Magneesium – tähtis aine mis tihti puudub

Palun andestage võimalike keele vigade eest, olen väliseestlane

Viimati muudetud 19 juunil 2011

Uued sellega seotud lehekülged:

Magneesium – kasulik koduravim

 Nõuanded alkoholi sõltuvusest lahti saamiseks

________________________________________________

Magneesium on keha kõige tähtsamate mineraalide seas. Ta on seotud 360 enzüümide süsteemidega, mängib tähtsad rolli rakkude seinade tegevuses, ja on seotud närvide erutuvusega. Magneesiumi puudus on tavaline kusjuures puudus toidus ja stressist tingitud suurem vajadus ning kaotused on tähtsmate põhjuste seas (Seelig 1994).

Tähtis: Magneesium töötab  tihti koos D-vitamiiniga. Sellepärast on tähtis  kindlustada, et ei ole olemas D-vitamiini puudus, mis on tavaline päikesevaesel ajal (eriti okt-märts), kuna toit on tavaliselt D-vitamiini vaene. On ka arstiteaduses kaua olnud vale ettekujutus, et D-vitamiini vajadus on palju väiksem kui ta tegelikult on. Vaadake artiklit D-vitamiini kohta.

Diureetikud toovad kaasa magneesiumi kaotust

40 aastat tagasi avastasin, et diureetikud toovad kaasa magneesium kaotust. See avastus sai hiljem kinnitatud teiste uurijate poolt. Alates sellega olen jälginud magneesiumi uuringut maailmas ja olen magneesiumit tihti soovitanud oma kliinilises tegevuses, üllatavalt heade tulemustega.

Angiini ja südame infarkti oht on seotud magneesiumi puudusega

Üks esimestest keda ma ravisin magneesiumiga oli mees kellel oli väga raske südame angiin ja sellega seotud südamenõrkus. Magneesiumi puudus põhjustab nimelt pärgarterite krambi tendentsi. Mu patsient paranes kiiresti magneesiumi abil ja ma õpetasin teda panda magneesiumi keele alla seoses esimeste angiini märkidega (suulimanahk absorbeerib magneesiumit kergesti). Sellega vähenes tema nitroglütseriini vajadus olulisel määral.

Magneesiumi puudus toob ka kaasa vereliblete kleepuvuse suurenemist ja sellega tromboosi ohtu. Sellega tekkib südame ja aju infarkti oht. Uurimised on kindlaks teinud et südame infarktide enamusel on magneesiumi puudus. Alguses tekkis küsimus kas puudus tekkis võib olla alles peale infarkti, aga hiljem on kindlas määratud, et oluline puudus on olemas enne infarkti. Sellepärast peaks iga pärgarterite haige kasutama magneesiumit infarkti ennetamiseks.

On ka leitud, et magneesiumi andmine südame infarkti puhul vähendab surma ohtu suurel määral (rohkem kui 50%). Tal on mitu efekti kaasarvatud südame rütmihäire ohu vähenemine, mis on üks tähtis infarktiga seotud surma põhjus.

Paistab kaa, et magneesiumi puudus võib põhjendada nii tugevat pärgarterite krampi, et tekkib südameinfarkt ilma pärgarterite lubjastuseta (sama asi võib toimida aju veresoontes ja võib olla lühiajaliste ajurabanduste põhjus, erinevusega et olukord paremal juhul paraneb mõnede tunnide jooksul).

Vaadake ka mu postitust: “Südame infarkti ennetamine“, milles ma ka esitan teisi väärtuslikke ravimeid mis, saavad koos magneesiumiga hästi ära hoida infarkti ja soodustada pärgarterite paranemist, kaasarvatud kitsenemiste eemaldamist. See on minu kogemus, ja seda kinnitavad ka teaduslikud uuringud. Need meetmed on oluliselt efektiivsemad kui arstide poolt tavaliselt soovitatud rohud (kolesterooli vähendajad ja atsetüül-salitsüülhappe – mõlemate kaitsev effekt on parimal juhul vähem kui 1% võrreldes mitte-kasutajatega). Toidlustamine on ka tähtis, vaadake mu postitust: Kõrge kolesterool? Kõrge kaal? Söö rasvast toitu!

