidata vähem kui on küsimus soola ülitundlikusest (reniini ja soola hüpertooniad on selle haiguse kaks peamised kategooriad. Viimast saab praktikas tavaliselt diagnoosida soolast ära hoidmise läbi – kui siis vereõhk väheneb olulisel määral on see diagnoos tõenäolik).
• Hüpoglükeemiat– madalat veresuhkrut. Magneesiumi abil saab ravinud ära pidevad madala veresuhkru probleemid (intensiivne korduv nälg – on vaja süüa mitu korda päevas,  närvilikkus, värisemine, nõrkuse tunne, südame palpitatsioonid). On tavaline et arvatakse valesti et on küsimus närvi probleemidest, aga magneesium saab need närvisümtpoomid ära parandada. Pange tähele, et sellised sümtpomid on ka tavalised pideva alkhooli joomise puhul mis ka toob kaasa puudust.
• Unehäireid ja närvipingest põhjendatuid lihaksete pingeid. Odav ja hea uneroht ilma kahjulikute kõrvalmõjudeta.
• Selja ja kaela valud. Oht saada tugevat valu kaelas ja seljas on olulisel määral suurem puuduse puhul. Võib leevendada ja isegi parandada akuutsed seljavalu.  Võibolla on isegi puudus selja ja kaela valude peamine algpõhjus. Minu kogemusel on olulisel määral kergem parandada selga kui on võetud magneesiumi (ma kasutan teatud osteopaatilised selja parandamis-meetodid) Vitamin D3 on tähtis lisada.
• Peavalu ja migreeni. Mu kolgemus on ett kui patsient võtab magneesiumi (500-600mg vees lahustavat) migreeni algusel (migreeni valu eelnevate sümptomite  puhul) võib ta atakki ära hoida. Isegi saab vahest varajast valustaadiumit parandada.
• Hammaste nõrkust ja sellega vähendada kaariesi ohtu kuna magneesium on tähtis hammaste komponent. Vitamin D3 seejuures väga oluline.

Vajalik doos: On erinev. Päevane vajadus on 400 mg ümber. Puuduse puhul tuleb võtta rohkem 500-600 mg. Kui võtate rohkem kui keha suudab omistada, tekkib ajutine kõhu lahtisus. Selleks et kiiresti ja efektiivselt küllastada keha magneesiumiga on vaja võtta magneesium jalavanni, vaadake Magneesium: Jalavann on parim meetod puuduse puhul.

Diagnoos:

Kahjuks pole arstiteadus Euroopas näidanud huvi magneesiumi diagnoosimisele ja selle pärast pole see olemas tavalise veretestimise puhul. See on kahju, kuna puudus on tavaline ja toob kaasa tähtsaid ja isegi vahest ohtlikke probleeme.

• Magneesiumi kogus veres ei ole usaldav indikaator kuna keha kippub hoidma alal normaalset kogust veres. Puuduse puhul võib magneesiumi tase vajuda mõnel määral, aga mitte vastavalt puudusele.
• Kaudsed indikaatorid on Kaaliumi ja Kaltsiumi madal tase. Eriti kui kaaliumi andmine ei korrizeeri kaaliumi puudust on põhjus kahelda magneesiumi puudust.
• Otseseks ja võibolla kõige täpsemaks testimiseks on vaja mõõta Magneesiumit uriinis 24 tunni jooksul seoses magneesiumi infusiooniga, peale 24 tunni uriini mõõtmist enne infusiooni. Ühekordne magneesiumi ja kreatiniin möötmine uriinis (Mg/kreatiniin kvoot) on lihtsam aga mitte nii usaldusväärne. Parem on samat teha 24 tunnilise uriiniga. See ei määra puuduse suurust kindlasti aga näitab tavaliselt kas on olemas puudus.
• Kõige parem ja lihtsam laabori meetod magneesiumi puuduse diagnoosimiseks on mõõta magneesiumit vererakkudes (või teistes rakkudes). Vererakkude testi peetakse usaldavaks ka kui mõned arvavad et teiste rakkude mõõtmine on täpsem. Peaks olema tehniliselt võimalik läbi viia Eesti laaborites ja loodan, et seda viikse siise.
• Praktiline lahendus.  Kõigepealt võivad sümptomid anda põhjust arvata et on olemas puudus (vaadake nimekirja ülal). Jalakrambid ja lihaksete tõmblused on tavalisemad märkid, aga mitte alati usaldusväärsed – mõnedel pole krambid isegi üsna suure puuduse puhul.  Puuduse kindlaks määramiseks kui vereanalüüse pole käepärast, on nn “ex juvantibus diagnoos“.  Lihtsalt võtta magneesiumit ja vaadata kas olukord paraneb. See on OK kuna magneesium ei ole mürgine. Neerud heidavad efektiivselt välja üleliigset magneesiumit.

TÄHELEPANU: Raskema neeru haiguse puhul võib magneesiumi väljaheitmine olla puudulik. Siis tuleb olla ettevaatlik ja jälgida arstide nõuanded.

Vaadake ka postitust “Magneesium..“.

Link Vitamin D3-ele

Copyright 2011. Jaan Suurküla. Võite kopeerida ja tsiteerida seda teksti viidete allikale järgmisel kujul:

Allikas: Dr Jaani nõuanded ja kommentaarid. “Magneesium – kasulik koduravim.” URL: https://doctorjaan5.wordpress.com/2011/06/19/magneesium-koduravimina/