Seostatud paljude haigustega

Magneesiumi puudus on ka uuringute läbi seostatud migreeniga, maohaavadega, soolte krampidega, astmaga, ärritutavusega, unehäiretega, väsimusega ja depressiooni kalduvusega.

Rahutus ja keskendushäired (ADHD) noorte seas on seostatud magneesiumi puudusega, kuid ei ole selle põhjus (uued uuringud näidavad et üks tähtsam faktor paistab olla stress).

Magneesiumit on ka seostatud kõrge vereõhuga (stress on tavaliselt selle põhiline põhjus aga Mg puudus tõstab riski).

Luude hõredus (Osteoporos) on ka seostatud magneesiumi puudusega .

Selja valud/selja haigused. Mu kliinilises tegevuses olen saanud mulje, et magneesiumi puudus toob kaasa olulisel määral suuremat kalduvust tavaliste selja probleemidele, põhjustatut selgroolülide vaheliste lihakeste krambist (siis tekkib nn. selgroolülide lukustamised kirupraktika terminoloogias). Sellepärast annan alati magneesiumit seoses selle raviga, kui võimalik enne teraapiat (on olemas kiiresti mõjuvad tablettid keele alla panemiseks). Need lihakesed on väga erutavad magneesiumi puuduse puhul ja sellepärast lähevad naad krampi järsute liigutuste tagajärjel nagu tavalise kiropraktilise manipulatsiooni korral (vaadake ka siin). Sellepärast kasutan meetodi mis pehmelt eemaldab lukkustamist (ma ei ole kiropraktik vaid arst, aga olen muuseas õppinud selja ravimist ja olen seda praktiseerinud üle 20 aastat).

Arvan, et magneesiumipuudus võib olla kõige tähtsmate seljavalu põhjuste seas.

Esialgsed uuringud näitavad, et magneesium võib mõjuda positiivselt suhkruhaiguse puhul (parandada insuliini tundelikust) aga see ei ole veel kindlaks määratud.

Neerukivid. Magneesiumi puudus on tavaline neerukivide põhjus. Kui teil on neerukivide kalduvus on soovitav kasutatada Magneesiumit ennetamiseks. On ka olemas teised neerukivi põhjused aga see on kõige tavalisem. Magneesiumi ennetav mõju tuleneb sellest et ta soodustab mineraal-soolade lahustamist neerudes (milles vedelik on hüper-küllastatud ja sellepärast vajab kaitseaineid kivide tekkimise vastu).

Jaanuaris 2010 tuli teadusaruanne milles avaldati et magneesiumi treonaat parandas rottidel närvide ühenduskohtadeks olevate sünapsite plastilisust ning suurendas sünapsite tihedust aju osas, mis on oluline õppimise ja mälu jaoks (viide Slotsky 2010). See aine ei ole veel müügil.

Puuduse põhjused

Stress on tähtis faktor. Toob kaasa nii suuremat Mg vajadust kui suuremad kaotust. Lisaks võimendab puudus stressi hormonide mõju.

Toit puudulik. Meie moodne põllumajandus on toonud kaasa mineraalide puudust mullades. Taimed imevad üles tähtsaid mineraale, kaasarvatud mageneesiumit, aga seda ei anta väetistes. Selle tõttu on toiduained oluliselt mineraali vaesemad kui 50 aastad tagasi näitavad võrdlemised.

Alkoholi kasutamine viib välja Mg kehast ja puudus võimendab alkoholi negatiivsed mõjud (närvilikkus, rahutus etc),

Insuliini resistents mis on seotud Diabetes typ II-ga toob kaasa magneesiumi puudust.

Pinnaline uni toob kaasa magneesiumi puudust. Põhjus on et sügav uni on vaja kasvuhormooni (Growth Hormone) sekretsiooni jaoks ja selle hormooni puudus toob kaasa magneesiumi kaotusi (nn IGF – insulin growth factori vahendamisel). Mg puudus halvendab omatkorda und. Pinnalise une mõned tavalised põhjused

• Alkoholi tarbimine õhtul. Alkohol takkisab sügavat, kasvuhormooni loovat und.
• Kohvi tarbimine õhtul. Takkistab samuti sügavat und. Aju on nii tundelik selle eest et uni võib saada häiritud isegi kui juuakse nii vara kui kella 15-16 paiku peale lõunat.
• Mobiiltelefoni kasutamine enne magama minekut. Seda teatavad paar uurimised Sveitsis kasutades ajuvõngete analüüsi mille abil saab kindlaks teha kas sügav uni toimub või mitte. On olemas mitu uuringut mis näidavad et mobiil telefoni kasutamine võib häirida närvisüsteemi mitmet moodi – väsimust ja ärritavust ja depressioonid on seostatut selle nende mikrolainete mõjuga.

Intensiivsed “Workoudid“, ja teised intensiivsed sporditegevused loovad magneesimu puudust kuna magnseesium kaob higi läbi. Uuing saksamaal leidis et magneesiumi puudus oli üllatavalt tavaline kergjöõustiku sportlasteste seas. Umbes 50% nendest vajasid magneesiumi lisamist toittu.

Kõhulahtisus toob kaasa Mg kaotusi, loomulikult eriti suurel määral krooniliste haiguste puhul mis põhjustavad seda, näiteks Mb Crohn ja Colitis Ulcerosa.

Amalgam. On tuntud et akuutne elavhõbe mürgitus kahjustab neerude võimet reabsorbeerida magneesiumit. Mul on mulje et nendel kellel on mitu amalagami plombid, kaotavad magneesium ebamäärasel korral. Olen ka näinud teadusuuringuid mis näitavad selles suunas. Mu hüpotess on et krooniline elavhõbe juuresolek kehas võibolla aeglasti toob kaasa samat kahjut kui akuutne mürgitus. Aga see ei ole veel teaduslikult kindlaks tehtud.

Puuduse märgid

Üks tavaline Magneesium puuduse märk on lihakeste tõmblused. Kui on suurem puudus valused lihakeste krambid, tavaliselt jalgades . Teine tavaline märk on, minu kogemusel, silma ümber “tõmblused” ja üldine pinge tunne lihakestes, eriti jalalabades, milledes võib ka tekkida krambid. Ärritavaus ja närvilisus on ka tavaline. Depressiooni kalduvus on ka seostatud puudsega. Samuti kõhukinnisus.

Olen aga leidnud, et mõnedel võib olla suur magneesiumi puudus (proovidega avastatud) ja siiski pole nendel krambid. Teised mineraalid ja võib olla geneetilised faktorid võivad põhjustada et sümptomid ei esine märgatavalt enne kui puudus on suur.

Minu kogemus on, et mõõdukas kuid siiski tähtis magneesiumi puudus tihti alati ei anna silmpapaistvaid sümptoome (krampe jne). Seda on ka uurimised kinnitanud mis on mõõtnud magneesiumi sisaldust kehas.

Tavaline vereproov kahjuks ei anna usaldavat infot, kuna keha hoiab alal “õiget” magneesiumi tasemet veres ka kui on oluline puudus keha kudedes. Sellepärast on vaja mõõta magneesiumi sisaldus kudedes, aga seda tavaliselt ei tehta (vähemalt rootsis ja saksamaal kus mina olen töötanud) ka kui see peaks olema kõige tähtsamate proovide seas.

Kuna magneesiumi puudus on tavaline ja keha eritab kergesti ülemääraset magneesium soovitan seda kasutada ennetavalt loomulikult eriti kui teil on mõni nimetatud sümptomidest või haigustest kaasarvatud südame veresoonte haigus.

Kuna pole tavaliselt kättesaadavat testi ja magneesium on ohutu isegi päris suurtes kogudes, pole põhjust karta teha nn. “ex juvantibus” diagnoosi. See tähendab, seda kasutada ja vaadata kas teie probleemid, näiteks unehäired, peavalu, ärrittavus, närivilukus, jne, paranevad.

Vajadus

Viimaste uurimiste alusel arvatakse, et meestel on vaja keskmiselt umbes 420 mg päevas ja naistel 320mg (rasedatel 350-400). Stressi ja kõva spordi puhul võib vajadus olla oluliselt suurem.

Diureetikumid kasutatakse tavaliselt südamehaiguste ja kõrge vererõhu puhul. Nendega seoses on tähtis alati võtta magneesiumit.

Magneesiumi puuduse puhul on vaja kasutada magneesiumit mitu kuud või isegi poolaastat, selleks et taastada tema kogust kehas.

Kui neerud on terved, on kindlam võtta korralik kogus 400-500 mg selleks et keha magneesiumi kogust tastada. Kui võtate rohkem kui keha saab vastu võtta, tekkib kõhu lahtisus mis kaob päeva jooksul kui vähenate doosi. Saate selle läbi ise määrata mis on optimaalne doos.

Kuna keha kergesti eritab magneesiumi kui teil ei ole suur neerude nõrkus, siis pole põhjus karta et kogub liiga palju magneesiumi kehas.

Siis kui arvate et keha on küllastatud, on soovitav jätkata magneesiumi kasutamist aga madalama doosiga – 200-300 mg päevas võib piisada. Loodan et varsti saab magneesiumi mõõtmine kudedes kättesaadavaks eestis.

Magneesium töötab koos teiste mineraalidega ja nende vahel on vastastikune mõjutus. Ükskülgselt ainult magneesiumit kasutada võib viia mineraalid tasakaalust välja. Sellpärast soovitan kasutada mineraalirikkast soola, eriti kivisoola (ka meresool on mineraalide rikkas aga tal pole täitsa hea nende koosseis) toidu soolastamiseks tavalise soola asemel, mis mitmel põhjusel ei ole kasulik kehale.

Toidud ei ole usaldatavad magneesiumi allikad puuduse korizeerimiseks, kuna tavaliselt on magneesiumi sisu väga vaheldav ja on vaja suuremat kogus kui saate kätte toidus. Üldiselt on aedviljades magneesiumi aga see sõltub muldades – öko toit on tavaliselt oluliselt rikkam selles suhtes.  Oad võivad ka olla magneesiumi rikkad, aga ubade koortes on fütiinhappe mis efektiivselt sidup magneesiumi enda juurde. See väheneb suurel määral kui leotatakse vees vähemalt 3-4 tundi (mõned oad nõuavad oluliselt pikkemat aega, näiteks lehmahernesed peavad liguma üle öö ka selle oa mürkide eemaldamisesks).

Kokkuvõttes: Magneesium väga tähtis aine kehas ja puudus on tavaline eriti stressi, spordi ja tavalise tööstuslikult toodetud toidu kasutamise puhul. Magneesium võib isegi ära hoida südame infarkti ja teisi tõsiseid häireid. Ta rahustab närvisüsteemi ja parandab sellega heaolutunnet. Soovitan selle reeglipärast kasutamist ja samal korral teha kindlaks et on piisavalt D-vitamiini (vaadake blog D-vitamini kohta). See võib lihtsal kombel parandada teie heaolu, võibolla olulisel määral,  eriti kui teil on ülatoodud sümptomid või puudust tekkitavad olukorrad. Aga isegi kui teil pole kindlad puuduse sümptomid võib tasuda seda proovida.

Vaadake ka uut lehekülge: Magneesium – kasulik koduravim.

Viited

(Täiendan peatselt seda nimekirja)

Slutsky I, et al. (2010). Enhancement of Learning and Memory by Elevating Brain Magnesium. Neuron, 65, 165-177. Kokkuvõtte sellest Postimehes: http://www.tarbija24.ee/?id=219141

Seelig MS. (1994) “Consequences of Magnesium Deficiency on the Enhancement of Stress Reactions”. Journal of the American College of Nutrition, 13, 429-446

Linus Pauling Institute. Magnesium.